Disain on mõtteviis!
Disain on liiga oluline, et seda jätta ainult disaineritele!
1. oktoobril lõpetas Velvet Akadeemia esimene lend. Kuue nädala jooksul õppisid mitte disainerid, millisel kujul on võimalik disain integreerida oma tavapärasesse ellu ning kuidas disaini abil lahendada probleeme ning luua uusi huvitavaid võimalusi.
Vestlesin meestega, Amid Moradganjeh’i ja Janno Siimar’ga, kes toimetavad igapäevaselt agentuuris Velvet ning kes panid aluse ühele uutmoodi mõtetviisile läbi Velvet Akadeemia.
Kuidas tekkis mõte luua Velvet Akadeemia?
Amid: Idee sain ühest Budabesti ülikoolist aastaid tagasi, kus õpetati disaini just mitte disaineritele. Ning kui ma neli aastat tagasi Eestisse tulin, sai mulle üsna kiiresti selgeks, et eestlastel on täiesti erinev arusaam disainist. Seejärel leidsin Jannos endale mõttekaaslase, kes jagas sarnast seisukohta, kuidas disain mõjutab meie teisi eluvaldkondi ja Velvet Akadeemiale oligi alus loodud.
Missugused inimesed sellel kursusel osalesid?
Huvilisi oli palju, meile laekus ca 100 sooviavaldust, kellest valisime välja 11. Kõigi taust ja probleemid olid väga erineva iseloomuga – mõni soovis lahendust sotsiaalset laadi probleemile, teisel jälle oli probleem töö juures, stiilis mul on idee, aga ülemus ei mõista mind.
Mida antud kursusel inimestele täpsemalt õpetatakse?
Meie ei õpeta Akadeemias inimestele tehnilisi teadmisi, näiteks kuidas kasutada Photoshopi jm programme. Me räägime rohkem vaimsest harjutusest või ka mõtteviisist ning ka sellest, kuidas asju õigesti teha, kuidas asju teisiti teha, kuidas leida lahendusi jne. Näiteks kui on vaja disainida laud ning selleks puuduvad oskused ja teadmised, siis kuidas seda siiski teha. Meie eesmärk ongi õpetada inimestele protsessi, kuidas selleni jõuda ning leida näiteks inimene, kes selle laua valmis teeb.
Mille alusel Te need 11 inimest välja valisite?
Palusime neil kirjutada oma avalduses, millistele probleemidele nad lahendusi otsivad. Inimesi oli väga erinevatest valdkondadest – personalivaldkond, kinnisvara, sotsiaaltöötaja, üliõpilased, projektijuhid, start-up ettevõttest jne. Oodatud oli iga inimene, kel soov aru saada, kuidas disain mõtleb või toimib.
Meie sõnum on lihtne- disain on mõtteviis ning igaüks saab seda mõtteviisi loova probleemi lahendamisel kasutada.
Disain koosneb tehnilistest teadamistest ning mõtteviisisit. Disain on liiga oluline, et seda jätta ainult disaineritele. Võime öelda, et meil on disainerid, kes omavad häid tehnilisi teadmisi, kuid neil puudub õige mõtteviis. Selle mõtteviisi muutust meie akadeemia pakubki. Tehniliste teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks ning kättesaadavamaks. Palju materjale ja juhendeid võib leida täna juba Youtubest, kuid mõtteviis tekib ikka kogemusest, seda ei omanda läbi Youtube’i kanali.
Kas võib öelda, et me elame täna muutuvas maailmas ning see, kuidas me toimetasime ja mõtlesime aastaid tagasi, täna enam ei tööta?
Disainerid ei tee otsuseid täna enam üksi, seda tehakse koos meeskonnaga, kes saavad asjadest ühtmoodi aru ning kes “hingavad nn sama õhku”.
Kas see disaini mõtteviis on midagi uut?
See mõtteviis on tegelikult eksisteerinud vähemalt kümme aastat. Eestis proovime viia selle mõtteviisi ka tavainimesteni. Me arvame, et Velvet Akadeemia laadsed kursused võiksid olla ka iga kooli õppekava osa, sest selliseid teadmisi ja oskusi on päris elus vaja. Meie missoon on harida pigem mitte disainereid, kui ka disaineritele võib sellest palju kasu olla. Mina ja Janno ei ole samuti õppinud disaineriks. Mina (Amid) olen näiteks väljaõppinud insener, Janno aga hoopis psühholoog. Aga me õppisime mõtlema nagu disainerid, eksperimenteerides “learning by doing”. Vigade tegemine või eksimine on normaalne ja võtmeks loovuse juurde, sest Sa pead ka ebaõnnestuma, et mõista, miks üks või teine asi ei tööta.
Kas need inimesed, kes tulid Akadeemiasse, tulid otsima oma probleemidele lahendusi või hoopis oma mõtteviisi muutma?
Peamiselt tuldi sooviga oma mõtteviisi muuta ning mõista disainereid paremini, seda just tegija vaatenurgast. Näiteks üks agentuuri projektijuht soovis paremini mõista oma agentuuri disainerit, ning aru saada, kuidas disainer mõtleb.
Mis neist lõpetajaist edasi saab või on juba saanud?
Meie eesmärk oli panna neid teistmoodi mõtlema ning probleemile teisest vaatenurgast lähenema. Näiteks mõeldakse probleemi lahendamisel, et kuidas ma seda lahendan. Ei mõleda ega küsita endalt, et miks ma seda teen? Või et miks ma olen selles olukorras? Seda mõtteviisi peab harjutama, see ei tule üle öö.
Need, kes on iseendale tööandjad õpivad kursuse raames probleeme analüüsima ning neile lahendusi leidma. Lahendused ei pea alati olema ühetaolised. Näiteks kui agentuuris oskab disainer hästi lilli joonistada, siis on tihti lahenduseks lilled.
Kas pigem koolitatakse akadeemias endale töötajaid või teadlikke kliente?
Akadeemia eesmärk ei ole koolitada endale sobilikke töötajaid. Meie soov on jagada oma teadmisi ja kogemusi ning ise seeläbi ka midagi uut juurde õppida. Akadeemias näeme väga erinevaid inimesi ja erinevaid viise kuidas nad mõtlevad ja tegutsevad.
Esimese lennuga tahtsime näha, et kuidas mudel töötab ja kas see toimib? Täna võib öelda, et see idee töötab ja me tahame sellega edasi minna.
Tulevikus plaanime tasuta kursuse juurde tuua ka tasulise versiooni, mis on suunatud kogu meeskonnale. Kuid avalduste põhise kursuse tahame jätta tasuta. Meie eesmärk ei ole kõike teha raha eest. Me soovime teha asju, mis teevad meid ka õnnelikuks ning jagada seda, mida me oskame. Lihtsalt toome ühe katuse alla erinevad võimalused.
Kui ka Sina soovid Velveti Akadeemiast osa saada, siis vaata www.velvetacademy.com ja anna ennast üles. Kui aga soovid tulla suurema seltskonnaga, kirjuta
Lola Tehver
Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit
