Septembri lõpus sai Eesti Disainikeskuse
eestvedamisel valmis Eesti
disainivaldkonna kauaoodatud arengukava aastani 2023. Tegemist on
valdkonnasisese kokkuleppega selles, kuhu Eesti disainivaldkond peaks arenema
ja mida tuleks selleks teha.

Disainivaldkonna
arengukava on sündinud valdkonnasisese algatusena ja viiakse ellu
organisatsioonide omavahelises tihedas koostöös. Eesti mõistes on tegu erakordse sündmusega, sest tegemist pole
järjekordse sahtlisse kirjutatud poliitikadokumendiga, vaid arengukava on
sündinud konkreetselt disainivaldkonna enda seesmistest vajadustest. Esmakordselt
on nii paljud valdkonnas toimetavad organisatsioonid jõudnud üksmeelele, kuidas
ja millega edasi minna.

Arengukavas
otsitakse ühiselt
lahendusi järgmistele küsimustele: Kuidas rakendada disaini paremini majanduse
ja ühiskonna hüvanguks? Milles
seisneb disainivaldkonna arenguhüpe, mis viiks valdkonna n-ö
uuele tasandile? Kuidas toetada
professionaalsust, vähendada
valdkonna sees tegevuste killustatust ja dubleerimist?
Kuidas teha ühiskonnas nähtavaks muutused, mis on toimunud
disainiprofessioonis, kus disain on liikunud sotsiaalsetele mängumaadele? Riigipoliitika
tasandil on tegemist disainivaldkonna ettepanekutega riigile poliitiliste otsuste tegemiseks.

Fotol: Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand. Pildistas: Iris Kivisalu.

Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihandi sõnul on riikliku või riiklikult
tunnustatud disainipoliitika olemasolu oluline, sest see saadab tugeva sõnumi
nii ühiskonnale kui ka disainivaldkonnale, et riik usub disaini väärtusesse. ‘‘Et
kiirendada disaini rakendamist kõigis eluvaldkondades, tõstes seeläbi riigi
konkurentsivõimet, kodanike heaolu ning
edendades innovatsiooni, on vaja poliitikat või strateegidokumenti, kus
öeldakse ühiskonnale selgelt välja, et disainil on selles väga tähtis osa. Taoline dokument aitab
kõigil osapooltel jõud mõtestatult ühendada, et ühiskonda ja valdkonda arendada,‘‘ lisab Vihand.  

‘‘Kui vaadata näiteks Põhjamaid,
siis nii Soomel kui Taanil on olemas oma riiklik disainipoliitika. Tegelikult
on Eesti olnud alates 2007. aastast Euroopa disainivaldkonna suunanäitajate
seas –
siin
võeti vastu disainipoliitika alused ning aastatel
2007–2013
oli disain osa ametlikust
ettevõtluspoliitikast.
Samas, juba kuus aastat pole Eestis olnud kehtivat riiklikul tasemel disainivaldkonna
strateegiadokumenti. Peame
sellist valdkonnaülest strateegiat ülimalt
oluliseks;
seetõttu tuligi just disainivaldkonna
enda seest initsiatiiv luua taaskord kava, mis ühendaks jõud ühiskonna ja
disainivaldkonna arenguks,‘‘ rõhutab Vihand. 

Fotol: Eesti
Disainerite Liidu president
Ilona Gurjanova. Pildistas: Martin Dremljuga.

Eesti
Disainerite Liidu president
Ilona Gurjanova arengukavast:
‘‘Disain on ressurss, mida õigesti kasutades
on võimalik kasvatada majanduslikku õitsengut ning luua inimsõbralikku
keskkonda ja heaolu. Eesti on alles teel selles suunas, et disainerite
potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Arengukava eesmärk on näidata Eesti
võimalikke arenguid globaalsete disainisuundumuste
ja Euroopa disainipoliitika kontekstis. Kuna märksõna on koostöö, siis kuidas saaksid meie potentsiaalsed koostööpartnerid teadus-,
haridus-,
majandus-
ja kultuurivaldkonnas end positsioneerida kui nad ei tunne disainivaldkonna
visioone ja võimalusi. ‘‘ 

Disainivaldkond
on pidevas arengus. Täna saaks disain
Eesti ühiskondliku heaolu ja majanduse arengut tagant tõugata, aidates Eesti
ettevõtetel ja avalikul sektoril
paremini ette
näha
ja läbi mõelda  tulevikuarenguid kiiresti muutuvas maailmas, lahendada kompleksseid probleeme nii
keskkonnaressursse säästes, uusi tehnoloogilisi võimalusi rakendades kui ka
kasutajaid ja kogukondi võimestades.
Lisaks saab disaini abil luua ühiskonnas inimsõbralikke ja ligipääsetavaid keskkondi, aidata kaasa erialadevahelisele
koostööle, toota efektiivselt suure lisandväärtusega
tooteid ja teenuseid
ning luua kultuurilisi väärtusi, olla
riigi identiteedi ja elustiili osa, toetudes kohalikule
omapärale. 

Fotol: Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Pildistas: Renee Altrov.

“Disain aitab muuta meid ümbritsevat keskkonda
toimivamaks, mugavamaks, ilusamaks ja lihtsamini kasutatavaks. See on
lisandväärtust kasvatav investeering nii ettevõtja kui riigi jaoks, ehkki
praegu veel ei pruugita seal peituvaid võimalusi nii hästi märgata. Sellepärast
on väga tervitatav, et valdkonna arengukava pakutav visioon annab kätte just
need suunad, kuidas tuua disainmõtlemist inimesele lähemale ja panna see tõesti
teenima nii meie inimesi kui ka kogu Eesti majandust ja rahvusvahelist kuvandit,‘‘ leiab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. 

Fotol: Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Pildistas: Andres Haabu.

Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas arengukavast rääkides, et:
”Disaini peale mõeldes peame mõistma, et disain ei tee asju ainult
ilusamaks, vaid hõlmab lisaks graafilistele lahendustele ja
füüsilistele objektidele ka teenuseid, protsesse ja süsteeme, mis on tähtsad
ettevõtete efektiivseks toimimiseks. Disaini oskuslik kasutamine aitab tõsta
Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning võimaldab suurendada käivet ja
kasumlikkust, ehk teisisõnu, aitab küsida rohkem raha.“

Fotol: EKA Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa. Pildistas: Terje Ugand.

EKA Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa lisab: ‘‘Tunnustan Eesti Disainikeskust väsimatu
töö eest arengukava väljatöötamisel ja erinevate osapoolte kaasamisel. Aega
võttis, aga valmis sai! Rõõm on näha süsteemset lähenemist valdkonna
probleemidele. Kava kaardistab strateegilised suunad huvirühmade – avalikkuse, poliitikakujundajate,
disainirakendajate, disainikogukonna ja – mis minu jaoks oluline – hariduse kaudu. Kõigil neil on disaini edendamisel oluline roll ja võti peitub
koostöös. Käesolev arengukava tähtsustab esmakordselt täie selgusega disaini
professionaliseerumise
vajadust, sest tänapäevaseid ülikeerulisi probleeme suudavad hästi
lahendada vaid korraliku elukestva haridusega disainerid.‘‘ 

Arengukava
elluviimist koordineerib Eesti Disainikeskus, arengukava koostamisel osalesid Eesti
Disainerite Liit, Eesti
Kaubandus- ja Tööstuskoda,
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti
Tarbekunsti- ja Disainimuuseum,
Eesti Disaini Instituut, ADC*Estonia (Art Directors Club Estonia), EFBA (Estonian
Fashion Brands Association), Kultuuriministeerium, Loov
Eesti, Tallinna
Loomeinkubaator, Tallinna
Tehnikaülikool, Tartu
Kunstikool, Tartu
Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu
Ülikooli Pärnu Kolledž,
Eesti disainibüroode esindajad ja disainerid, ettevõtete esindajad, avaliku sektori Innovatsioonitiim.

Katrin Tomiste, Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja turundusjuht

Kõik uudised