Rohetiiger hakkab vedama rohehüpet Eesti ühiskonnas
Rohepööre tehakse ära ettevõtete poolt, sest seda nõuab konkurentsiolukord. Rohepesus alusetult süüdistamine võib seda arengut pidurdada, kirjutab Rohetiigri kommunikatsioonijuht ja Agenda PR partner Helin Vaher.
Kui me oleme harjunud mõtlema, et rohepööre jääb pidama ettevõtjate kasumiahnuse taha, siis Rohetiigri loomise kogemus näitab, et see pole tänaseks enam tõsi. Kõige suurem surve rohemuutuseks ei tule täna poliitikutelt, ministeeriumidest ega mitte isegi niivõrd tarbijatelt, vaid otse ettevõtetelt, kes tunnetavad aina suurenevat rahvusvahelist konkurentsi. Tajutakse, et kui ettevõte ei ole kestlikke äripõhimõtteid omaks võtnud, ollakse varsti rongist maas.
Rohetiigri sünd tänavu suvel sattus ajale, mil paljud ettevõtjad otsisid igaüks eraldi mooduseid, kuidas oma tootmine või tegevus keskkonnasõbralikumaks muuta. Ühest küljest oleme kõik kliimasoojememise mõjudest aina teadlikumad, teisalt tuleb surve rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast, kus ettevõtetel tuleb aina enam vastata küsimustele oma tegevuse keskkonnajalajälje kohta. Ka kliendid oskavad aina enam jätkusuutlikke tooteid nõuda. Need ja paljud teised põhjused panevad ettevõtjaid just praegu otsima viise, kuidas oma tegevus ühiskonna muutunud ootustega kooskõlla viia.
Motivatsioon on kõrge, kuid puudust tuntakse eestvedajatest ja ekspertidest
Rohetiigri organisatsiooni üles ehitamise kogemus näitab, et ettevõtjate motivatsioon rohemuutuste ellu viimiseks on suur, kuid ei teata, kust peaks alustama ja millel oleks kõige suurem mõju. Kõik 40 ettevõtet, kes on tänaseks Rohetiigriga ühel või teisel viisil liitunud, nendivad, et kuigi keskkonnaalast infot palju, siis on selles raske orienteeruda ning ettevõtte jaoks olulisi otsuseid langetada. Puudust tuntakse süsteemsest ja individuaalsest lähenemisest, mis aitaks just konkreetsel ettevõttel oma tegevusi keskkonnasõbralikumaks muuta.
Näiteks Rohetiigri pilootprogrammiga liitunud Tere piimatööstus otsib keskkonnasõbralikku piimatoodete pakendit, mis oleks jätkusuutlik ka aastate pärast ning mis ei tõstaks kliendi jaoks toote hinda. Selleks, et ettevõte saaks teha targa otsuse ja õiged investeeringud tootmise ümberkorraldamisse, pakubki Rohetiiger pilootprogrammi, milles osalevad ettevõtted saavad uusi teadmisi aitamaks keskkonnateemades paremini orienteeruda.
Pilootprogrammi alguses kaardistatakse ära ettevõtte lähteolukord. Tulemuste põhjal tehakse koostöös ekspertidega otsus, millist keskkonnakahjulikku probleemi tuleb lahendama hakata. Poolteist aastat kestva programmi vältel õpivad ettevõtted tasakaalus majanduse ja ringmajanduse põhimõtteid ning koostöös mentoritega lahendatakse ettevõtte jaoks üht kõige olulisemat keskkonnaprobleemi. Vähem kui kahe aasta pärast on 15 ettevõttes ja organisatsioonis jõutud kestlikkuse küsimuses uuele tasemele.
Hirm rohepesu süüdistuste ees on teinud ettevõtjad ettevaatlikuks
Üks põhjus, miks me ettevõtete senistest edusammudest vähe kuuleme, on hirm rohepesu süüdistuse ees. On mitmeid näiteid ettevõtetest, kes oma protsesse kestlikumaks muutes ei soovi sellest kõva häälega rääkida. Põhjuseks hirm, et nende tegevus ei ole ühiskonna jaoks piisavalt suure ja olulise mõjuga ning kartus, et nende samme naeruvääristatakse või tembeldakse rohepesuks. Hea näide on Stockmanni kaubamaja plastmassist ühekordsete toodete müügilt ära võtmine. Selle asemel, et saada oma teo eest tunnustust, küsiti ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias, miks külmletist saab salatit jätkuvalt plastkarbis osta. Ühiskond nõuab valmislahendusi ega rahuldu väikeste aga õiges suunas astutud sammudega.
Sildistamine – nii üksikisiku kui ka ettevõtete tasemel – tegelikult takistab rohepööret. Me ei tohiks mõelda, et väike samm on liiga vähe. Iga väike samm loeb, kui see on tehtud õiges suunas. See võtaks paljudelt ettevõtetelt pinge maha ning julgustaks rääkima oma jätkusuutlikest tegevustest ning takistustest, mis sellel teel paratamatult ette tulevad.
Rohetiigri üheks väärtuseks on ühendamine. Organisatsioon teeb koostööd kõigiga, kes soovivad oma keskkonna jalajälge vähendada ja liiguvad ükskõik kui väikeste sammudega õiges suunas. Me elame keerulisel ajal, kus igal ettevõttel on vaja balansseerida väga paljude ootuste ja reaalsete väljakutsete vahel. Muutused ei sünni üleöö, tähtis on nende poole liikuda ja anda piisavalt aega mõtteviisi muutuseks ning tegelikuks üleminekuks. Seejuures tuleb ära tunda teadlik keskkonnakahjulik tegevus ning vaid näilised muutused.
Rohkem infot: www.rohetiiger.ee
Helin Vaher, Agenda PR
Neljakümmet Eesti ettevõtet ja organisatsiooni koondav Rohetiiger soovib saada kestlikkuse teemade esindusorganisatsiooniks, panna alus tasakaalus majandusele ning viia Eesti ühiskonnas läbi rohehüpe. Nii nagu kunagi Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori arengu, on ka Rohetiigri ambitsioon kasvada roheteemade suunanäitajaks Eesti ühiskonnas.
Rohetiigri eestvedajad on 2018. aastal toimunud esimese Maailmakoristuse juht Eva Truuverk ja ettevõtja Mihkel Tammo.
Ettevõtete esindamiseks ja ettepanekute tegemiseks poliitikakujundajatele on Rohetiiger loonud Eesti ettevõtjatest koosneva Rohetiigri Mõttekoja ning majandustoimkonna, mille eesmärk on leida Eesti jaoks loodussõbralik, tulevikutehnoloogiatel põhinev ja realistlikult teostatav majandusvisioon. Mõttekoda keskendub esmajärjekorras taastavale ja tasakaalus majandusele.
Muutuste praktiliseks elluviimiseks on loodud Rohetiigri pilootprogramm organisatsioonidele, kellel on suur tahe ja motivatsioon rohehüpe läbi viia. Pilootprogrammiga on praeguseks liitunud 15 ettevõtet ja asutust. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks läbivad pilootorganisatsioonid kümnekuulise Rohetiigri Akadeemia, kus nad omandavad olulisi teadmisi kestlikust toimimisest, ringmajanduse põhimõtetest ning oskusi muutuste juhtimiseks.
Rohetiigriga liitunud organisatsioonid ja ettevõtted:
AS Tere, AS Tallinna Sadam, Coop Eesti Keskühistu, Eesti Rahvusringhääling, Agron Halduse OÜ, AS Hoolekandeteenused, AS LHV Pank, Bolt Technology OÜ, Lääne-Harju vald, Hundipea OÜ, Ülemiste City, Politsei- ja Piirivalveamet, Rocca al Mare kool, Elisa Eesti AS ja Zavod BBDO OÜ.
Rohetiigri koostööpartnerid:
AS Alexela, OÜ E-Agronom, Nordecon Betoon OÜ, Ragn-Sells AS, CRONIMET Nordic OÜ, AS Vestman Energia, Estanc AS, OÜ Bepco, AS Utilitas, OÜ Agenda Public Relations, OÜ Sustinere, Miltton Sisu OÜ, Rootloop OÜ, Tallinna linn, Teeme Ära SA ja Siromo OÜ.
Rohetiigri toetajad:
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Vabaühenduste Liit, Avatud Eesti Fond, Aktiivsete Kodanike Fond, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Coca-Cola Foundation, Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA, Eesti Roheline Liikumine MTÜ ja Veebimajutus.