Turundus on üks kiiremini muutuvaid valdkondi, mida mõjutavad erinevad trendid, näiteks tehnoloogia areng, tarbijakäitumise muutused ja keskkonnasäästlikkuse tähtsuse kasv. Seepärast peavad turundusvaldkonna töötajad pidevalt kohanema ja arendama enda kompetentse, et püsida konkurentsivõimelised. See ajendas Tartu Ülikooli kaasaegse majanduse magistritudengeid Kristina Lillot ja Delis Kruustikku, kes igapäevaselt töötavad SEB-s, uurima turundusosakonna töötajate tulevikukompetentse ja nende arendamist. 

Kompetentsi mõistele omistatakse erinevaid tähendusi ja tihti seostatakse mõistet oskustega, kui tegelikkuses on tegemist märksa keerukama terminiga. Kompetents on sümbioos oskustest, teadmistest, väärtustest ja hoiakutest, et asjatundlikult mingil alal tegevusi ellu viia ning selle abil tagada organisatsiooni konkurentsieelis. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada turundusosakonna töötajatele tulevikus vajalikud kompetentsid.

Millised kompetentsid kujundavad tuleviku turundaja?

Uuringust selgus, et turundusvaldkonda mõjutab enim tehnoloogia areng, eriti tehisintellekti (AI) ja suurandmete kasutamine. Personaliseerimine ja andmepõhised otsused saavad uueks normaalsuseks, mistõttu muutuvad digitaalsed kompetentsid ja tehnoloogia tundmine esmatähtsaks. Digitaalsed kompetentsid hõlmavad näiteks digipädevust, tehnoloogiate tundmist ja ka rakendamist, automatiseerimist, prompt writingut jne. 

Esile kerkib eraldi suur kompetentside grupp – analüüsimise kompetentsid, mis ei ole enam tühipaljas graafikute lugemine, vaid sisaldab ka andmetöötlust, -analüüsi, andmepõhist lähenemist, mustrite märkamist ning ka andmepõhiste võimaluste leidmist. Kuna suuremates organisatsioonides on tavaliselt tööl andmeteadlasi ja -analüütikuid, siis turundajate jaoks võib see tähendada rohkem ja tihedamalt koostööd andmetiimiga, kelle keelt ja toimetusi nad töö tegemiseks mõistma peavad. 

Tarbijate harjumuste muutumine, nagu reklaamide blokeerimine ja reklaamivabade lahenduste eelistamine, sunnivad turundajaid leidma innovaatilisi viise, kuidas oma sõnum sihtrühmani viia. Samal ajal on inimesed rohkem teadlikud enda andmete jagamise teemal ning tõstatuvad isikuandmete kaitse ja privaatsusega seotud küsimused. Turundajate jaoks tähendab see väga head arusaama seadusandlusest ning koostööd näiteks andmekaitse spetsialistidega. 

Turundajatel ei ole kutsespetsiifilisi kompetentse

Uuringust selgus, et turundajatel ei ole kutsespetsiifilisi kompetentse. Tundub vastuoluline, kas pole? Ülikoolid jms haridusasutused ju koolitavad turundajaid. Uuringu tulemustest aga selgus, et turundajate töö eeldab peamiselt üldiseid kompetentse ning kutsespetsiifilisi kompetentse turundajatel ei ole. See viitab sellele, et turunduses on võimalik suurem osa ülesannetest lahendada üldiste kompetentside põhjal, kus ettevõtlikkus ja loovus on võtmetähtsusega ning millele lisanduvad veel digitaalsed, analüüsi- ja seadusandlusega seotud kompetentsid. Eraldi toodi välja õppimisvõime, mis tagab kohanemisvõime kiiresti muutuvate trendidega.

Kuidas tulevikukompetentse arendada?

Kompetentside arendamine on ühine vastutus nii töötaja kui organisatsiooni vaates. Tööandjad peavad looma keskkonna, kus on õppimist soodustav kultuur ning võimaldatakse aega ja ressursse kompetentside arendamiseks. Kompetentside arendamiseks soovivad aga inimesed personaliseeritud lahendusi, kus iga töötaja saab ise valida endale sobivad õppimismeetodid: maailmatasemel koolitused, praktilise õppe, kolleegilt-kollegile õppimisvõimalused, mikrokraadid jne.  

Lisaks soovitavad autorid luua organisatsioonis turundajate kompetentsimudeli, mis aitab määratleda vajalikud kompetentsid eri tasemetel – alates spetsialistist kuni turundusdirektorini. Selline mudel võimaldab tõhusamat värbamist ja individuaalsete arendusplaanide loomist, mis aitaks igal töötajal areneda vastavalt oma potentsiaalile ja ettevõtte vajadustele.

Tutvu lõputööga

Autorid: Kristina Lillo ja Delis Kruustik
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised