“Mõtteviis, kus ebaõnnestumist ei kardeta ja keskendutakse sellele, mis töötab, ongi uus normaalsus,” ütleb hiljuti Tallinnat külastanud Google Cloudi Kesk- ja Ida-Euroopa direktor Boris Georgiev. Muude tegemiste kõrvalt leidis ta aega, et kohtuda haridusministri Kristina Kallasega ning hiljem ka TULI-ga.

Jutuks tuleb, et paljud ettevõtted on tehisintellekti (TI) esimese faasi läbinud. Selle all peab Georgiev silmas generatiivset TI-d, mida kasutatakse juturobotina ning tekstide, piltide ja muu sisu loomiseks. Üha rohkem ettevõtteid jõuab TI-agentide ehk agentse tehisintellekti juurde.

Tema sõnul näitab seda asjaolu, et Google Cloudi agentse TI platvormi Gemini Enterprise’i litsentside müük on viimase kahe kvartali jooksul märkimisväärselt kasvanud. Käes on aeg, mil igaüks saab luua endale agente ehk abilisi, kes teevad meie eest nii rutiinseid kui ka keerukamaid ülesandeid.

“Tehisintellekt muutub olulisemaks siis, kui see ühendatakse ettevõtte andmetega,” ütleb ta. “Agendid aitavad mõista klientide ja lõppkasutajate käitumist, seda, milliseid tooteid nad võivad vajada, ning kuidas neile lisa- või ristmüüki teha. Samuti on võimalik luua agente, mis analüüsivad klientide meelsust, näiteks seda, kas inimene on valmis midagi ostma või kaalub hoopis teenustest loobumist. See info saadetakse omakorda klienditeenindajale või kõnekeskuse töötajale, et kliendiga õigel viisil suhelda.”

Nagu mainisid, kasutatakse agente järjest rohkem. Kus loob agentne TI lähiaastatel suurima konkurentsieelise?

Üldiselt igal pool, aga üks suurimaid võitjaid saab olema just kliendisuhete ja klienditeeninduse valdkond.

On lahendusi, mis ühendavad kõik kliendi suhtlused – sõltumata kanalist või pöördumise põhjusest – üheks tervikuks, et klienditeekonnast tekiks selgem arusaam. See võimaldab firmadel pakkuda personaalsemat teenindust ja soovitada kliendile paremini tooteid.

See võib omakorda aidata ettevõttel luua täiesti uusi tooteid või teenuseid, mille peale varem ei osatud mõeldagi. Paljud Euroopa firmad arenevad ses vallas väga kiiresti, USAs toimub see juba mõnda aega. See muudab kliendi ja ettevõtte suhte palju lähedasemaks. Samuti tunneb klient, et teda mõistetakse paremini. 

Tehisintellekt muutub järjest võimekamaks. Kas osa ettevõtteid alahindab või hakkab alahindama inimese rolli? 

Iga töö ja äri vajab inimlikku puudutust, lihtsalt see puudutus muutub ajas.

Enne personaalarvuteid tehti väga palju asju käsitsi ning tööd olid hoopis teistsugused. TI ei kaota töökohti, vaid muudab seda, kuidas töötame.

Inimene on endiselt vajalik, et andmeid mõtestada, otsustada ning TI-d õpetada. 

Mul on tunne, et paljud väiksemad ärid näevad TI-d justkui maagilise tööriistana. Arvatakse, et enam ei ole nii palju inimesi vaja, las tehisintellekt teeb töö ära. Kas see on lühinägelik mõtteviis?

Jah ja ei. Sul on õigus, et tehisintellekt võimaldab väiksematel kiiremini liikuda ja uusi asju paremini katsetada.

Aga kui eesmärk on ehitada päriselt suur ettevõte ja teenindada palju kliente, siis ainult TI-st ei piisa. Alguses saab TI-ga palju ära teha, kuid lõpuks on vaja inimesi, kes kliente teenindavad ja äri kasvatavad.

Pigem saavad inimesed keskenduda targematele ja loovamatele ülesannetele. Paljud tiimid teevad päevast päeva korduvaid tegevusi. Inimesed ei ole selleks tegelikult loodud. Inimeste tugevus on loovus, mõtlemine ja nutikate lahenduste leidmine.

Seepärast on meile oluline, et Gemini Enterprise oleks kättesaadav kõigile ettevõtte töötajatele, sest siis saavad innoveerida ka need, kellel puudub tehniline taust.

See viib meid ka järgmise olulise teemani — TI-hariduse ja inimeste oskuste arendamiseni. Rõhutame kõigile, et me ei peaks keskenduma ainult tehniliste töötajate koolitamisele. Arutasime seda täna ka Eesti haridusministriga. 

Eesti TI-Hüppe programm on suurepärane näide. Paljud Euroopa valitsused jälgivad tähelepanelikult, mida Eestis tehakse, ning püüavad seda mudelit üle võtta.

Me räägime sellest ka oma USA kolleegidele. Kõigile avaldab muljet, mida Eestis tehakse. 

Mida kauem võtab riigil aega TI kasutuselevõtt või selle edendamine avalikus sektoris, haridussüsteemis ning väikestes ja keskmise suurusega ärides, seda väiksem on TI positiivne mõju riigi majandusele ja SKP-le. On väga oluline tegutseda võimalikult kiiresti.

Mis sulle TI-Hüppe juures kõige rohkem huvi pakub? 

Ootan kõige rohkem esimest põlvkonda noori, kes lõpetavad kooli uute teadmiste ja oskustega ning lähevad seejärel tööturule. Mind huvitab, kuidas nad neid oskusi tööelus kasutavad.

Milliseid uusi oskusi on töötajatel vaja, et TI-süsteemidega edukalt toime tulla? 

Inimestel peab jätkuvalt olema väga hea arusaam sellest, kuidas äri toimib, ning nad peavad olema valdkonna eksperdid.

Isegi kui tehisintellekt sind aitab, pead saadud infot ise mõistma ning selle põhjal otsuseid tegema. 

Juhid peaksid keskenduma oma tiimide oskuste arendamisele. Innovatsioon sünnib enamasti ettevõtte seest, mitte väljastpoolt. Tavaliselt ei juhtu nii, et konsultant tuleb ja ütleb, mida teha, ning seejärel sünnib läbimurre.

Ka Google’is ja Alphabetis näeme, et mitmed edukad tooted on sündinud töötajate katsetustest ja siseprojektidest, näiteks Gmail. Ka Nano Banana sai alguse väikese siseprojektina ning mõjutab praegu oluliselt seda, kuidas inimesed pilte ja videoid loovad.

On oluline, et juhid looksid keskkonna, kus inimesed saavad uusi oskusi omandada ja loovad olla. 

Kohtusin hiljuti ühe firmaga, kes lähenes tootearendusele väga perfektsionistlikult – nad tahtsid, et toote kasutajakogemus ja disain oleks enne lansseerimist ideaalne. See võtab väga kaua aega. Google’is läheneme teisiti. Alustame korraga näiteks 20 või 30 erineva ideega, teades, et suur osa neist ebaõnnestub ning vaid mõni osutub edukaks.

Mõtteviis, kus ebaõnnestumist ei kardeta ja keskendutakse sellele, mis töötab, ongi uus normaalsus. TI-maailmas katsetatakse pidevalt uusi asju: mõned õnnestuvad, mõned mitte, kuid kogu aeg liigutakse edasi ja keegi ei jää toppama. See on mõtteviis, mille peaksime kõik omaks võtma.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised