Üritustööstuse ühispöördumine ellujäämise nimel pikaajalise ärikeelu tingimustes

Turundajate Liit (TULI) avaldab täismahus Eestis üritusi korraldava ja tugiteenuseid pakkuva valdkonna, mis on koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhangust alguse saanud kriisi tingimustes kõige pikaajalisema ja mahukaima tegevuspiirangu all ning hetkel ilma abita, pöördumise riigi poole.

Latitude59 Kultuurikatlas, 17. mai 2019

Lühikokkuvõte pöördumisest

  • Ürituste korraldamine on pooleks aastaks keelatud, ilma riigi toeta kaob suur osa kogu üritustööstuse sektorist Eestis. Meie tegevusvaldkond on jäänud välja kõikidest abimeetmetest (välja arvatud Töötukassa lühiajaline meede), kuid riiklikud piirangud meie ärivaldkonnale kestavad hetkeseisuga suve lõpuni. Enamus ürituste valdkonna ettevõtted ei ela seda perioodi ilma abita üle ning suur osa Eesti maailmatasemel teadmistest, kogemustest ja võimekusest ürituste korraldamisel ei taastu ka lähiaastatel.
  • Suur erinevus võrreldes teiste kriisi käes kannatavate sektoritega seisneb selles, et üritustööstuse valdkonna töö on riiklikult keelatud vähemalt pooleks aastaks, millele järgneb tõenäoliselt täiendav majanduslanguse periood. Meie sektor on kõige laiema ja pikema ärikeelu ning piirangutega sektor, kuna põhineb rahvakogunemistel. Käibed on langenud 60-95% ja need ei taastu isegi osaliselt enne sügist. Kui näiteks turismisektor või toitlustus avaneb lähiajal osaliselt, siis üritused mitte.
  • Palume riikliku ärikeelu perioodiks riigipoolset majanduslikku abi sektori minimaalse taaskäivitamise võimekuse tagamiseks, töökohtade osaliseks hoidmiseks ja Eesti riigi kui äriturismi sihtkoha vastuvõtuvõimekuse säilimiseks. See omakorda aitab kriisist kiiremini taastuda ka teistel teenusvaldkondadel, mis äriturismiga seotud. Rõhutame, et palume abi ärikeelu aegseks perioodiks, mil meie tegevus on välistatud, majanduslangusega võitleme iseseisvalt nagu teised ärivaldkonnad.
  • Kõige efektiivsem meede oleks meie nägemuses tööjõukulude kompenseerimine sarnaselt Töötukassa meetmele kogu keeluperioodi jooksul, lisaks otsetoetused valitud ettevõtetele, kes vajavad suuremat tuge oma tegevusest tulenevate suurte püsikulude tõttu.
  • Meetme efektiivsuse tagamiseks ja abi saavate ettevõtete selekteerimiseks anda see EAS-i pädevusse. Oleme omalt poolt teinud valiku täpsustamiseks vastavad ettepanekud, et tagada täpsemalt sihitud abi. Tööstusharu peamised osalised on põhitööna ürituste korraldamisega tegelevad ettevõtted – üritus- ja konverentsikorraldusfirmad, tehnikarendi ettevõtted, ruumide rentijad ja cateringiteenuse pakkujad. See teeb umbes sadakond ettevõtet, 40 miljonit käivet ja umbes 4000 töökohta.
  • Üritustega tegelev sektor ja suured rahvusvahelised sündmused tutvustavad Eestit ja edendavad majandust. 2019. aastal moodustasid ärireisid Eesti Panga andmetel 19% reisiteenuste ekspordist. 2018. aastal olid kulutused ärireisidele Eestisse kokku 288 miljonit eurot.
  • Ürituste korraldamise taaslubamise osas oleme jäikade reeglite pooldajad ja esitame ka omapoolsed ettepanekud nõuetest, mida ürituste korraldamise lubamisel arvestada tuleks, milliseid meetmeid rakendada ja kuidas. Täpsem nimekiri lisatud eraldi dokumendis.
  • Toome allolevas selgituses täpsema olukorra kirjeldused ja selgitused.

Pöördumise selgitav ja täpsustav osa

Üritustööstus on jäänud abimeetmetest välja

On levinud eksiarvamus, et ürituste sektor on riigi poolt juba abi saanud. Tegelikkuses on valdav enamus üritustööstuse sektori ettevõtetest ja kõik äriürituste valdkonnaga tegelevad firmad täna riigi poolt kehtestatud abimeetmete tingimustest välja jäänud. Senine suhtlus erinevate riigiasutustega ei ole kahjuks tulemust andnud. Äriüritused on suureks turismisektori tööandjaks ja sissetuleva äriturismi mootoriks, ometi ei kuulu konverentsid turismisektori abimeetme alla.  Algselt suunati meid ka EASi poolt jagatav 10 miljoni suuruse abipaketi juurde, kuid see on mõeldud ainult alla 100 000 eurose käibega ettevõtetele, mida meie – suure vahendusteenuse osakaaluga ettevõtted – pole.

Kultuuriministeeriumi haldusala abipakett sisaldab vaid kultuurivaldkonna üritusi, millega enamus meie sektori ettevõtteid põhitegevusena ei tegele. Isegi tugiteenuste osas saavad abi vaid mikroettevõtjad või sisuliselt üksikisikud, kuid tavasuuruses ettevõtted mitte, mis sisuliselt tähendab, et valdav osa turust on oma tehnikapargi ja töötajatega ikkagi ilma abita.

Tallinna linn näiteks toetab ära jäänud üritusi, kuid vaid linna enda osalusega projekte, mis on kaduvväike osa kogu valdkonnast.

Vaja oleks spetsiifilist abipaketti, kõikidele nendele üritustööstuse valdkonnas töötavatele ettevõtetele, kes on sisuliselt kukkunud abipakettide vahelt läbi ja on täielikult ilma sissetulekuta ärikeelu tingimustes. See säilitaks kompetentsi, vähendaks riigi koormat töötusele ja aitaks taaskäivitada turismi ning kultuurisektorit. Läbi rahvusvaheliste ürituste tutvustatakse Eestit ja arendatakse ärivaldkondi, ka riigisektor ise tarbib üritustööstuse teenused aktiivselt. Rahvusvahelised ja märgilised üritused on Eestile uhkuse ja tuntuse asi.

Äritegevus on väga pikalt keelatud

Üritused ja rahvakogunemised keelati Eestis 12.03.20 ja keeld kehtib suuremate sündmuste osas tänase info valguses vähemalt 31.08.20. See, et selgus keelu täpsemate tingimuste ja definitsioonide osas puudub, on suureks probleemiks.

Eraüritused ei ole hetkel riiklikult keelatud. Samas on tekkinud üldlevinud arvamus klientide ja külastajate seas, et ühtegi üritust ei tohiks enne suve lõppu teha. Selle taga on põhjendatud hirm ja reaalne oht tervisele, kuid see piirab valdkonna ärivõimalust ka peale keelu lõppu, kuna puuduvad selged definitsioonid. Seega palume väga kiiresti riiklikult välja töötada selged stsenaariumid ja definitsioonid, kuna teadmatus viib olukorda, kus kõik kliendid otsustavad mitte planeerida ka üritusi, mida võiks lubada korraldada. See omakorda muudab äritegevuse võimatuks.

Üritusi korraldatakse pikalt ette ja neid tellitakse vaid nakkushirmu taandumisel. Seega ei taastu ärimahud keelu lõppedes, vaid mitu kuud peale seda. Antud juhul räägime 6-9 kuulisest ärivaldkonna täielikust peatumisest, alles pärast mida algab teiste majandusvaldkondadega sarnane majanduslanguse periood. Riigipoolse abi kestvuse tingimused soovime siduda ürituste korraldamise keelu pikkusega, majanduslangusega võitleme omal jõul nii nagu teised ettevõtted.

Valdkonna statistika ja majanduslik mõju

Ürituskorraldajate käibed on kukkunud 60-95%. Sektori kogukäive on hinnanguliselt 40 miljonit eurot, millest suur osa jõuab väikeste kohalike ettevõtjate ja maksumaksjateni. Kokku töötab sektoris umbes 4000 inimest, valdav osa ettevõtetest on 2-10 töötajaga, kuid on ka suuremaid ettevõtteid, kus on suur teenindava personali osakaal. Ettevõtete omanikud teevad ise tööd, puuduvad suured grupiettevõted või väliskapital, kes võiks raskel ajal toetada.

Paljud ettevõtjad on asunud tegelema asendustegevustega ja muutnud äriplaane, kuid meie valdkonna fundamentaalne omadus on sotsiaalne läbikäimine ja rahvakogunemised, paremal juhul veel rahvusvahelised kontaktid. See on hetkel ühiskonnas kõige suurem tabu, seega oleme veel halvemas seisus kui näiteks turismisektor, kuna meid ei aita ka koduturg või riigisisene liikumine.

Statistikaameti andmetel tehti 2019. aastal Eestis konvrentside ja äriüritustega seotud ööbimisi 101 074 korda. Siia lisanduvad ühepäevased üritused, mille kohta majutusstatistika puudub.

2019. aastal moodustasid ärireisid Eesti Panga andmetel 19% reisteenuste ekspordist ehk 2018. aastal olid kulutused ärireisidele Eestisse kokku 288 miljonit eurot.

Ilma üritusi ja konverentse korraldava, teenindava ja vastu võtvate teenusteta jääks see raha ka riigil teenimata. Konverentsiturism on kõige kõrgema lisaväärtusega turismiharu ja konverentsiturist jätab sihtriik tavaturistist palju rohkem raha. EASi ja MTÜ Eesti Konvrentsibüroo 2018. aasta uuringu kohaselt on ühe välisdelegaadi kulutused külastuse kohta Eestis 860 eurot.

Lisaks märkimisväärsele majanduslikule tulule Eesti riigi jaoks aitavad suuremad üritused ja konverentsid oluliselt kaasa ka Eesti majanduse, teadus- ja erialakontaktide ning kultuurielu arendamisele, samuti kujundavad Eesti mainet, tutvustades tervet riiki kui äri-, investeeringute, teadus- ja õppimiskeskkonda.

Statistilised näited valikult valdkonna ettevõtetelt

Saku Suurhallis toimus aastal 2019 kokku rohkem kui 110 üritust, Kultuurikatlas toimus 2019. aastal 240 sündmust, millest 80% olid konverentsid, galad ja messid, millest omakorda suure osa moodustasid rahvusvahelised äriturismi valdkonna sündmused, mitte kultuuriüritused. Tehnikarendifirma RGB Baltic teenindas tehniliselt eelmisel aastal kokku 1680 erinevat ürituste projekti Eestis, cateringi ettevõte Argmar Grupp (Carmen Catering) viis 2019 aastal ellu 2523 ürituse toitlustusprojekti ja projektijuhtimislikult viis üritusturundusagentuur Jolos ellu 74 projekti millest valdav osa on suuremad rahvusvahelised projektid.

Nendest üritustest on 2020. aastal alles ainult lootus, mõnele üksikule projektile aasta lõpus.

Koondamine ja pankrotid

Enamus valdkonna ettevõtteid on väike- või mikroettevõtted, kes on nõrgalt kapitaliseeritud. Paljud ettevõtted kuuluvad täna Töötukassa poolt pakutava tööjõukulude toetusmeetme alla, kuid see üksi ei hoia ära massilisi koondamisi, mis juba käivad. Töötukassa meede katab meie ärikeelu perioodist vaid väikese osa ja kuna puudub selge ajaline perspektiiv, millal käibed osaliselt taastuksid, siis tuleb ettevõtjatel valmistuda väga pikaks sissetulekuta perioodiks, mille üleelamise ainus võimalus on koondamised ja pankrotid, kui koondamisteks raha pole. See omakorda tähendab oskusteabega ja kogenud spetsialistide kadumist, mis omakorda teeb võimatuks äride samal kujul taaskäivitamise. Seda aitaks peatada vaid selge perspektiiv ja reaalne abi lähiajal.

Taotletava abi olemus

Suurele osale valdkonnast on suurimateks kuludeks tööjõuga seotud kulud, kuna valdkond on väga tööjõumahukas nii spetsialistide kui ka teenindava personali osas. Suuremale osale ettevõtjatest oleks abi Töötukassa tööjõumeetmetega sarnase meetme jätkumisest minimaalselt suurürituste keeluperioodi lõpuni, kuni kaob hirm ja taastub mingisugunegi käive. Lisaks on probleem ka muude kuludega, näiteks tehnikarendi firmadel, kellel on tehnikapargiga seotud väga suured laenukohustused ja tehnika spetsiifilisuse tõttu ei ole seda võimalik müüa. Lisaks tuleks suuremate käivete ja kuludega ettevõtete osas kaaluda ka otsetoetusi, näiteks rahvusvaheliste käivetega firmadele.

Kes me oleme?

Üritustööstuse valdkond koosneb ettevõtetest, kelle põhitegevuseks on ürituste korraldamine või sellega seotud tugiteenuste ja alltöövõtu tööde täitmine. Need on peamiselt turunduse, äriarenduse, äriturismi ja meelelahutuse valdkonna tööd, mis ei kuulu klassikalisse kultuurivaldkonda. Nendeks võivad olla rahvusvahelised ja kodumaised konverentsid, turundusüritused, töötajatele suunatud üritused, kontserdid, kliendiüritused, messid, riiklikud üritused, näitused, festivalid jms.

Probleem seisneb selles, et ürituste korraldamine ja teenindamine on lai mõiste, mille teenuseid võivad osaliselt pakkuda paljud muidu teistes valdkondades tegutsevad ettevõtteid (näiteks hotellid). Ürituste korraldamisega seotud teenustel puudub näiteks EMTAKi kood, seega selle järgi meie sektorit defineerida ei saa.

Professionaalselt ainult selle valdkonnaga tegelevaid ettevõtteid on siiski piiratud hulk. Üritustööstus koosneb hulgast omavahel tihedalt integreeritud teenusepakkujatest, kelle tegevus on suunatud harivate, kaasavate, meelelahutuslike, tähistamiste jms avalike-, era- või korporatiivsündmuste ühe või teise osa korraldamisse. Peamiselt käib jutt üritusturundusagentuuridest, tehnikarendi- ja produktsioonifirmadest, konverentsikorraldajatest, suurematest toimumiskohtadest ja cateringiteenust pakkuvatest väike- või mikroettevõtetest.

Näited avalikult tundud üritustest, millel on laiem mõju Eesti riigi arendamisel ja mis ei saaks toimuda ilma üritustööstuse ettevõtete suure panuseta:

  • Riiklikud üritused nagu Eesti Euroopa Nõukogu Eesistumine, EV 100 üritused, EV Presidendi vastuvõtt, Tallinn Digital Summit (Euroopa 2019 aasta parim avaliku sektori üritus) Eesti Parimad Ettevõted gala jne.;
  • Konverentsid nagu Latitude 59, JCI maailma konverents (5000+ delegaati);
  • Suurema produktsiooniga kultuuriüritused nagu Eesti Laul ja Eurovisioon, Bocuse d’Or Tallinn, Eesti Muusika Auhinnad, suurkontserdid;
  • Spordiüritused nagu Rally Estonia, Tallinn Horse Show, Simple Session, Suusaalade MK-d, UEFA Super Cup jne.

Need on ainult mõned näited. Tegelikult teenindab kogu sektor suurema osa ajast tuhandeid ärikliendi üritusi, mis ei ole avalikud üritused ja mis on suunatud otse töötajatele, klientidele või koostööpartneritele. 

Lisaks näiteks kõik suuremad kultuurisündmused, festivalid, kontserdid, näitused ja messid, kelle jaoks on tehnika, korraldus, ruumide või cateringi teenused eluliselt tähtsad osad, ilma milleta neid üritusi teha ei saaks.

Kuidas abi saajaid selekteerida?

Arusaadavalt elame piiratud ressursside olukorras ja mõistlik on väga täpselt paika panna abi saajate ring. See teeb meetme riigi jaoks odavamaks ja lõppkokkuvõttes ka efektiivsemaks.

Selleks soovitame anda meetme rakendamise EASi kätte, kes saaks omalt poolt viia läbi taotlusvooru, et veenduda abi taotlejate vastavuses meetme mõttele. EASil on väga hea kogemus ka turundussektori teenuste tarbimisel, seega on neil piisavalt pädevust abi taotlejaid hinnata.

Abi saamiseks võiks meie hinnangul ettevõtted vastata järgmistele tingimustele:

  • Olema ürituste korraldamisega seotud teenusvaldkonnas töötanud rohkem kui 24 kuud.
  • Vähemalt 70% käibest peab olema otseselt seotud ürituste korraldamisega seotud teenuste või tugiteenuste pakkumisega ürituste, konverentside, festivalide jms tarbeks.
  • Ettevõte on vähemalt viimase 12 kuu jooksul maksnud riigile tööjõumakse vähemalt 1 töötaja täistööaja eest.
  • Ettevõtte käive on kukkunud eelmise aasta sama perioodiga vähemalt 50%.
  • Ettevõte esitab oma kriisimeetmete kava ja on kärpinud tegevuskulusid.
  • Ettevõte on olnud 2019. aastal majandustegevuse aruande järgi kasumlik.
  • Abi taotleja ei tohiks olla kvalifitseerunud mõne teise riikliku kriisiabimeetme alla, välja arvatud üldine Töötukassa meede.

Palume antud ettepanekuid ja abipalveid kaaluda, oleme siinkohal valmis pakkuma lisainfo ja ka igat sorti aruteluks kohtuma.

Pöördumise on koostanud:

Turundajate Liit (üritusturundusagentuuride katusorganisatsioon), suuremad ürituste toimumiskohad (Saku Suurhall, Kultuurikatel jt.), juhtivad tehnilise produktsiooni- ja cateringiteenuse pakkujad.

Kõik uudised