Hiljuti võis meediast lugeda töökohtadest, kuhu kandideerib lausa 800 inimest. Nende hulgas on ka tööotsijaid, kel pole ametiga, kuhu nad kandideerivad, mingit varasemat kokkupuudet. Piltlikult öeldes visatakse nooli märklaua suunas suhteliselt pimesi – ehk midagi tabab.

Uurisime viimasel ajal töötajaid otsinud turundusinimeste käest, kas seda on ka meie valdkonnas märgata? Kas projektijuhiks ja digimeediaspetsialistiks kandideerivad ka ajakirjanikud, insenerid ja koristajad? 

Hiljuti projektijuhi ja disaineri palganud Tanki tegevjuht Marge Kari sõnab, et olukord pole siiski nii hull. Pigem tekitab peavalu – ja samal ajal heameelt see –, et häid kandidaate on turul palju. 

“Mõni aasta tagasi oli ka suvalisi õnneotsijaid, seekord mitte,” räägib Kari. “Kui varem on kandidaadid olnud pigem loov-, meedia- või üritusturundusagentuuridest, siis seekord olid paljud n-ö kliendipoolsed turundusjuhid või projektijuhid.” 

Valikut oli raske teha, aga eks kogemusega vähemalt sama oluline – või isegi olulisem – on, kuidas värske veri vanade olijatega sobib. 

Sama räägib ka MBD kommunikatsioonispetsialist Kristina Põldsaar. Nemad on viimasel ajal palganud mitmeid projektijuhte. 

“Värbamine on üks olulisemaid otsuseid, mida teeme,” sõnab Põldsaar. “Me ei värba ainult oskusi või kogemust, vaid inimest, kes meie meeskonda päriselt sobib.”

Kuigi tehisintellekt on muutnud paljud kaaskirjad üsna sarnaseks, ei tee see inimese valimist keerulisemaks, sest kõige olulisemaks peetakse inimlikku klappi ja sünergiat, mida saab hinnata alles kohtumisel. 

Ka tema pole nn õnneotsijaid täheldanud. Meediaagentuuri töö on sedavõrd spetsiifiline, et igaüks sinna leiba teenima ei soovi. 

“Töökuulutuses seatud ootused filtreerivad välja suure hulga kandidaate, kes ootustele ei vasta,” sõnab ta. “Ekspertteadmisi on turul vähe ja kandidaatide arv peegeldab seda. Sõltuvalt ametikohast ja ajastust kandideerib ühele ametikohale umbes 15-30 kandidaati, kellest omakorda ca 10-30% on täpselt ametile sobiva profiiliga. Tööandjana hindame väga, kui kandidaat näitab selgelt välja oma motivatsiooni valdkonnas töötada ning on enne vestlust läbi mõelnud, miks ta soovib meiega liituda ja mida ta ise vestluselt ootab.”

Kuidas silma paista

EBS otsis aasta alguses turundustiimi lausa viit inimest, seda nii teenusedisaini, sündmuskeskuse, sotsiaalmeedia kui ka kommunikatsiooni ja turunduse projektijuhtimisega seotud rollidesse. Kandideerijaid oli kokku üle 500. Neli ametikohta said paika, üks täidetakse hiljem. 

Ülikooli turundus- ja kommunikatsioonijuht Tiina Lepisk jätkab teistega samal lainel ja sõnab, et ainult varasem kogemus ei loe – väga oluline on, millise energiaga inimene on, kuidas ta end tutvustab ja kui hästi mõistab ettevõtet, kuhu kandideerib. 

“Kõige rohkem jäid silma kandidaadid, kes olid näinud vaeva, et ennast professionaalselt ja terviklikult tutvustada,” ütleb ta. “Siin on oluline tasakaal – liiga keeruline või ülekujundatud CV võib teha info leidmise hoopis raskemaks. Visuaal ei ole määrav, vaid see, kui selgelt inimene suudab näidata, mida ta on varem teinud ja miks just tema võiks konkreetsesse rolli sobida.”

Disainerit palgates märkas Kari, et nii mitmedki kandidaadid olid vabakutselised, kes püsiva töö otsingul. Eks kirjeldab seegi praegust majandusolukorda. Ta soovitab kõigil disaineritel oma portfoolio üle vaadata. Ilma selleta – nagu mõni proovis – pole üldse mõtet tööle kandideerida. Teiseks tasub portfoolios tähelepanu pöörata sellele, mis kliendi probleemi sa lahendasid.

“Enam ei saa nii tööle, et portfoolios on lihtsalt mingid visuaalid, millel mingisugust taustalugu pole,” räägib Kari. “Portfoolio peab edasi andma disaineri mõttemaailma. Meil oli ka paar rahvusvahelist kandidaati ja nende portfooliod olid kohalike omadest märksa tugevamad. Nad eristusid, sest neil oli välja toodud probleem, väljakutse, insight ja lahendus. Sellised portfooliod kõnetavad rohkem, kui sellised, kus on lihtsalt tööd plärtsti ritta pandud. See näitab, kui süsteemselt ja oskuslikult oskab disainer oma tegevusi esitleda.”

Kandidaadid ootavad vastuseid

Selge on see, et paljudele tööotsijatele tuleb “ei” öelda. Selle teeb veidi keerulisemaks tõik, et häid kogenud kandidaate, kes töökohale sobiks, on palju.

“Paljude CV-d justkui katavad kõik nõuded ära, aga me peame ju lõpuks valiku tegema,” räägib Marge Kari. “Tööandjad peavad end kokku võtma ja kandidaatidele väärtuslikku tagasisidet andma. Ma ei saa öelda, et Tank oleks siin musternäide. Olime ajahädas. Kindlasti tuleb teada anda, kui inimene ei saa esimesest voorust edasi. Inimesed ootavad ja ootavad, nad isegi ei tea, kas konkurss veel käib või mitte. Ja kui sa ei jõua tagasisidet anda, ära vali teise vooru kümme inimest, vaid hoopis neli. Hinda oma töökoormust ja võimekust.”

Kui meeldiv oled, roni uksest sisse

Kari tõdeb, et kuigi Tank pole liiga usinalt praktikante võtnud, on see parim võimalus, kuidas noortel jalg ukse vahele saada. Nii saavad nad teada, kas neile valdkond päriselt meeldib või mitte. Tänavu on Tankil olnud kolm töövarju ja kaks praktikanti ning Karil kiidusõnu jätkub. Gümnasistid teevad õpilasfirmasid ja on väga asjalikud. Üks neist kirjutas ja tahtis Tanki loovjuhi Villem Valme juurde töövarjuks. 

“Täiega professionaalne ju,” muigab Tanki tegevjuht. “See näitab, et enam ei piisa sellest, et käin kodulehel ja vaatan, et õudselt äge värk. Kellelgi pole aega välja mõelda, mida sa teha tahad. Sa pead seda ise suutma öelda ja siis sa tundudki ambitsioonikas. Sa pead justkui ettevõtet inspireerima.”

Üks praktikant astus aga lihtsalt uksest sisse ja soovis Tanki asutaja ja loovjuhiga Joel Volkoviga vestelda. Kuna Joel oli parasjagu köögis, jäädi lobisema ning see viis praktikakohani. 

“Kui sa uksest sisse ronid, pead oskama ka meeldiv olla,” naerab Kari. “Meil on enne ka uksest sisse ronitud, aga kui inimene meeldiv pole, saadame ta välja.” 

Lepiski juhtnöörid töö saamiseks sobivad nii noorematele kui ka vanematele. Esiteks tuleb näidata, et sa päriselt soovid tööd teha ja panustada. 

“Soovitan leida viise, kuidas silma jääda ja aktiivne olla, jäädes samas iseendaks,” lausub ta. “Selleks, et silma paista ei pea olema kõige valjuhäälsem või silmatorkavam inimene pundis. Head kandidaadid on need, kelle puhul tekib tunne: selle inimesega tahaks koos töötada.

Enne intervjuud tuleb end ettevõtte tegemistega kurssi viia, kindlasti pigem rohkem kui vähem. Mõjub hästi, kui kandidaat toob välja mõne projekti või teema, mis talle silma jäi, küsib sisulisi küsimusi ja tekib arutelu. Hea eeltöö tegemine näitab suhtumist. 

Ja kui veel aus olla, siis ei mõju hästi, kui juba esimesel intervjuul on põhirõhk kodukontori võimalustel ja sellel, millist paindlikkust tööandja võimaldab. Paindlik tööaeg on kaasaegse töökultuuri loomulik osa, aga esmalt peab värbaval juhil ja kandidaadil tekkima vastastikune hea tunnetus, kas ettevõtte väärtused ning ootused rollile ja töö sisule klapivad. Kui see match on olemas, järgneb ka kõik muu.”

Loe ka tööotsijate muljeid

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised