Juba 1994. aastal ilmavalgust näinud reklaamiagentuur AlphaAgency kinnitab Eestis järjest rohkem kanda. Tallinna, Riia ja Vilniuse vahel elu jagav agentuuri juht ja asutaja Lauris Spillers räägib, kuidas nad nii kaua tegutsenud on, mis Eesti ja Läti turunduses erineb ning millised plaanid neil Tallinnas on.

“Oleme Lätis pioneerid, sest umbes sel ajal tekkis seal ka tänapäevane reklaamindus, enne lihtsalt ei olnud väga midagi, mida reklaamida,” muigab Lauris Spillers. “Selle ajaga on maailm palju arenenud, aga oleme kõigi muudatustega hästi toime tulnud.”

Täisteenust pakkuval agentuuril on Riias 20 töötajat, Vilniuses kaheksa ja Tallinnas kuus, nende seas ka reklaamikirjutaja. Eestis on 40% klientidest kohalikud, ülejäänud rahvusvahelised. 

“Kahjuks on mõlemad turud väikesed, me proovime neid lihtsalt kuidagi ühendada,” sõnab ta. “Emotsionaalselt ja vaimselt on see päris raske, ent samal ajal on eestlased ja lätlased erinevustest hoolimata üsna sarnased.” 

Kuidas te nii kaua vastu olete pidanud? Eeldan, et paljud konkurendid, kes teiega samal ajal alustasid, on nüüdseks lõpetanud. 

Paljud on lõpetanud, jah. Ega siin suurt saladust ole – üritame alati tiimina töötada, kliendi eesmärgid täita ja endast parima anda. Selle kolme asja pärast tegutsemegi siiani. 

Eestis räägitakse, et 1990ndate reklaamimaastik oli paras metsik lääs. Ma eeldan, et Lätis oli sama? 

Kliendid olid uutele ideedele avatud ning loovinimesed tahtsid alati midagi erilist teha. Praegu on kõik palju kontrollitum. On palju dokumente ja hankeid. 

1990ndatel oli kergem. Mäletan, et teenindasime Henkelit ja meil oli Eestis koostööpartner, kes oleks peaaegu kliendile pakkunud, et nad võiksid nime vahetada, sest see ei kõla eesti keeles hästi. See tundub nüüd nii naljakas, et sa tõsimeeli arvad, et võiks rahvusvahelisele suurkorporatsioonile öelda, et vaheta nimi ära. 

Tänapäeval mõistetakse turunduse tähtsust paremini. Toona ei tundunud see nii oluline, kõik lihtsalt tegid midagi niisama. 

Kas sa sooviksid pigem turundada aastal 1994 või 2026? 

Turundus on hetkel palju parem. Tegemist on palju, võimalusi samuti. Piirid on põhimõtteliselt kadunud, sest tehisintellektiga saad luua, mis iganes tarvis. Mulle meeldiks ajas umbes kümme aastat tagasi minna, mil ei olnud COVID-19 ega geopoliitilisi probleeme. 

Olete just viimastel aastatel Eestis päris palju kasvanud. 

Mullu kasvas meie käive kaks korda ning see oli 2,3 miljonit eurot. Eestis on meil hetkel kuus inimest ning põhiline eesmärk on kasvada digiinnovatsiooni keskuseks, et juhtida siit digimeedia planeerimist nii Eesti kui ka Euroopa klientide jaoks. 

Üldiselt on Baltikumi seis selline, et Leedu majandusega on hästi, Lätis ja Eestis on keerulisem. Meil on kriisides tavaliselt hästi läinud ja üritame alati eesmärgi täita, vahet ei ole, kui raske see on. Aitame klientidel müüa ning raha säästa. Meie tugevus on müügi kasvatamine. 

Tegime mullu Pärnule kampaania. Seal käis küll Läti turiste, aga mitte palju. Tundus, et lätlased on Pärnu unustanud. Kaasasime kampaaniasse Baltikumi ühe populaarseima bändi Brainstormi ning Lätist pärit külastajate arv kasvas 40-45%. See oli väga hea tulemus arvestades üsna väikest investeeringut. Sel aastal jätkame sama kampaaniaga. 

Mida Eestis teisiti tehakse kui Lätis? 

Hea küsimus. Sõnumid ja loovlahendused on veidi erinevad küll. Eesti lähenemine on sõnumi- ja värvikeeles skandinaavialikum, Lätis vaadatakse pigem Leedu ja Poola poole. 

Kas on tunda, et Läti agentuurina on Eestis raskem läbi lüüa?

Meil on Tallinnas Eesti tiim ja me ei ürita end positsioneerida kui Läti agentuur, vaid kui Eesti agentuur, kes kuulub rahvusvahelisse võrgustikku. Tahame olla globaalne agentuur. 

Aga Eesti turunduskogukond on väike, arenenud ning loovuses ja esteetiliselt päris tugev. Siin on raske läbi lüüa. Näiteks riigihangetes on oluliselt suurem konkurents. Kui Lätis osaleb mõnel suuremal hankel võib-olla kolm kuni viis agentuuri, siis Eestis on osalejaid kümme või rohkemgi.

Kas Eesti turundajatel oleks Lätist õppida? 

Kindlasti, aga mitte selles mõttes, et Läti oleks Eestist parem. Eesti turundus on väga tugev, struktureeritud ja visuaalselt viimistletud. Samas paistavad Lätis rohkem silma paindlikkus, kiirus ja oskus keerulistes tingimustes kiiresti kohaneda.

Üks asi, mida Eesti võiks Lätist õppida, on pragmaatiline lähenemine – kuidas saavutada häid tulemusi ka piiratud eelarvega. Läti turg sunnib turundajaid väga praktiliselt mõtlema: kuidas jõuda sihtrühmani, kasvatada müüki, optimeerida kulusid ja reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele.

Lätis on ettevõtted ja agentuurid harjunud töötama olukorras, kus ideaalseid tingimusi sageli ei ole. Eelarved on väiksemad, tähtajad lühemad ja ebakindlust rohkem. See arendab kohanemisvõimet ja oskust kiiresti lahendusi leida.

Ka kommunikatsioonis on erinevusi. Eesti lähenemine on sageli väga täpne ja skandinaavialikult selge, samas kui Lätis otsitakse rohkem emotsionaalset konksu, mis inimest kiiremini kõnetaks. Tõenäoliselt sünnib parim tulemus kahe lähenemise ühendamisel – Eesti struktuur ja disainikvaliteet koos Läti paindlikkuse ja müügile orienteeritud mõtteviisiga.

Meile meeldib mõelda, et oleme digitaalselt eesrindlikumad kui Läti ja Leedu. Kas see on midagi, mis siin turundamist mõjutab? 

Nojah, Eesti oli omal ajal nii Baltikumis kui ka Euroopas digitaalsuse osas eesrindlik, aga kui rääkida näiteks meediaplaneerimisest, on Balti riigid üsna sarnasel tasemel. 

Kas Eestis ja Lätis suhtutakse tehisintellekti ka kuidagi erinevalt? 

Pigem mitte. Asju nähakse üsna sarnaselt. Tehisintellekt aitab meil kiiremini liikuda ning varsti pole agentuuris enam teatud rolle vaja. 

Mis rolle enam vaja pole? 

Kunstilisi juhte jääb kindlasti vähemaks, sest tehisintellekt aitab meil ise visuaale ja videosid teha. Sotsiaalmeedia spetsialiste ja meediaplaneerijaid jääb ka vähemaks. Ma arvan, et kaduda võib umbes 50% töökohtadest. See juhtub väga kiiresti. See otseselt ei meeldi mulle, sest ma tahaksin rohkem inimlikkust, aga mulle tundub, et see on suund, kuhu kõik liiguvad. 

Eks agentuuridel ole ka raske. Paljud kliendid teevad ise tehisintellektiga asju ning neil on vähem teenuseid vaja. Praegu seisneb tehisintellekti suurim tugevus selles, et asju saab kiiremini teha. Inimese kvaliteeti see ei asenda. 

Miks liitusite TULI-ga?

Tahame olla uudistega kursis, osa Eesti turundusest ning kohtuda teiste turundajatega. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised