Jääkaru luusib Viru rabas? Lauluväljakul mängitakse padelit? Postimehe uue brändikampaania keskmes on olukorrad, mis panevad hetkeks kahtlema, kas tegemist on võlts- või pärisuudisega. Loovidee autoriks on konkursi võitnud VAAS.

Postimehe turundusjuht Laura Tammeorg sõnab, et VAAS osutus teiste seast parimaks, sest nad suutsid sõnastada praeguse ebakindluse – infokülluse, valeinfo leviku ja usalduskriisi. 

“Nad suutsid selle probleemi siduda Postimehe rolliga ning anda meie sloganile „alati usaldusväärne“ selge ja sisulise tähenduse – see muutus vastuseks olukorrale, kus inimesed ei ole enam kindlad, mida uskuda,” tõdeb Tammeorg. “VAAS ei läinud liiga ulmeliseks, vaid hoidis visuaalid teadlikult piiripealsed – sellised, mis panevad korraks kahtlema, kuid samas tunduvad esmapilgul võimalikud, et tekitada küsimus “kas see on päris?”, mis peegeldab väga hästi tänast infokeskkonda.”

Tema sõnul on valeinfo levik üks suurimaid väljakutseid nii meediale kui ka ühiskonnale laiemalt. Tehisintellekt võimaldab luua veenvaid, ent eksitavaid tekste, pilte ja videoid. 

“See tähendab, et küsimus ei ole enam ainult selles, kas info on õige või vale, vaid kas me üldse suudame seda eristada,” räägib ta. “Valeinfo levikut täielikult peatada ei ole realistlik. Küll aga on võimalik selle mõju vähendada. Siin on võtmeroll usaldusväärsel ajakirjandusel. Just seetõttu peame oluliseks ka selliseid brändikampaaniaid, mis ei müü ainult toodet, vaid aitavad teadvustada probleemi ja tugevdada usaldust usaldusväärse ajakirjanduse vastu.”

VAASi loovjuht Kert Saarmets ütleb, et tehisintellekt on nagu lumepall, mis veereb mäest alla ja kogub aina jõudu. Praeguseks on pall muutunud juba üsna hoomamatuks. Kriitilise mõtlemise oskus on oluline, kuid ta usub, et sellest hoolimata on meist enamik vähemalt korra langenud tehisintellekti loodud valeinfo ohvriks. 

“Kontseptsioon sündis puhtalt sellest, mis praegu meie ühiskonnas toimub – ma ei tea, kuidas teistega, aga mina olen veidi hirmul,” lausub Saarmets. “Selle taustal ilmutaski end loovidee. Meie eesmärk oli olla positiivselt terav. Ühest küljest tahtsime vajutada valupunktidele, teisest küljest oli risk, et hirmutame inimesi. Seetõttu leidsime, et peame realistlikud olukorrad panema ebarealistlikku kastmesse. Kõige keerulisem oli leida õhkõhn piir, kus olukorrad tunduksid piisavalt realistlikud, kuid piisavalt ebarealistlikud, et kampaania oleks kõigile üheselt mõistetav.”

VAAS kasutas kampaania valmistamiseks ka tehisintellekti. Seda taotluslikult: näitamaks, kui tõene võib võlts tunduda. 

“Nagu ütles Mike Tyson: “kõigil on plaan kuni molli saamiseni,””, tsiteerib Saarmets kunagist poksijat. Valeinfoga on sama: kuni sa pole ohvriks langenud, arvad, et oled puutumatu. Tehisintellekt aitab näidata, kui häguseks on muutumas reaalsuse ja ebareaalsuse piir. Isegi kui teravamad silmad märkavad, et materjal on valmistatud tehisintellekti abil, peavad ka nemad tõdema – tegelikult tundub ju täiesti reaalne. Mis saab edasi? See ongi kõige hirmutavam.”

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised