CASE STUDY | Kuidas sündis Terviseameti „Ära ole katsejänes“ kampaania
Ilusüstid, püsimeik, ripsmed ja geelküüned võivad kogenematu tegija käes kaasa tuua põletikke, allergilisi reaktsioone ja pöördumatuid tervisekahjusid. Tänu sotsiaalmeedia võidukäigule ja imelihtsale tellimisele kolmandatest riikidest on iluteenuste pakkumine muutunud paljude jaoks justkui „lihtsaks rahaks“. Mõne videoklipi, stardikomplekti ja Instagrami konto abil võib igaüks end iluteenuse pakkujana esitleda. Just sellest probleemist sündis La Ecwadoril koostöös Terviseametiga kampaania „Ära ole katsejänes“.
„Katsejänese kampaania sai inspiratsiooni tõsiasjast, et iluteenuste pakkujaid – nii ametlikke kui ka vähem ametlikke – tegutseb turul üha rohkem. Samal ajal on algamas lõpetamiste ja pidude hooaeg, mil nõudlus iluteenuste järele kasvab. Meie eesmärk oli anda inimestele teadmisi ja praktilisi tööriistu, mis aitaksid teha turvalisemaid valikuid,“ ütles Terviseameti kommunikatsioonijuht Merilin Vernik.
Kampaania keskne idee katsejänes toimis kui metafoor inimese kohta, kes usaldab end kellegi kätte, kelle oskustes ja pädevuses ta tegelikult kindel ei ole. Lihtne ja universaalne kujund aitas muuta nähtamatu riski nähtavaks ning rääkida keerulisest terviseteemast viisil, mis kõnetaks eelkõige nooremat sihtrühma. Idee paikapidavust otsustati testida ka päriselus.
Selleks loodi Instagrami fiktiivne iluteenuse pakkuja @bunnybeauty_angela.
Vaid nädalaga kogus konto mitusada jälgijat ning tõi hulgaliselt päringuid inimestelt, kes olid valmis tulema geelküüsi, püsimeiki või ripsmeid tegema. Pakuti isegi koostööd. Keegi ei küsinud kutsetunnistuse kohta. Keegi ei uurinud kogemust. Inimesed avaldasid aktiivselt arvamust, milliseid ilutooteid võiks Angela järgmisena Temust tellida, et neid klientidel kasutada. Otsuseid tehti visuaali, hinna ja „hea tunde“ põhjal. Eksperiment näitas, et inimesed ei taju riski, kui see on pakendatud piisavalt atraktiivselt.
Kampaania asetati suurema kella korda mitu korda. Esmalt pälvis tähelepanu Delfis ilmunud lugu ning seejärel Hanna Martinsoni „püsimeigivideo“, kus ta külastas fiktiivset iluteenuse pakkujat @bunnybeauty_angelat. Video levis Instagramis kulutulena ja kogus esimese ööpäevaga üle 230 000 vaatamise. Pärast kampaania avalikustamist jätkus arutelu sotsiaalmeedias veel päevi. Oma kogemusi jagasid dermatoloogid, tervishoiutöötajad ja litsentseeritud iluteenuste spetsialistid, aidates teemal jõuda ka inimesteni, kes kampaaniaga otseselt kokku ei puutunud.
Kampaania tekitas palju arutelu, kuid just see oligi eesmärk. Mitte hirmutada, vaid panna inimesi, eeskätt noori, hetkeks peatuma ja küsima küsimuse, mida nad enne iluteenusele minemist sageli ei küsi: kas ma tean, kelle kätte ma ennast tegelikult usaldan?
„Kui iluteenus tundub liiga odav, siis on suur tõenäosus, et keegi alles harjutab. Ja see keegi, kelle peal harjutatakse, võid olla sina,“ võttis kampaania sõnumi kokku La Ecwadori loovjuht Karl-Lennart.
Agentuur: La Ecwador
Tellija: Terviseamet
Autor: La Ecwador
Toimetas: Siim Kera, TULI