Miks mindi olemasoleva euroraha kujunduse kallale, mis on meile juba tuttav? Vastus on lihtne. Sest maailm muutub. Mul oli erakordne au esindada Eestit Euroopa Keskpanga rahvusvahelises žüriis, kes hindas uute euro pangatähtede kujunduskonkursile esitatud töid. See on üks neist projektidest, mille olemasolu enamik inimesi ei teadvusta enne, kui uus rahatäht rahakotist vastu vaatab.

Rahakupüür on veider disainiobjekt. See peab olema kena. See peab olema turvaline, peab töötama igas Euroopa riigis, igas vanuses inimese käes, igas valguses, ka siis, kui ta on pooleks volditud või tasku põhjas kortsu läinud. Tegelikult peab ta peab olema geniaalse lahendusega. Ja kõige selle juures ei tohi ta muutuda keeruliseks, et keegi enam aru ei saa, kas käes on viis või viiskümmend eurot. On see lotopilet või loodusmuuseumi pääse?

Alles selle hindamisprojekti käigus sain aru, kui palju teadust peitub ühe väikese paberitüki sees. Turvaelemendid, trükitehnoloogiad, psühholoogia, värvid, materjalid, nägemispuudega inimeste vajadused, võltsimiskindlus, kestlikkus. Kõik see peab mahtuma ühele suhteliselt väikesele sedelile, mida me kasutame iga päev sellele suurt mõtlemata.

Kui tavaliselt antakse disainerile ülesanne luua midagi uut, siis seekord anti kõigepealt mitmekümneleheküljeline nimekiri sellest, milliseid piiranguid selle töö puhul tuleb arvestada. Nendes kitsastes piirides pidi aga jääma väga loovaks, et teha teistest eristuv kavand. Disainerid pidid looma midagi täiesti uut, järgides samal ajal väga rangeid tehnilisi nõudeid. Aga hea disain ei pruugigi sündida täielikus valikuvabaduses. Ja seda oli esitatud kavandites näha, kui süsteemselt pidi mõtlema, et kujundusidee pääseks esile igal kupüüril, olles teineteisest samal ajal selgelt eristatavad.

Žürii ise oli meeldivalt kirju, nagu Euroopa kultuur. Meie hulgas oli graafilisi disainereid, arhitekte, kunstiajaloolasi, psühholooge, neuroteadlasi, kommunikatsioonieksperte, arheolooge ja veel mitme ala inimesi. Saime vaagida ja vaielda võimalikult laialdaselt pinnalt. Esitatud kavandeid võis üks inimene vaadata esteetika, teine ajaloo, kolmas inimese tajupsühholoogia ja neljas turvalisuse vaatenurgast. See illustreerib väga hästi, et hea disain ei ole ainult ilus väljanägemine. Hea disain peab lahendama reaalse probleemi, olema funktsionaalne ja kasutajale mugav. 

Võime küsida, miks peaksime siin Eestis üldse hoolima, mis keskpangas tehakse? Sest see näitab, et ka väikesel riigil on oluline hääl Euroopa suurte otsuste juures, mis meie inimesi vägagi puudutab.

Mind kutsuti žüriisse Eesti Panga ettepanekul. Euroopa Keskpank pani kokku sõltumatu rahvusvahelise ekspertide meeskonna ning eesmärk ei olnud  esindada riiklikke maitseid, vaid hinnata oma ekspertiisi vaatenurgast. See on usalduse küsimus.

Teiseks, mulle teadaolevalt osales konkursi esimeses voorus koguni viis Eesti disainerit. Arvestades meie riigi suurust, on see muljetavaldav tulemus. Eesti disain on võimeline kaasa rääkima palju rohkem, kui me ise vahel julgeme arvata.

Lõppvoorus töötasid disainerid kahe etteantud teemaga. Üks rääkis Euroopa kultuurist – inimestest, kultuurikandjatest, loovusest, teadusest ja avalikust ruumist. Teine rääkis jõgedest ja lindudest. Väga tore metafoor ja ilus mõte Euroopa kohta. Jõed ja linnud ei tunne riigipiire. Nad liiguvad üle Euroopa nii, nagu kultuur liigub – vabalt.

Enne seda projekti olin paljuski arvamusel, et rahatäht on eelkõige graafilise disaini küsimus. Nüüd on kindel arusaam, et see on usalduse disain. Kui inimene võtab rahatähe kätte, ei tohiks ta hetkekski kahelda, mis tal käes on. Ta peab selle ära tundma kiiresti, tajuma selle väärtust ja uskuma selle ehtsusesse. Kõik see peab juhtuma paari sekundi jooksul. Kui see õnnestub, ei pane keegi disaini tähele. 

Mulle meeldib mõelda, et ajaloolise otsuse juures, milleks kindlasti rahatähtede disain on, oli ka Eesti. See ei tähenda ainult seda, et meil on head disainerid. See tähendab, et meil on teadmised, kogemus ja usaldus olla kaasatud otsustesse, mis puudutavad sadu miljoneid eurooplasi. Keskpanga otsusel kaasatakse nüüd otsustusprotsessi ka rahvas. Kõigil on võimalik anda hääl 10 parima hulka pääsenud kavandile siin.

Kui vaadata seda turunduse poole pealt, võib mõelda, kuidas rahatäht on tegelikult Euroopa suurim ja kõige pikaajalisem brändikandja. Mitte ükski logo, reklaam ega kampaania ei jõua iga päev nii paljude inimesteni kui rahatäht. Just see teeb selle konkursi disainimaailmas erakordseks.

Autor: Anne Pikkov, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor, disainer ja illustraator
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised