LÕPUTÖÖ | Kui kultuuripärand tekitab kõhklusi: kuidas mõtestavad külastajad vastuolulist toidupärandit?
Magistritöö „Pärimustoidu ja jätkusuutlikkuse konflikt tarbija vaates Kihnu näitel“ keskendub sellele, kuidas Kihnu külastajad mõtestavad hülgeliha Kihnu toidupärandi osana ja milliste väärtuste, kõhkluste ning jätkusuutlikkusega seotud kaalutluste kaudu kujuneb selle vastuvõetavus või võõristus, kirjutab Merily Tark.
Kultuuripärandi puhul eeldatakse, et selle väärtuse mõistmine toob kaasa ka positiivse suhtumise. Praktikas ei pruugi see alati nii olla. Mõni pärandipraktika võib olla ajalooliselt oluline ja kogukonna identiteedi seisukohalt tähenduslik, kuid tekitada samal ajal külastajates kõhklusi või sisemist vastuolu.
Kihnu toidupärandi üheks eristuvaks osaks on hülgeliha kasutamine toiduna. Ajalooliselt seostub see kohaliku eluviisi, merekultuuri ja varasema toimetulekuga ning on kujunenud osaks Kihnu pärimusest. Tänapäeval asetub hülgeliha aga laiemasse arutellu, kus põimuvad kultuuripärandi säilitamine, looduskeskkonnaga arvestamine ja jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused.
Just sellises kontekstis muutub oluliseks mõista, kuidas külastajad seda pärandipraktikat tõlgendavad ja milliseid tähendusi nad sellele omistavad. Hülgeliha puhul ei tekita küsimusi niivõrd selle koht Kihnu pärandis, vaid see, kuidas sellesse tänapäeval suhtutakse. Külastajate jaoks võivad esile kerkida huvi kohaliku kultuuri vastu, isiklikud väärtushinnangud ja arusaamad looduse hoidmisest ning jätkusuutlikkusest.
See teadmine aitab paremini mõista, kuidas külastajad selliseid pärandipraktikaid tõlgendavad ja millega tuleb arvestada nende tutvustamisel turismis ja külastajakogemuse kujundamisel.
Külastajate suhtumine hülgelihasse ei kujune ühtmoodi. Mõne jaoks seostub see eelkõige kohaliku ajaloo ja pärandiga, teise jaoks kerkivad esile loomade heaolu või looduskaitsega seotud küsimused. Uuringust ilmnes, et hülgeliha kultuurilise tähenduse mõistmine ei tähenda tingimata selle isiklikku omaksvõttu. Külastajad tunnustavad selle kohta Kihnu pärandis, kuid see ei pruugi muuta hülgeliha nende jaoks isiklikult vastuvõetavaks.
Kõhkluste põhjused on erinevad. Mõne jaoks seostub hüljes eelkõige armsa loomaga ja mõte selle söömisest tekitab ebamugavust. Teisi paneb kõhklema hoopis harjumatus ja sensoorne ebamugavus. Leidub ka neid, kes on valmis hülgeliha proovima, sest peavad seda osaks Kihnu kultuurist ja soovivad kohalikku eluviisi paremini mõista. Selline valmisolek ei tähenda tingimata, et hülgelihast kujuneks osa inimese tavapärasest toidulauast. Pigem nähakse selle proovimist võimalusena kogeda midagi kohalikule kultuurile omast.
Kultuuripärandiga seotud küsimused ei taandu alati lihtsale vastandusele, kus midagi kas aktsepteeritakse või lükatakse tagasi. Külastajate kogemustes võivad korraga olemas olla nii huvi, austus, kõhklused kui ka isiklikud piirid. Just selline mitmetähenduslikkus muudab pärandipraktikate mõistmise oluliseks nii turismis kui ka laiemalt kultuuripärandi tutvustamisel.
Turismis nähakse autentsust sageli väärtusena, mida külastajad otsivad. Käesolevas uuringus selgub, et autentsus ei taga automaatselt vastuvõetavust. Hülgeliha peetakse autentseks just selle seotuse tõttu Kihnu kohaliku eluviisi, ajaloo ja kultuurilise järjepidevusega. Samal ajal näitavad tulemused, et autentseks peetud pärandipraktikat ei pea tingimata isiklikult omaks võtma.
See on oluline tähelepanek ka turismi ja sihtkoha arendamise seisukohalt. Pärandipraktikate väärtus ei seisne ainult nende säilitamises või nähtavaks tegemises, vaid ka selles, kuidas nende tähendust külastajatele vahendatakse. Mida kaugem on külastaja kogemus kohalikust kultuurist, seda olulisem on mõista, miks mingi praktika on kogukonna jaoks tähenduslik. Kultuuripärandi tutvustamisel ei ole kõige olulisem saavutada külastaja heakskiitu, olulisem on aidata mõista kohaliku eluviisi, väärtuste ja ajaloolise kogemuse seoseid. Nii muutub pärand külastaja jaoks enamaks kui lihtsalt vaatamisväärsus või toode.
See aitab kujundada külastajakogemust viisil, mis arvestab kultuuripärandiga ja külastajate erinevate tõlgendustega. Kultuuriliselt tähendusliku pärandi puhul ei kujune külastajakogemus ainult sellest, mida näidatakse, vaid ka sellest, kuidas inimesed nähtut oma väärtushinnangute kaudu tõlgendavad.
Autor: Merily Tark, TalTech
Toimetas: Siim Kera, TULI
TULI avaldab suvel parimaid turundusteemalisi lõputöid. Head lugemist!