“Tihti ei otsita inimest, kes ise mõtleks, vaid pigem kedagi, kes oleks nagu robot ja lihtsalt täidaks käske,” räägib turundaja Liliana Šašlova. Ta on üks paljudest, kes erialast tööd otsib.

Aasta tagasi rääkisid noored turundajad TULI-le keerulisest tööturust. Nüüdseks pole olukord nende sõnul paremaks läinud – pigem vastupidi. Kandidaate on rohkem, konkurents tihedam ning tööandjate ootused kohati absurdsed.

Pärast eelmise artikli ilmumist jõudsid nii Liliana Šašlova kui ka Veronika Tiganik tööpõllule tagasi, kuid rügamine jäi üürikeseks, sest mõlema töökeskkond jättis nende sõnul soovida. Üht-teist soovivad ka tööandjad. Šašlova sõnul otsitakse – isegi rohkem kui varem – nn turundusvõlureid, kellelt oodatakse korraga kogu turunduse vedamist. 

“Mul on olnud päris kummalisi tööintervjuusid,” räägib varasemalt autoturundusega tegelenud Šašlova. “Näiteks pakuti mulle 600 eurot selle eest, et hallata ühe söögikoha Instagrami, Facebooki ja TikTokki kolmes eri keeles. Selliseid hetki on olnud päris palju, kus sa lihtsalt mõtled, et tööandjad ei taju, kui mahukas selline töö tegelikult on.

On olnud ka intervjuusid, kus tundsin ennast väga ebamugavalt. Ja tihti ei ole küsimus ainult palgas või tööülesannetes. Tihti jääb mulje, et paljud ettevõtted ei otsi tegelikult turundusspetsialisti või inimest, kes oskab strateegiliselt mõelda. Otsitakse inimest, kes teeks täpselt nii nagu juhid ette kujutavad, isegi siis, kui need ideed reaalselt tulemusi ei too. Tihti ei otsita inimest, kes ise mõtleks, vaid pigem kedagi, kes oleks nagu robot ja lihtsalt täidaks käske.” 

Ametivahetus

Mullu nägi Tiganik rohkem kuulutusi, mis teda kõnetasid. Samuti kutsuti teda rohkem vestlustele. Praegu annavad paljud tööandjad teada, et neil on rekordarv kandideerijaid. 

“Samas on üldine foon sama – tööandjate tagasiside on pea olematu,” tõdeb ta. “Näide: sain just nädal (mai alguses – toim.) tagasi standardse copy-paste äraütleva vastuse töökohalt, kus käisin märtsi alguses vestlusel ning kust lubati nädala jooksul tagasisidet anda. Olin ammu unustanud, et seal vestlusel käisin.”

Varem näiteks spordiüritusi korraldanud ning Eesti naiste jäähokikoondisse kuulunud Tiganikul on igatahes karikas täis saanud. Uuest kooliaastast asub ta inglise keele õpetajaks. 

“Sõbrad pakkusid ammu, et ma võiksin õpetajaks minna,” räägib ta. “Ma ei võtnud seda kunagi tõsiselt, kuid nüüd mõtlesin, et miks mitte. Võtsin siis kätte, kandideerisin ja saingi. Päris hirmutav on, kuid ma olen väga elevil. Usun, et on väga äge kogemus ja annan endast parima. Turundust saab alati lisatööna teha, see huvi pole kadunud.” 

Hanne-Lore Väin leidis mullu juunis töö Mediabrands Digitalis ning töötab seal sotsiaalmeedia projektijuhina siiani. Kuna ta pidas oma kandideerimisprotsessist täpset ülevaadet – poole aastaga kandideeris ta 74 ettevõttesse. Neist 57 andsid eitava vastuse, 14 ei vastanud üldse –, on ta uudishimust vaadanud, mis turul toimub. 

“Päris kurb on see, kui ühe ametinimetuse alla on pandud kolme või enama inimese tööülesanded,” jagab ta Šašlova mõtteid. “Paaril korral olen LinkedInis kandideerimiskogemusi lugenud ja tundub, et värbamisprotsessides kahjuks liialt suuri muutusi toimunud ei ole.”

Avasüli ei oodata

Väin arvab, et koolid võiks tudengite ootusi veidi paremini juhtida. 

“Kui ülikooli lõpetasin, arvasin, et mind oodatakse avasüli igal pool, sest olen ju noor ja entusiasmi täis,” räägib ta. Noh… ilus mõte, aga tegelikult olin erialase töö leidmisega ikkagi natuke hädas. Ma ei tunne, et mul oleks ülikoolist mingeid olulisi oskusi puudu jäänud, mis tööotsingutel takistuseks said. Pigem oli suurim miinus see, et mul puudus töökogemus. Miks on vahel nii suur hirm, et noor ei saa hakkama või vajab meeletult pikka sisseelamisaega? Kõik on õpitav ning värskelt ülikoolist tulnud inimestel on tihti just seda energiat, julgust ja tahet asju päriselt ära teha. Tegelikult võiks seda pigem näha hea investeeringuna.”

Praktika toob välja ka Tiganik. Mida rohkem katsetada ja proovida, seda paremini saab aru, kas tegemist on üldse sinu alaga. 

“Mida mitmekesisem on programm ja võimalus erinevaid asju proovida, seda parem on tudengitel,” arvab ta. “Suhtlesin hiljaaegu ühe teisel kursusel turundust õppiva üliõpilasega ning ta ütles, et ta ei oskakski praegu midagi teha. Et nad koolis analüüsivad küll ettevõtteid ja teiste töid, aga praktika puudub ning kui ta peaks praegu turundusse tööle minema, siis ta lihtsalt ei oskaks midagi teha.”

Šašlova usub, et ülikoolid peaksid andma tugeva põhja mõjutamispsühholoogias ja tarbijakäitumises, et noor mõistaks, kuidas inimesed otsuseid teevad ja miks mingi sisu töötab või ei tööta. Kui see selge, tuleks veel rohkem tehisintellektiga tegeleda. Näiteks võiks õpetada erinevate AI-tööriistade kasutamist (“reaalsus on see, et noored kasutavad AI-d niikuinii, aga koolid ei õpeta neile, kuidas seda targalt teha.”)

“Mis puudutab tööturule sisenemist, siis ausalt öeldes ei saa koolid kõike lahendada,” nendib ta. “Probleem ei ole ainult hariduses. Suur probleem on selles, et ettevõtted ei ole endiselt valmis turunduse eest päriselt maksma ja nad ei näe turundust kui pikaajalist investeeringut. Väga tihti nähakse turundust ikka veel kui ühe inimese tööd ja suhtumine on “how hard can it be?”. Ja seni kuni see ettevõtjate mõtteviis ei muutu, jäämegi me nägema samasuguseid kujundusi, samasuguseid tehisintellektiga loodud tekste ja lihtsalt sisu loomist selleks, et midagi oleks postitatud. Siis imestatakse, miks tulemusi ei tule.”

Tehisintellekti näevad kõik kolm loomuliku arenguna, kuid tõdevad, et seda peab oskama kasutada. 

“Olen ausalt öeldes näinud nii palju halbu AI-ga kirjutatud turundustekste ja see läheb minu meelest aina hullemaks,” räägib Šašlova. “Mul tekib tihti küsimus, kas inimestel endal ei ole piinlik neid tekste avaldada. Kas nad päriselt arvavad, et lugejad ei saa aru? Mina võrdlen turunduse AI-buumi natuke krüptobuumi ajaga. Kõik tormavad kaasa, sest see on kiire ja odav, aga ma ausalt loodan, et mingil hetkel see mull natuke lõhkeb. Samas ma ei tea, millal see juhtub.”

Uuel nädalal avaldame loo sellest, kuidas tööandjad töötajaid otsivad.

LISALUGU: CVKeskus.ee sotsiaalmeedia juht: selge eelis on tugevate AI-oskustega töötajatel

CVKeskus.ee sotsiaalmeedia juht Carina Pajus tõdeb, et nii IT-sektoris kui ka turunduses on alustavatel spetsialistidel praegu keeruline. 

“Ettevõtted hoiavad kulusid kokku, väiksemad tiimid teevad rohkem ära ning tehisintellekt aitab osa tööülesandeid kiiremini või siis täielikult täita,” räägib ta. “Samas on selge eelis turundajatel, kellel on tugevad AI-oskused ja seda peegeldab ka palgatase. Näiteks jõudis AI-oskustega turunduse tippspetsialisti ametikoht CVKeskus.ee 50 kõrgeima palgapakkumise hulka. Pakutav töötasu ulatus 4700 euroni.”

Tema sõnul paistavad tööturul kõige tugevamalt silma spetsialistid, kes oskavad näidata mõju, mõõdetavaid tulemusi, süsteemset mõtlemist ning tehnoloogiate teadlikku kasutamist.

“Ehk turundusvaldkonnas ei ole täna tingimata vähem võimalusi, kuid latt on muutunud kõrgemaks,” sõnab ta lõpetuseks. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised