Õed teevad Võrus loovagentuuri: me ei plaani ilgelt rikkaks saada
Eesti loovagentuurid kipuvad tavaliselt pealinna koonduma. Isegi Tartusse ei jagu neid palju. Seda üllatavam on, et Võrus on juba aastakese tegutsenud loovagentuur Poolpäev, mida veavad õed Kristel ja Kairit Onno.
Kõik see kõlab isegi veidi hullumeelselt, sest praegu pole käsil maailma parimad ajad ning teadaolevalt pole Võrus varem loovagentuuri olnudki – tõsi, erinevaid reklaamtrükiseid tootvaid ettevõtteid küll. Sellest hoolimata otsustasid Kristel ja Kairit, et tuleb teha!
Omad
“Me tajusime, et Lõuna-Eestis elab hästi palju andekaid graafilisi disainereid ja fotograafe,” räägib Kristel, kes on ses vallas tegutsenud üle 8 aasta ja olnud muide ka Tartu Uue Teatri turundus- ja kommunikatsioonijuht. “Aga siin on hajaasustus ja kõik teevad oma asju üksinda. Rääkisime sõpradega juba ammu naljaga, et peaks agentuuri tegema, aga kellelgi polnud energiat. Kui Kairit lõpetas kooli, siis tekkiski sobiv hetk. Kui ta oleks kuhugi edasi õppima läinud, oleks see jälle kolm aastat edasi lükkunud.”
Poolpäeva tuumiku moodustavad õed, ent palju kaasatakse sealkandis elavaid vabakutselisi. See hoiab püsikulud madalad ning annab samal ajal paindlikkust. Tööst nad puudust ei tunne. Nii mõnigi nende praegune klient jäi ripakile Tartus tegutsenud disainiagentuurist Neway, kes mullu detsembris uksed kinni pani. Kuigi disaini- ja loovtööd saab teha põhimõtteliselt ühest maailma otsast teise – muidugi ka Tallinnast Võrru ja vastupidi –, siis tunnevad nad, et kohalikkusel on oma võlu.
“Me ei ole võõrad, oleme siin üles kasvanud,” räägib Kairit. “Mul on tunne, et siinsed ettevõtjad tahavad kohalikuga koostööd teha. Tähtis on, et meie saame nende juures käia ja nemad meie juures. Hea on kliendi lähedal olla, eriti kui on mahukam asi. See annab teise mõõtme kui lihtsalt briifi lugemine. Aga me teeme ka muidugi Tallinnasse tööd, võrokaid on igal pool! Tallinnas on suurtel agentuuridel kiirem tempo, kõik käib justkui konveieril, ma arvan, et kliendid ootavad personaalsemat sidet. Usun, et mõistame üksteist paremini, mis muidugi ei välista, et keegi ei võiks Tallinnast sama tööd teha.”
“Mulle tundub, et pigem oleks riskantne Tallinnas järjekordset loovagentuuri teha,” tõdeb Kristel. “Seal on konkurents nii tihe, eristuda täiega raske, ärimaastik halastamatu. Mis meil siin viga – puhtalt meie eksistents on midagi silmapaistvat, konkurents pigem madal, rääkimata siis elatustaseme erinevusest. Siin on oodatav palgatase, inimeste püsikulud ning kontori rent madalam kui Tallinnas. Samuti on Võru igati stressivabam keskkond, kus elada. Pole ärevust, ummikuid ja lõputult betooni, vaid rahulik ja rohelust täis elukeskkond, kus on ruumi hingata ja mõelda.”
Raha tuulde loopimine
Seni on tehtud mõned väiksemad brändingud ja kodulehed ning erinevaid trükiseid ja fännikaupa üritustele ja muusikutele. Käsil on ka suuremaid projekte, millest praegu kõssata ei saa. Kuidas aga Lõuna-Eesti ettevõtjad turundust tajuvad?
“Mul on tunne, et siinsetel ettevõtjatel on teadmine, et turundus ja bränding on olemas,” sõnab Kristel. “Aga turundust peetakse olulisemaks kui brändi. Tekib küsimus, et kuidas sa üldse turundad, kui sul brändi alustalasid pole. Kliendid on muidugi erinevad – mõni mõtleb hea meelega kaasa, teine jookseb ära, kui hakkame äri kohta spetsiifilisi küsimusi küsima.”
Ta näeb oma töös sama, mida tõi TULI intervjuus välja Tele2 turundusjuht Annika Parm: brändid tahavad sotsiaalmeedia trendidega kaasa minna, kuigi see võib-olla nende olemusega üldsegi kokku ei passi.
“Meiegi käest tahetakse asju, mis on praegu moes,” räägib ta. “Aga kui küsime, kes on teie sihtgrupp, siis tuleb välja, et nende sihtrühm tegelikult polegi TikTokis. Selline asi on raha tuulde loopimine. Me ei taha teha asju, millel mõtet pole. Sotsiaalmeedias on täielik uputus: toodetakse sisu, mida keegi ei jõua eales ära tarbida. Inimesed näevad vaeva ja teevad tööd, aga mis sellest lõpus kasu on?”
Õega tülli ei lähe
Küll on palju kasu sellest, et saab õega koos agentuuri teha.
“Me saame alati hästi läbi,” räägib Kairit. “Vahet pole, mis probleemid on, suudame need lahendada – tasakaalustame ja täiustame üksteist. Kõik lihtsalt toimib ülihästi.”
“Samas saame olla hästi toored ja ausad,” lisab Kristel. “Sõbraga võib-olla nii ei saa. Sõbraga äri teha on üldse risky business (muigab – toim.). Mulle tundub, et õega ei saa väga tülli minna, peame ikkagi ühes peres edasi elama. Teame üksteise tugevusi ja nõrkusi läbi ja lõhki. Teame, mis üksteise elus toimub ja miks keegi ärritunud on. Nagu Kairit üles: me täiustame üksteist. Mina olen hästi põhjalik ja strateegiline, Kairit hästi loominguline ning tehniliselt kiire. Ma hekseldan alguses klientide briifi läbi ja siis annan Kairitile edasi põhipunktid, millesse süveneda.”
Oma nime sai agentuur lõunaeesti keelsest sõnast “puulpäiv”, mis tähendab laupäeva. Ühelt poolt on nad sellega uhked oma juurte üle, teisalt kannab see endas laupäeva tunnet – nädala mõnusaim päev, kus on vabadust ja kulgemist ning samal ajal elevust ja sära. Samas viitab poolpäev ka poolikule tööpäevale, nad üritavad tänapäevast väsimusühiskonda vältida ning ei soovi kiirrongiga eredalt põledes läbi elu tuhiseda.
“See nimi on meile igapäevane meeldetuletus sellest, kuhu tahame ühel päeval jõuda,” sõnab Kristel. “Meil ei ole plaani ilgelt rikkaks saada, vaid pigem töötada nii, et jääks aega ka endale. See on meie ettevõtte väärtus, et saame teha, mis meile endile meeldib. Me ei taha end läbi põletada, vaid päriselt elu elada. Omakeskis muidugi naljatame, et kui enne arvasime, et Poolpäev viitab poolikule tööpäevale, siis ettevõtte alguses viitab see pigem sellele, et tuleb vähemalt pool päeva ehk 12 tundi tööd teha.”
OHT
Üks viimaseid suuremaid töid, mida õed tegid, oli visuaalne keel oktoobris toimuvale Open House Tallinnale. Kuna tänavune OHT keskendub tuleviku arhitektuuripärandile, lähtuti oma kontseptsioonis linnaruumi ja aja omavahelisele suhtele.
“Kujunduses on linna siluett kolmekihiline – taustal minevik, mida kipume unustama, keskel olevik, mida intensiivselt kogeme, ja ees nägemus tulevikust,” räägivad õed. “Need sulavad üksteisesse, näidates linna pideva arengu ja muutumise protsessi. Kujunduse kihilised kontuurid, läbipaistvad plokid ja jooned kujutavad linna, mis on samal ajal nii ehitusprojekt, mälestus kui visioon.”
Muide, hiljuti said nad koos videograaf Madis Meistriga valmis ka reklaamvideo RemoteNow Clubile, mille lähteülesandeks oli UK wildswimmeritele mõeldes vahendada RNClubi asukohta ja sealseid võimalusi.
Autor: Siim Kera, TULI