Üle 8500 inimese 40 erinevast riigist, kümned ettekanded ja üks läbiv küsimus, mida erinevatest vaatenurkadest analüüsisid nii esinejad kui ka osalejad. See oli konverents inimestest ja inimlikkusest AI-ajastul. Olles korduvalt ka varem põhjanaabrite juures toimuvat ärikonverentsi külastanud, oli sel aastal minu jaoks ometigi esimene kord, mil saalis oli kuulda nii lahinal nutmist kui ka ühist laulmist ja siirast naeru. Emotsioone, mida AI ei suuda asendada.

Nordic Business Forum on kindlasti regiooni üks silmapaistvamaid ärikonverentse, mille eeliseks on globaalselt tuntud esinejad ja teemad ning ka tipptasemel korraldus.

Kommunikatsioonieksperdina on põnev jälgida, kuidas tugeva sündmuse kommunikatsioon ei turunda ainult programmi, vaid kujundab ootuse, emotsiooni ja kuuluvustunde juba enne, kui osaleja konverentsi uksest sisse astub. 

Vähemtähtis pole ka külalislahkus ja kogemus, mida sajad vabatahtlikud ja korraldusmeeskonna liikmed Messukeskuses pakkuda suudavad: brändikogemust, mis koosneb detailidest ja mis aasta-aastalt hoiab ja ületab enda loodud taset. 

Kuigi sündmusel tekkivat mastaapset tunnet ei saa kirjalikus tekstis samaväärselt edasi anda, saab teha kokkuvõtliku ülevaate fookustest, mis programmist kõlama jäid. 

• Tehnoloogiline areng ei tähenda automaatselt kiiremat kasvu ja stabiilsus võib kiirete muutuste keskel tunduda isegi kohaltammumisena 

Michael Beckley pani AI-buumi pikemasse ajaloolisse perspektiivi. Tänast aeglasemat arengut või kasvu on lihtne siduda AI ja teiste suurte muutustega, kuid tehnoloogia on ühiskonda raputanud varemgi. Ka industrialiseerimine tõi tohutu tehnoloogilise hüppe, mille kasu ei jõudnud majandusse ja inimesteni üleöö.

Mida jõukamaks ühiskond muutub, seda raskem on sama tempoga edasi kasvada. Moderniseerumine võib üleminekuperioodil isegi efektiivsust ja produktiivsust vähendada, enne kui uus tehnoloogia päriselt tööle hakkab. Hea mõtteharjutus Beckley’lt: kui peaksid loobuma kas autost või AI-st, kumma valiksid? Mis muutuse see igapäevasesse ellu tooks? 

Äri vaatest tähendab see, et me ei saa hinnata muutuseid ainult selle järgi, kas järgmise kvartali efektiivsus on kasvanud. Mõne muutuse väärtus tekib alles siis, kui inimesed, protsessid ja organisatsioonid on jõudnud tehnoloogiale järele. Meie kui tehnoloogia kasutajate roll on leida viisid, kuidas uuendused toimima panna – just see viis ka järgmise teemaarenduseni, mida nii mõnigi ettekandja enda esitluses puudutas. 

• Kui kõigil on samad tehnoloogilised tööriistad, on inimeste konkurentsieeliseks küsimused ja kriitikameel, mitte vaid vastused.

Shawn Kanungo mõte oli lihtne: mida lihtsamaks AI teeb peaaegu kõige tegemise, seda olulisemaks muutub otsustamine, mida ja kuidas üldse teha. AI võib optimeerida vastust. Inimese ülesandeks jääb valida küsimus, kontekst ja suund ning vastust kontrollida ja kritiseerida.

Kommunikatsioonis tähendab see, et me ei vaja tingimata rohkem sisu, kanaleid ega kiirust. Vajame rohkem selgust: mida tahame muuta, kelle jaoks ja miks? 

Inimene saab ja peab looma konteksti, tegema valikud ja looma uusi vaatenurki, sest AI seda samaväärselt asendada ei suuda. Samamoodi ka arusaama, mis väärtust AI kasutamine annab ja mille võrra meid kui inimesi vaesemaks teeb. 

• AI suurendab võimekust, aga võib muuta viisi, kuidas meie ja järgmised põlvkonnad mõtlema õpivad.

Rahaf Harfoushi üks tähelepanekuid puudutas seda, mida me AI kasutamisel kaotada võime.

Varem pidime ise infot ja vastuseid otsima, lugema, võrdlema ja infokildudest järeldusi tegema. Nüüd saame sekunditega sünteesitud vastuse. Sellega võime aga kaotada osa teekonnast: taustainfo, konteksti ja täiendavad faktid, mille otsa ise otsides satuksime ning mis meie teadmisi avardaksid.

Efektiivne? Jah. Aga mõtlemine tekib ka teekonna jooksul vastuseni. Ja neid infokilde on meil tarvis, et teha edaspidi paremaid järeldusi ja uusi otsuseid. 

Seetõttu muutub ekspertiis veel olulisemaks: inimese roll on AI väljundit hinnata, vaidlustada ja konteksti panna. Oluline küsimus on, kuidas kasutada AI-d nii, et see arendaks mõtlemist, mitte ei asendaks seda. 

See on oluline ka turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonna järelkasvu seisukohalt. Kui noor spetsialist saab AI-lt küsida strateegia, sõnumid või kampaaniaidee, aga kaotab protsessi, mille kaudu probleemi lahti mõtestada, võib tulemus näida professionaalne ilma sisulise professionaalse mõtlemiseta. AI kasutamise oskus ja erialase kogemuse ja mõtlemise oskus ei ole sama asi.

• Kommunikatsioon on juhtimise tööriist, mitte vaid soft skill.

Alison Wood Brooks suutis oma ettekande ilmekate näidetega üles ehitada ühe eluliselt olulise kommunikatsiooniraamistiku peale.Tema kirjeldatud CALM-raamistik pani hästi sõnadesse midagi, mis kipub nii keerulistes vestlustes kui ka teemakäsitlustes sageli kaduma: eesmärk ei peaks olema vaid oma seisukoha kaitsmine või vestluse võitmine, vaid teemast ja ajenditest päriselt aru saamine.

• Confirm understanding: veendu kõigepealt, et said teisest inimesest õigesti aru.
• Admit uncertainty: tunnista, et sul ei pruugi olla kogu infot.
• Learn: küsi küsimusi ja õpi vestlustest.
• Make it human – ära kaota eriarvamuse sees inimest kui enda vestluskaaslast. 

See tundub lihtne, aga on päris oluline juhtimisprintsiip: nii äris, poliitikas, meedias aga ka kodustes oludes. Eriti muutuste ja otsustusprotsesside ajal, mil on sageli surve kiiresti vastata, põhjendada ja veenda.

Hea kommunikatsioon ei tähenda vaid sõnumi edastamist, vaid arusaamist, et sellel oli ka sisuline mõju. Kuulamise oskus on omamoodi kommunikatsioonioskus. See aitab luua mõistmise: mida otsustati, aga ka miks, mille nimel. Aktiivse kuulamise tähtsus kommunikatsioonis on järjest olulisem. 

• High performance pole vaid inimese isikuomadus, seda on võimalik toetavate süsteemidega luua ja võimestada.

Angela Duckworthi sõnum oli: greatness is never achieved alone. Meie käitumist kujundavad inimesed, keskkond ja olukorrad meie ümber. Juhi ülesanne pole seega ainult leida „tugevaid inimesi“, vaid ehitada kultuur ja keskkond, mis aitab inimestel tugev olla. 

See muudab ka high-performance kultuuri tähendust, kus tulemused ei peaks sõltuma lõputust tahtejõust. Hea keskkond teeb soovitud käitumise lihtsamaks, vähendab tarbetuid takistusi ning ühendab nõudlikkuse toetusega.

Steven Bartlett lisas samale teemale teise poole: ebaõnnestumine pole edukuse vastand, vaid õppimise mehhanism ja ehk isegi ambitsioon.

Tema mõte “fail fast, learn faster” ei tähenda läbimõtlematut riskimist. Pigem tuleb eristada otsuseid, mida saab muuta, nendest, mille tagajärgi on raske tagasi pöörata. Katsetada seal, kus on võimalik kiiresti kogemusi saada ja õppida.

Bartletti laiem idee oli, et tulemuslikkus ei sõltu vaid motivatsioonist või tahtejõust, vaid seda loovad süsteemid, järjepidevus ja selge eesmärk.

• Tehnoloogia suurendab efektiivsust, aga usalduse ja kaasatuse roll muutub senisest veel olulisemaks.

Rahaf Harfoush tõi lavale AI-rakenduse näite, kus mõne dollari eest kuus on võimalik endale luua meelepärane AI-sõber, tasulises versioonis ka romantiline partner, kellega suhelda teksti, heli ja video kaudu.

Aga mis juhtub, kui rakenduse loonud ettevõte muudab üleöö selle „inimese“ käitumist või kättesaadavuse tingimusi? Praktika näitas, et kasutajad loovad AI-sõbraga emotsionaalse sideme ning selle muutumine võib tähendada nende jaoks päriselt kogetud hingelist kaotust ning tugevaid negatiivseid emotsioone.

Veel teravam oli digitaalselt taasloodud lähedase näide: granny in a device. Tehnoloogia võib võimaldada surnud vanaemaga aastakümneid edasi „rääkida“ kui päris vanaemaga, kes igapäevaselt noore eluolule kaasa elab. Aga mis juhtub leinaga? Ja mis siis, kui ühel päeval küsib ettevõte vanaemaga rääkimise eest kuutasu?

Siit tekkis ka arutelusid võimestav küsimus: kas kõik, mida tehnoloogia võimaldab teha, on tegevused, mida me päris elus peaksime tegema?

Nando Parrado viis sama küsimuse hoopis teise äärmusesse. Tema ellujäämislugu Andides näitas, mida võivad äärmuslikes oludes teha absoluutne usaldus, ühine eesmärk ja armastus. 

Tema sõnum oli lihtne: meil on midagi, mida AI-l ei ole ja kunagi olema ei saa. Inimlik side, absoluutne usaldus, jagatud eesmärk ja kollektiivse tegevuse jõud.

Parrado esitlus mõjutas ilmseid saalis viibinud inimesi enim, sest selle sisu võimestasid emotsioonid – külmavärinatest pisarateni. 

Patty McCord tõi inimlikkuse rolli ka töökultuuri, kus tööle võiksid tulla ja tööl olla heas mõttes täiskasvanud inimesed, kes ei tekita küsimusi, kas nad on täiskasvanud või mitte. Netflixi kultuuri loogika polnud välja töötada rohkemaid reegleid, vaid luua tõe, usalduse ja radikaalse läbipaistvuse kultuur. 

• Erinevad ettekanded, sarnased järeldused

Tegelikult jõudsid väga erinevad esinejad üllatavalt sarnase järelduseni nii tehnoloogia kasutamise, inimestega koostöö kui ka tulemuste saavutamise puhul. 

NBF-i kaks sisukat päeva kulmineerusid Oprah Winfrey kõne ja intervjuuga, kus teemaarendus jõudis inimlikule ja isiklikule tasandile. Oprah rõhutas, et enne vestlust ja otsust tasub mõista enda ja oma kaaslase tegelikku kavatsust. Mis on eesmärk ja kas eesmärgid ja huvid on kattuvad? Kui mitte, siis ei ole ka vestlus tulemuslik ega mõjus.

Tema NBF-i esinemise keskmes olid autentsus, intuitsioon, tänulikkus ja päris ühenduse loomine teise inimesega. 

NBF oli kogu tänavuse programmi ehitanud kolme teema ümber: otsustamine, tulemuslikkus ja koostöö ning võib vaid kinnitada, et sisuline programm toetas läbivalt kõiki kolme fookusteemat. 

Meie kui inimeste eelis AI ja tehnoloogia ajastul on oskus küsida, kahelda, valida, hoolida, armastada, luua tähendust, ehitada usaldust ja võtta vastutust.

Tehnoloogia võib neid oskuseid võimestada ja rohkem esile tuua, aga meie roll on hoida alles professionaalset otsustusvõimet, inimlikku tunnetust, usaldusväärsust ja tähendust.  

Autor: Mari-Liis Ahven, Optimist Publicu partner 

Kõik uudised