Norstat Eesti avaldas teise kvartali tarbijaraporti, mis annab ülevaate Eesti elanike tarbimiskäitumisest, väärtustest ja tulevikuootustest. Kuigi tarbijad on ostuotsustes jätkuvalt ettevaatlikud ning eelistavad sageli soodsama hinnaga tooteid, näitavad tulemused, et otsuseid ei tehta ainult hinna põhjal. Üha suuremat rolli mängivad ka muud tegurid, nagu toote eesmärk, jätkusuutlikkus ja keskkonnamõju.

Tarbijad teevad ostuotsuseid kaalutletult

37% Eesti elanikest on viimase kuu jooksul edasi lükanud suuremate tarbekaupade, näiteks mööbli või elektroonika ostmist ning 40% plaanib seda teha ka lähikuudel. Väiksemate tarbekaupade puhul on ettevaatlikkus väiksem – 31% on viimase kuu jooksul vähemalt mingil määral oma oste edasi lükanud ning 32% prognoosib samasugust käitumist ka järgmise kuu jooksul. 

Hinnatundlikkus püsib, kuid ainult hinnast enam ei piisa

56% Eesti elanikest eelistab keskmisest soodsama hinnaga tooteid ja brände, samas kui 35% eelistab keskmise hinnatasemega alternatiive. Kuigi hinnatundlikkus on jätkuvalt kõrge, näitavad tulemused, et tarbijad pööravad tähelepanu ka teistele teguritele. Näiteks peab 61% Eesti elanikest vähemalt mingil määral oluliseks, et ostetavad tooted oleksid toodetud Euroopa Liidus. See näitab, et ka hinnatundlikul turul on võimalik konkureerida enama kui hinnaga. Tarbijad otsivad üha enam põhjendust, miks üks toode või teenus nende vajadustele paremini vastab.

E-kaubandus on Eesti tarbijate jaoks tavapärane valik

Veebikaubandus on Eesti tarbijate seas jätkuvalt väga levinud. 87% elanikest ostab internetist erinevaid kaupu ning 35% kasutab internetti ka toidukaupade ostmiseks. Digikanalitel on oluline roll kogu ostuprotsessis ning e-kaubandus on muutunud tarbimise loomulikuks osaks. Samas ei prognoosita e-kaubanduse osas märkimisväärset kasvu. Enamik tarbijaid eeldab, et nende veebist ostmise harjumused jäävad lähitulevikus samaks, vaid 5–6% inimestest plaanib suurendada veebist ostmist.

AI vastu tuntakse huvi, kuid mure valeinfo pärast püsib

Tehisintellekti nähakse pigem võimaluse kui ohuna. 71% töötavatest inimestest ei pea AI-d ohuks oma praegusele tööle ning 61% ei näe selles ohtu ka tulevikus. Samas peab vaid 22% AI-d selgeks eeliseks oma praeguses töös, mis viitab sellele, et praktiline kasu ei ole paljude jaoks veel täielikult realiseerunud. Ühiskondlikus plaanis valmistab aga jätkuvalt muret AI kasutamine valeinfo levitamiseks. 46% Eesti elanikest tunneb selle pärast suurt või väga suurt muret.

Uuringust

Norstat Eesti kvartali arvamusuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanikkonna ootusi tuleviku käitumise ja tarbimise osas. Pressiteade on koostatud koostöös Eesti Turundajate Liiduga, et jagada turundusprofessionaalidele teadmisi, mis aitavad kohandada strateegiaid vastavalt turu muutustele.

Norstati Q2 2026 uuring viidi läbi 9.–16. juuni 2026, kaasates 538 vastajat Norstati veebipaneelist. Valim on esinduslik Eesti elanikkonna suhtes (18+), arvestades sugu, vanust ja piirkonda.

Vaadake kvartaliandmeid ja registreeruge siin: Norstat Quarterly Data.

Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised