Harva satub koosolekuruumi, mille seinu katavad dušisegistid – kinnisvaraarendaja juures on see ilmselt igati loogiline. Vestlesime seal Turundajate Liidu värske liikme Invego turundusjuhi Kadri Lindperega. Turunduse ja brändingu kõrval peatusime ka linnaruumil.

Me räägime TULI-s kogu aeg brändi tähtsusest ja kinnisvaras tundub see eriti oluline. Mõtlesin siia tulles, et mulle jätab Invego kvaliteetse ja peene mulje. 

Äge, et sa seda ütled. Töö käib kogu aeg ja arvan, et iga ettevõte ja bränd on omanike nägu – Invego on tugevalt meie asutaja ja juhi Kristjan-Thor Vähi nägu ja tean seda hästi, sest tunnen teda juba lapsepõlvest saati. Mulle väga meeldib, et Kristjan on meie brändi ja kampaaniate loomise juures ise all-in, see aitab seda omanäolist iseloomu hoida.

Tahame teha asju teistmoodi: natuke kiiksuga, natuke julgemalt. Kui midagi teeme, siis suurelt. Näiteks investeerisime palju võlakirjade märkimise turundamisse – mis oligi oma olemuselt suuresti brändingruprojekt –, et anda tugev sõnum meie jõulisest laienemisest Lätti. Pressiteatest ja Delfi bänneritest üksi ei piisa – tahaks kõike teha nii, et meist räägitakse, sest kõige igavam on olla lihtsalt keskpärane. 

Hetkel on käimas meie brändi analüüs sotsiaalmeedia kontekstis. Oleme koos erinevate ekspertidega vaatamas, mida turul tehakse ja paika pannud meie arhetüübi ja olemuse. Nobel Digitali tiimiga saime minu meelest paika väga tabava kirjelduse oma olemuse kohta. 

Oleme The Outlaw Creator ehk julgustav ja inspireeriv bränd, innovaatorid, kes ei karda olemasolevat standardit muuta nii toote kui ka turunduse vaatenurgast. Ma tahaks teha Invegoga nii head turundust, et olla teerajajad. Defineerisime ka seda, milline oleks Invego kui ta oleks isik. Jõudsime ka siin väga tabava lahenduseni. 

Töötame praegu selle kallal, et meie käekiri oleks erinev. Kui ettevõttes copywriter’it ei ole, on hästi kerge minna seda teed – eriti ChatGPT ajastul – et kirjas on “hubane kodu, avar terrass ja varsti valmis”. Peame eristuma ja siin on meil veel tubli tee minna. Aga väljakutsed mulle meeldivad.

Ainus, kes palju kõneainet pakub ja selgelt teisiti räägib, on Pakendikeskus. Teiste brändidega on nii, et ei saagi lõpuks aru, kas tegemist on panga või kinnisvaraga. Me veel mõnevõrra otsime seda teed, kuidas võimalikult julged olla. 

Mõtleme oma brändi olemusele ka laiemalt, sh näiteks sellele, mida või keda sponsoreerida. Nagu ikka suurtes ettevõtetes, tuleb ka meile igasuguseid pöördumisi, aga praegu toetame – tulenevalt ka Kristjani taustast – andekaid noorsportlasi. Aga ka kunsti- ja kultuuriprojekte ning oma arenduste ümbruses ja kogukonnas olulisi projekte, nagu näiteks Rae Valla lastesport. Hetkel teeme toredat koostööd Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri pop up näitusega, mis äsja meie Krulli Pargi ärikvartali ühes hoones avati.

Väärib märkimist, et pakume ainsana kodudele 5-aastast garantiid, kuigi seadus kohustab vaid kaht aastat. See on meie brändingu oluline osa – seisame oma töö eest.

Meie eesmärk pole müüa luksust, vaid pakkuda kvaliteeti ning head elukeskkonda laiale sihtgrupile – inimestele vanuses 20–80 ja seetõttu on ka meie arenduste portfell mitmekülgne ja jaotub eri piirkondade ja hinnatasemete vahel. Brändi osas on põnevaks väljakutseks see, kuidas kujundada näiteks Luccaranna elurajoon sellisena, et seal tahaksid elada erinevad sihtrühmad: noorpaarid, pered, eakad, eestlased ja venelased. Sõnum ei saa olla vaid lastega perele, vaid kesksel kohal on kogu keskkond, kus kodu on ka korteri seinte vahelt väljas.

Eks ole nii, et mida kallim toode on, seda olulisemaks bränd muutub. Korterit või maja ei osteta põrsast kotis. 

Kinnisvara on alati kallis ost. Endalgi on notaris käed värisenud. Hiljuti analüüsisime kogu klienditeekonda: kuidas me portaalidest välja paistame, kuidas meie tekstid kirjutatud on, kuidas suhtleme kliendiga? Kas lähme vajadusel laupäeval korterit näitama? Kui ruttu me notari juurde saame?  

Koduga ostetakse turvalisust, kuid see otsus on kaalukas ja vaagitakse põhjalikult. Inimesed muretsevad, et turg langeb, kaotatakse töö või suhe lõpeb. Hirme on palju, mistõttu tuleb olla brändina paindlik ja soe – meie käest võib alati küsida, leiame lahenduse. Hiljuti lõppes meil just väga populaarne koduvahetuse kampaania, kus aitasime vanale kodule ostja leida või ostsime selle ise oma portfelli. Huvi oli väga kõrge.

Meil on põhimõte, et me ei paku reeglina kampaaniatega allahindlusi – à la sel nädalal kõik kodud miinus mingi summa. Olen väga uhke, et oleme oma tiimis lähenenud kampaaniatele hoopis teise nurga alt. Kuigi ka need on oma olemuselt soodustused, on neil tugev sotsiaalne aspekt. 

Aasta alguses tulime turule “Eesti vajab rohkem lapsi” kampaaniaga, kus pakkusime lastega peredele kodu ostul kuni 25 000 eurot toetust. See võeti väga positiivselt vastu ning kampaaniat kasutas kodu soetamisel 15 peret, kogusummas 170 000 eurot. Suve hakul tulime välja “Eesti vajab rohkem õpetajaid” kampaaniaga, kus pakkusime õpetajatele 15 000 eurot soodustust uue kodu ostult. Me pole veel tulemusi kokku löönud, aga ka siin oli meil kümmekond õpetajat, kes pakkumist kasutasid. Sama sõnumiga kampaaniad võeti ka Läti turul äärmiselt positiivselt vastu. Oleme selliste olemuselt sotsiaalkampaaniate eest saanud ka mitmelt konkurendilt häid kiidusõnu.

Tundub, et püüdlete skandinaavialiku elukeskkonna poole. Rääkides üldiselt kinnisvaraturust, ehitatakse palju äärelinnadesse ja linnast välja, sageli kohtadesse, kus puudub korralik infrastruktuur – pole ühistransporti või lasteaeda/kooli. Kui palju vastutab arendaja selliste tingimuste eest?

Linn laieneb ja sirutab tiibu ja Invego strateegia ongi neis piirkondades arendada, sest sinna kolib kõige rohkem inimesi – hetkel on meil aktiivses müügis Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude projektid. Kesklinn on muutunud väga kalliks ja neid, kel võimekus kesklinna korter osta, on üsna vähe. Ka Riias, kus meil on hetkel müügis kuus arendusprojekti ja pipeline’is veel kolm, oleme samuti projekte  erinevate piirkondade ja kliendigruppide osas teadlikult hajutanud.

Vaatame enda arendusteks ainult selliseid kohti, mille infrastruktuur on väga heal tasemel – koolid, lasteaiad, transpordiühendus, kauplused ja perearstikeskus peavad olema käe-jala juures. Meil on palju perekodusid ning klientidel on palju väikeseid lapsi, seetõttu on oluline, et lapsed saaks mingil hetkel ise bussi/rongiga liikuda. Saame ka ise juba head infrastruktuuri omalt poolt täiendada. Uus-Järvekülas näiteks ehitasime omalt poolt kergliiklustee koolini. Tundus oluline, et lapsed saaksid rattaga kooli sõita. 

Teil on käsil rohkelt erinevaid asju. Kas keeruline aeg on ka turunduseelarvet mõjutanud? 

Aus vastus on, et pigem pole kokku tõmmanud. See on hästi klišee, aga meie turundus on muutunud täpsemaks ja targemaks. Mõni aasta tagasi oli meil digiturundus lapsekingades, praegu on tiimis eraldi digiturunduse juht Grete Mandre, kellega analüüsime igapäevaselt kliente, nende teekondi, huvipakkuvaid märksõnu jms, et mitte tuulde tulistada. 

Hoiame Invegos tervikuna oma tiimi teadlikult väiksena ja kasutame koostööpartneritena oma ala proffe, turundusest kuni kruvideni. Ma olen ausalt nii õnnelik inimene. Mul on õnnestunud enda ümber luua tiim, kes mind usaldab ja õigel hetkel nügib. Täiendame üksteist väga kihvtilt. 

Kätlin Ossip on Invegos olnud aastaid ja on meie kõige täpsem, terasem ja targem, nagu entsüklopeedia, ta ausalt teab kõike ja on meganutikas. Mina olen selline lendan-ringi visionääri tüüp ning Linda Elisa Nurk ja Grete Mandre esindavad nooremat põlvkonda. Nad on igati tech-savvy’d ja hindavad meie sõnumeid ja tegevusi hoopis teise pilguga, vahepeal narritavad mind ka, et “vaatame, mis emme ütleb”. 

Meil käib huumor hommikust õhtuni kaasas, ega muidu vist ei suudaks nii pingelist tööd teha. Projekte on palju ning kampaaniad on kolmes riigis ja eri keeltes. Lisaks on meil vedanud kahe väga pikaajalise partneri Refleksi ja KPMS-iga, kes aitavad pakendada disaini-, reklaami- ja PR-teemasid. Kokku on meie laiendatud tiimis umbes 30 inimest.

Praegu on Tallinnas ja Lätis müügis või varsti müüki tulemas kokku 13 projekti. Igal projektil eraldi bränd ja sihtgrupp. Peame väga hästi jälgima, kuidas kõik brändid töötavad ja kuidas neid paremini suunata. 

Meie turunduseelarve on seotud otseselt müüginumbritega – kui kinnisvarahinnad tõusevad, suureneb mõnevõrra ka eelarve ja erinevatel projektidel on need muidugi erinevad. Lisaks müügikampaaniatele teeme ka muid teavitus- ja brändikampaaniaid. Peagi alustame kampaaniaga, mis selgitab, miks uued kodud on paremad kui vanad. Toome välja vanade kodude varjatud kulud. Praegu on järelturg aktiivne, vanade ja uute kodude hinnad ühtlustuvad.

Oleme teinud oma elurajoonides kooli alguse ja jõuluaktsioone ja toetame ka oma haldusosakonna kaudu elanikke erinevates küsimustes – meil on väga suur hulk kliente, kes ostavad ka oma järgmise kodu Invego arendusse ja see on meie jaoks suurim tunnustus.

Püüame kogu aeg loovalt läheneda ka muudele nutikatele turundust ja müüki toetavatele tegevustele. Meenub üks hiljutine plaan, kus tahtsime oma elurajooni lähedal asuvasse kooli paigutada mänguasjade kapi, kust lapsed saaksid võtta palle või rõngaid, mida mänguväljakutel napib. Kahjuks ei saanud selleks vallalt luba, aga ideid ja tahtmist meil jagub. Mulle väga meeldivad sellised ambient-lahendused.

See on hea näide meie lähenemisest. Esmapilgul võib see tunduda täiesti mõttetu – miks kulutada raha eridisainiga kapile, kui võiks teha müügikampaania? Aga me tahame asju südamega teha. Tahame teha sõnumeid ja kampaaniaid, mis tulevad südamest ja mis päriselt kõnetaks. 

Mainisid varem, et turunduses esineb palju sarnaseid sõnumeid, nii et raske on eristada, kas tegemist on panga või kinnisvaraga. Kas turundus on üleüldse igavaks muutunud?

Jah. Üks koostööpartner ütles väga hästi, et keegi ei julge praegu turundada. Kardetakse nalja teha, kardetakse äärmusi solvata. Inimestel on hästi suur ärevus. Tunnetatakse sõjaohtu, inflatsiooni ja ühiskonna vananemist. On ainult ärevus, ärevus ja ärevus.

Kui sa küsiksid, mis mulle viimasel ajal linnapildis silma on torganud, oleks väga raske öelda. Digimaailmas ikka tehakse toredaid asju. Aeg-ajalt on telekomiettevõtetel humoorikad reklaamid ning pangad on ka päris elavad. LHV tegi algust ja teised tulevad järele. Pakendikeskust juba kiitsin, aga ega neil on tegelikult raske sellest teest välja astuda. 

Tegelikult võiksime kõik julgemad olla. Tahaks ka ise siin eeskuju näidata ja võib-olla peagi näitame ka. Püüame oma sotsiaalmeedia uuele tasemele viia, kuid arutame seda põhjalikult, sest kodu ostmine pole naljaasi. Oleme kaalunud näitlejatega humoorikate klippide loomist, kuid oluline on olla ka julgustav. Head nalja on keeruline teha.

Veidi katsetame. Praegu jookseb üks veidi teistsugune kampaania. 

Õu, yes? 

Jah. See meenutab ehk veidi VERI GOOD kampaaniat. Eks eristuda on raske ja suur osa müügist käib ikkagi portaalide kaudu. Aga see on superhästi vastu võetud ja toob meie projektide kodulehtedele palju uudistajaid.

Olen kinnisvara ka aastaid tagasi turundanud, mil otse ülikoolist Arco Varaga liitusin. Üks asi on sellest ajast püsinud muutumatuna – kinnisvaraga seotud otsuseid teevad valdavalt naised. Seetõttu on oluline, et kinnisvara turundus oleks paljuski suunatud naistele. Oleme kasutanud oma projektide, kodude ja inimeste tutvustamiseks nt naiste- ja pereajakirju. Hiljuti ilmus meie müügitiimiga intervjuu ajakirjas “Tere, tita”, mida levitatakse sünnitusmajades.

See on hea mõte. Tihti vajatakse uut kodu just perelisa saabudes. 

Hea ju sünnitusmajas midagi sirvida. Aga jah – on väljakutse, kuidas olla meeldejääv ja huvitavam kui teised. See on päris raske ülesanne. Eks lõpuks kasutame kõik ilusate kodude ja kodutunde pilte. Äkki järgmisel aastal tuleme uue TikToki sisuga välja, oleme paari loovinimesega kohtunud ja neil on väga kihvte ideid. 

Teil on palju arendusi pooleli, kas inimesed ostavad praegu kinnisvara? Siinne Euroopa ots tundub ebakindel. 

Kadri: Kinnisvara ostetakse endiselt. Turg on olnud eriti aktiivne alates sügisest, Euribori languse mõju on tuntav. Kui Eestis müüakse aastas umbes 10 000 korterit, siis neist 20% on uusarendustes. Uue ja vana kinnisvara suhe Eestis on ligikaudu 40:60. Riias on see 10:90, seega on sealsel arendusturul tugev potentsiaal. Mõne kuu pärast on meil seal juba üheksa ehitus- ja müügifaasis projekti. Lätlaste laenuvõimekus on jõudmas eestlaste tasemele.

Tegutseme ka Portugalis – meie Silves Hillsi arendus on suunatud klientidele üle maailma. Suurt huvi tunnevad hollandlased, prantslased ja kanadalased. Portugal pakub huvi ka paljudele ameeriklastele, kes sealsete kallite hindade ja osa ka poliitilise olukorra pärast ostavad sooja Portugali. Lõuna-Portugal on tituleeritud uueks Californiaks. 

USA-le pigem lähedal ka. 

Jah, mitmest USA linnast on Farosse otselennud. Lõuna-Hispaania on praeguseks täis ehitatud ja liiga lärmakas. Portugal on veidi avastamata kant ja seal arendatakse vähem. Meil on seal väikesed villad, kus saab aastaringi elada ja kus on soojendusega bassein. 

Ka mitmed eestlased on sinna kodu ostnud. Algarve kunagine pealinn Silves on vaid paari kilomeetri kaugusel, see on hästi mõnus looklevate tänavate ja armsa vanalinnaga paik, ümber on ka suur hulk kohalikke talunikke ning oliivi- ja veiniistandusi. 

Miks te TULI-ga liitusite? 

Liitusime seepärast, et see on kõige parem koht oma ala inimestega suhtlemiseks. Tunnen paljusid juba varasemast, aga eks see kamp muutub kogu aeg ja tahaks teistega ka tuttavaks saada. Oleme väike kogukond ja usun, et saame üksteist palju toetada ja infot vahetada. 

Teine põhjus on see, et juhtisin enne Invegoga liitumist Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni ja nägin, kui oluline roll on erialaliidul. Ühiselt saab asju ägedamalt teha. Mulle väga meeldib, kuidas te oma asju ajate. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised