Hiljuti viiendat sünnipäeva tähistanud Skia Consult sündis klassikalisel põhjusel: turul nähti tühimikku. Täpsemalt, lobi suurust lünka.

“Start oli selline nagu alati: palka ei maksnud, aga ajaga on paremaks läinud ja nüüd on isegi palgatõusust juttu,” muigab üks asutajatest Randel Länts, kelle tugevuseks valitsussuhted. “Praegu on meid neli, lisaks heade koostööpartnerite võrgustik.”

Väiksus tuleb neile kasuks, sest nad saavad keskenduda meelisaladele ja kompetentsidele. 

“Suurtel büroodel on nn ühe ukse lahendus,” räägib Sirli Peepson, kes vastutab Skia Consultis strateegilise kommunikatsiooni ja mainekujunduse eest. “Astud sisse ja saad kõik alates sotsiaalmeediast kuni lobini. Meie oleme rohkem spetsialiseerunud. Oleme tugevad strateegilises kommunikatsioonis – lobis ja kriisikommunikatsioonis – ning meediasuhetes ja turunduskommunikatsioonis. Erialane kompetentsus annab meile julguse ka kliendile öelda, kui mõni plaan või tegevus on meie meelest jama ja ei tööta.”

Kas peate seda tihti ütlema? 

Sirli: Ikka tuleb ette. 

Randel: Sirli just enne sinu tulemist võttis kliendi ette ja sõimas läbi (muigab – toim.). 

Sirli: Ei sõimanud! Ma olin väga viisakas ja andsin talle otsekohese tagasiside. Olin sunnitud kliendile ütlema, et kirjal, mille ma saatsin, oli kindel põhjus. Mitte, et tahaksin kuri olla, aga näen, et on suured ohud, kui ta teeb üht või teist. 

See ongi meie kui majavälise partneri roll: näha seda, mida klient ei näe, ja see välja öelda.

Kui palju tegelete lobiga, kui palju muuga? 

Randel: Usun, et lobi moodustab umbes 70% meie tööst. 

Sirli: Aga oluline on teada, et lobi ei tehta kommunikatsioonita. Mõnikord on lobi puhul oluline see, et sa hoiad lugusid ära. Teinekord on ettevõtte huvide kaitsmine meedias väga suureks kaalukeeleks. Neid kaht asja ei saa kuidagi lahutada. 

Tänapäeval on ju igasuguseid IT- ja turunduse ametikohti, mille olemust on vanaemale jõululauas keeruline seletada. Kas lobi on selline töö, mida saab kaugetele sugulastele selgeks teha või vaatavad nad veits viltu ja mõtlevad, et mis pagana asjaga sa tegeled? 

Randel: Tuleb rahulikult rääkida, et see on taking care of business (äri eest hoolitsemine – toim.). Meie sihtgrupp saab sellest aru, poliitikud ja ajakirjanikud saavad aru. Kas ka laiem üldsus? See polegi alati oluline. 

Palju on teadvustamata ebakompetentsust – inimesed ei saa aru, et nad midagi vajavad, sest nad ei oska sellele mõeldagi. Tavaliselt helistatakse alles siis, kui jama on ventikas. Siis on juba hilja.

Poliitiliselt korrektne vastus on, et seisame klientide ärihuvide eest. Sisuliselt tähendab see otsuste mõjutamist legaalsete vahenditega.

Eks see halb maik tuleb sellest, et kõik arvavad, et tegemist on korruptsiooniga, arvavad, et kõik on kuskil räige rahaga kinni makstud. Reeglina tegeleme reguleeritud sektoritega, mis on tihti vastuolulised. Aga mitte alati. 

Kas lobistajate kehv maine takistab kuidagi teie tööd? 

Randel: Oluline on, kuidas seda tööd teeme. Meil on sisemine kompass ja selged eetikareeglid: me ei tee midagi ebaseaduslikku, ei paku meelehead ega lähe isiklikuks. Oleme läbipaistvad ja väldime vastuolulisi turge, nagu Venemaa ja Valgevene.

Rääkisime ettevõtet alustades läbi, mida teeme ja mida mitte. See on oluline, sest hästi kerge on iga uue kliendi üle rõõmustada, aga see rõõm võib jääda üürikeseks. Raha ei ole seda väärt.

Kas see, et Eesti on väike, teeb teie töö kergemaks või raskemaks? 

Sirli: Väga lihtsaks teeb (muigab – toim.).

Randel: Eestis on peamiselt kahte sorti kliente: ühed on rahvusvahelised ettevõtted, keda tihti juhitakse Vilniusest või Varssavist. Neil on oluline jälgida meie regulatiivset keskkonda ja vältida üllatusi. Teised kliendid on kohalikud, kel on omas sektoris väljakutsed või spetsiifilised huvid. 

Ma ei tea, kas teeb lihtsamaks või raskemaks. Lõpuks on see ikkagi inimsuhete äri. Kas sul on inimesed, kellega saad rääkida? Kolleegid muidugi, aga kas sul on oma võrgustik? Varem oli võib-olla ettekujutus, et lähme kõrtsi ja räägime asjad selgeks. Tänapäeval on seda veidi vähem.  

Oleme defineerinud, et tahame kliendile olla hea teekaaslane ja isegi sõber. Sama tahame olla ka oma võrgustikule. Peame kõiki püüdma mõista ja leidma võimalusi. 

Kui palju on teil töid, millest te rääkida tohite?  

Sirli: Me ei taha müüa lühiajalist tööd, me toimetame nišis. Pooleaastase kampaaniaga on väga raske inimeste hoiakut muuta. Oleme mõne kliendi teadlikkuse asjadega tegelenud üle kümne aasta. Kui vaatad meie kodulehte ja Facebooki, näed, et oleme hädas, sest me ei saa paljudest töödest rääkida. 

Samas mõned kliendid saan välja tuua, näiteks Elisa, Uber, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit ja Eesti Pakendiringlus, turunduskommunikatsioonis ka Husqvarna Eesti. 

Kui sa tegeled kliendiga 10 aastat, siis kuidas sa talle seletad, et kuulge, 10 aastat on veel vaja kütta, et soovitut saavutada? Ehk siis, kuidas sellise pika vinnaga töö juures klienti rõõmsana hoida? 

Sirli: Oluline on ootuste juhtimine. Klient peab mõistma, mida ta ostab. Välismaistel klientidel on vahel ootus, et teeme pressiteate, saadame Postimehesse, Delfisse ja ERRi ning see muudab kogu maailma. Ei muuda.

Me kindlasti ei ütle kliendile, et teeme kõik, mis sa tahad ja kõik on saavutatav ühe pressiteate, arvamusloo või telefonikõnega. Enamik kliente saab sellest aru. Nagu enne mainisime: oleme seda tööd pikalt teinud ja klient kuulab, kui ütleme, et kuule, sellega on jama.

Me teame regulatsioone, konkurente ja koostööpartnereid une pealt. Me teame, kes tuleb meile vastu. Me ei pea tegema iga kord mingisuguseid analüüse või auditeid – audit käib meil kogu aeg peas. See hoiab kliendile palju aega kokku.

Randel: Minu esimene soovitus klientidele on tavaliselt, et ärme tee midagi. Meie valdkonnas tormakus tavaliselt kasuks ei tule, eriti mis puudutab soovi meediasse minna. Oluline on eesmärgist aru saada ja siis targalt tegutseda. Mõnikord saab ka meediatööst palju tuge, aga mitte alati. 

Sirli: Võiks arvata, et müüme tunnihinda ja hullult tahame helistada, kirjutada ja rabeleda. Päris tihti müüme seda, et me ei teegi midagi. See turg ei ole kindlasti küps, vaid paljudes sektorites ei teata endiselt, mis lobi on ja mis sellega teha saab. 

Kas see ongi valdkonna suurim mure? 

Randel: See on ka põhjus, miks me EBS-is lobikoolituse teeme. See on ka põhjus, miks me TULI-ga liitusime. Et pakkuda meie teenust TULI-le ja selle liikmetele ning lüüa valdkonnas aktiivselt kaasa. 

Sirli: Oleme kohtunud turundusosakondadega, kes küsivad, mis te täpselt teete, mis see lobi on? Lobile ei tehta klassikalises mõttes reklaami. Õnneks on teadlikkus järjest tõusnud. 

Ei tohiks kõlama jääda, et lobi on midagi kahtlast. Lobi on igasuguse demokraatliku ühiskonna loogiline osa, enda huvide eest seismine ja kaitsmine. See, et ettevõtted ja organisatsioonid suhestuvad regulatsioonidega ja kaitsevad oma õigusi, on täiesti normaalne. Vastasel juhul oleks meil totalitaristlik ühiskond, kus peab kõigega nõus olema. See ei ole ühiskond, mida tahame. 

Randel: Ega isegi kõik ettevõtted ei taju, milline on poliitiline protsess ja ühe otsuse anatoomia. Mis teekonna see läbib ja kuidas sünnib. 

Kui see on normaalne demokraatia osa, siis miks seda ebanormaalsena nähakse? 

Sirli: See on inimpsühholoogia. Kardetakse seda, mida ei mõisteta. 

Randel: Eks see tekib sellest, et on inimesi, kes ronivad uksest ja aknast sisse, et oma juttu rääkida. Metoodika tekitab võib-olla rohkem ebanormaalsuse tunnet, kui asja olemus ise. Rahvale jääb mulje, et alati on kellegi omakasu mängus, et keegi lobistas ja maksis kinni. 

Sirli: Tihti arvatakse, et lobiagentuurid teenindavad ainult poliitikuid. Seda müüti on küll vaja kummutada. Sa küsisid, mida vanaemale jõululauas ütleme. Midagi ei ütle, sest ei viitsi vaidlema hakata, onju. Mõni on veendunud, et helistame iga päev Kristen Michalile ja anname talle nõu, mis pintsak tal seljas peab olema. Mis siin ikka vaielda? 

Randel: See töö hakkab alt pihta. Tegelikult peab ära veenma ametniku. Nende mõju otsustele on oluliselt suurem, kui arvame. Poliitikud saavad nende otsuseid vajadusel muuta või pidurdada, aga nad ei tee seda väga tihti. 

Poliitikud soovivad saada keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi ja see on see, mille vastu võitleme. Sellist asja pole olemas. 

Sirli: See on ka minu elu moto – lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele pole olemas. Kahjuks on keerulistele probleemidele ainult keerulised lahendused. Küll aga tuleb osata keerulisi asju võimalikult lihtsalt sõnastada ja sellega saame abiks olla. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised