Emor on juba mõnda aega teinud taskuhäälinguid “Point” ja “Point+”. Mõlemast sarjast on internetiavarustesse paisatud mitmeid põnevaid intervjuusid. Jagame vestlusi ka TULI lehel.

„Pointi“ uues osas on külas Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Kertu Kärk. Suure osa tööst pühendab Kärk praegu sisekommunikatsioonile, sest 1. septembril sai Coop Eesti Keskühistu Prisma Peremarketi ja selle 13 kaupluse omanikuks.

Nii suure muutuse puhul on Kärgi sõnul kommunikatsiooni peamine ülesanne vähendada määramatust. „Võimalikult palju infot, mida saad, tuleb anda. Muidu tekib hirm. Meil on regulaarselt iga nädal infominutid, kus räägitakse, kus me oleme ja mis saab,“ selgitas Kärk. Tema põhimõte on lihtne: esmalt tuleb rääkida oma inimestega ja alles seejärel meediaga.

Uurisime Kärgilt, kas klient on alati kuningas. „Ta võiks ju olla,“ vastas Kärk. „Aga oma töötajate kaitseks me ei saa alati öelda, et klient on täielikult kuningas. Me peame oma töötajat ka kaitsma, sest kes muidu üldse tuleks kaubandusse tööle.“ Kui kliendi ja töötaja vahel tekib arusaamatus, soovitab Kärk jääda rahulikuks ja pöörduda esmalt ettevõtte poole, mitte jagada olukorda kohe sotsiaalmeedias või ajakirjanduses. Täispikas episoodis räägib Kärk ka juhtumist, kus klient filmis töötajat ja olukord lõppes kliendi katkise telefoniga, ning sellest, kuidas ta kommunikatsioonijuhina olukorra lahendas.

Kriise on Kärgi karjääris ette tulnud teisigi, näiteks ajal, mil ta töötas Riigi Infosüsteemi Ametis kommunikatsioonijuhina. „Mingid rotid närisid riigivõrgu kaabli läbi ja kogu Eestis olid digiretseptid maas. See on suur kriis.“ Sellises olukorras soovitab ta kiiresti selgitada, mis juhtus ning millal olukord laheneb.

Juttu tuli ka sellest, kuidas Prisma valib kõneisikuid. „Kirjutavas meedias kasutan inimest, kes konkreetselt infot teab. Kui pean infot erinevatest kohtadest kokku koguma, siis olen tavaliselt mina kõneisik. Kui on üldist ettevõtte strateegiat puudutav küsimus, siis on loomulikult juhid. Teles ei taha kõik rääkida, nad ei ole selleks valmis ega peagi olema. Seal räägin kas mina, hanke- ja sortimendidirektor või siis tegevjuht.“

Hea tööandja oskab ka nalja teha

Ettevõtte inimesi tasub Kärgi hinnangul näidata ka sotsiaalmeedias. „Me väga tahame näidata, et Prisma ei ole lihtsalt mingisugune korporatsioon, seal on päris inimesed,“ ütles ta. Kärgi sõnul ei tasu karta ka huumorit. „Pulli tegemine võib olla tööandja bränding: vaata, kui äge on meil töötada. Seda peab ka kajastama, sest tööealine elanikkond järjest väheneb. Praegu on küll tööandja turg, aga varsti see muutub. Et väärt inimesi endale tööle saada, pead neile näitama, kuidas on sinu juures töötada.“

Tulevikku vaadates leiab Kärk, et kümne aasta pärast on kommunikatsioonijuhi töö veelgi kiirem: tiimid kahanevad, agentuuride roll kasvab ja ajakirjaniku tähtsus suureneb. „Oma meedias sa võid igasuguseid asju rääkida, aga kõik ei pruugi seda uskuda. Kui ajakirjanik seda valideerib, siis oled rohkem usaldusväärne. Praegu on järjest olulisem, et keegi ütleks, kas see oli tegelikult päriselt.“

Kuigi Kärk kirjutas juba 17-aastaselt sõbrapäevikusse, et soovib saada pressiesindajaks, algas tema karjäär hoopis sekretärina. Hiljem töötas ta tõlgi ja tõlkebüroo projektijuhina ning jõudis esimese erialase ametini sisekommunikatsioonispetsialistina. Kärk on töötanud kommunikatsioonivaldkonnas Maaeluministeeriumis, Riigi Infosüsteemi Ametis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduses. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis etnoloogiat ning läbinud kõrvalerialana avalike suhete õppe. Hiljem omandas ta Tallinna Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise magistrikraadi.

Täispikas osas räägib Kärk veel sellest, kuidas käituda, kui ajakirjanik esitab küsimuse, millele ei oska või ei soovi vastata, kuidas suhelda muukeelsete klientidega ning mida silmas pidada sisuloojate valikul. Juttu tuleb ka koostööst suunamudija Mallukaga.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

„Point+“ uues osas käis külas disainiagentuuri Bond loovjuht ja osanik Nils Kajander.

Autor: Emor

Kõik uudised