Tänavuse aasta üks mastaapsemaid reklaamiproduktsioone oli LHV imagokampaania klipp “Vabadus liikuda edasi”, mis tuli välja augustis ja jooksis täispikkuses – 2 minutit 13 sekundit – kaks nädalat ka tele-eetris. Võimalik, et sellega püstitati pikkusrekord Eesti telereklaami ajaloos, vähemalt ei meenu tegijatele, et üle 90-sekundilisi reklaame tele-eetris näidatud oleks.

Esmaesitleme siinkohal behind the scenes videot klipi valmimisest, lisaks avavad tausta LHV turundustiimi juht Veronika Veskimets, klipi loovjuhid Joel Volkov ja Villem Valme Tankist ning režissöör Tanel Toom ja produtsent Ivo Felt Allfilmist.

LHV – Vabadus liikuda edasi (Behind the Scenes) from Tank on Vimeo.

Mis olid LHV ootused, kui Tanki poole pöördusite? 

Veronika: Peamine ülesanne oli teha erakordne brändikampaania, mis tekitaks meie klientides äratundmise ja uutel klientidel soovi liituda LHV-ga. Tahtsime tekitada FOMO-efekti. Tunnet, et kuuluvus LHV-sse on nagu kuuluvus mõnesse klubisse, kust keegi ei taha välja jääda.

Pöördusime Tanki poole, sest tahtsime saada meie brändile vaadet ka väljastpoolt. Peale briifimist saime Tankilt kirjelduse meie kohta ja olime rõõmsad, et sisemine ja väline taju klappisid. 

Leppisime kohe alguses kokku, et meie vahel ei saa olema tellija ja tegija rollijaotust, vaid me kõik oleme üks tiim, kes istub ühe laua taga ning saab kõik oma head ja halvad ideed lauale panna. Saab anda ausat tagasisidet, ilma et kardaks kedagi solvata. Tank oli teatud perioodil üks osa LHV tiimist ja LHV oli osa Tanki tiimist.

Mille pinnalt Tankil idee ja loovlahendus tekkis? Mida briif ette nägi? 

Joel: Briif koosnes ühest sõnast ja ühest raamatust. Sõna oli “iha” ja raamatuks oli “Pangasaladus”, mis räägib LHV panga saamisloo. Kõik tiimiliikmed lugesid raamatu läbi ja esimese asjana üritasime anda sõnale “iha” mingi täpsema tähenduse, millest tekkis arusaam, et LHV-l ja tema klientidel on iha vabaduse ja progressi ehk edasiliikumise järele. 

Sealt tekkis sõnum ja sealt edasi lugu, mis tegelikult ühtepidi on ülekantult LHV saamislugu, aga teisalt LHV klientide mindset – see miski, mis neid kaht osapoolt ühendab.

Villem: Ja et kõik oleks veel metatasandilisem, siis oli meil dramaturgina tiimis ka Eero Epner, kes ühtlasi on “Pangasaladuse” kirjutanud ehk ise briifi autor.

Kas teil olid mingi lähtepunktid, millest šnitti võtsite?

Villem: Üsna pea pärast seda, kui see ühesõnaline briif meie lauale maandus, saime aru, et žanriliselt me ei lähe tegema mitte reklaami, vaid pigem muusikavideot. Mis omakorda on veidi nagu lühifilm, kus toimub mingi kulgemine.

Joel: Leppisime üsna alguses kokku, et mingit jutu rääkimist klipis olla ei tohi – kõik tuleb edasi anda füüsiliselt ja sümbolite tasandil.

Rääkige maailma ehitamisest. Tallinn kerges futu-Skandinaavia võtmes nägi kena välja.

Joel: See stilistika kujunes välja töö käigus. Me kaalusime igasuguseid võimalusi mustvalgest maailmast eriti värvilisteni.

Villem: Soovisime näha Tallinnat, mis oleks küll osalt selgelt äratuntav, ent samas filmilikult distantseeritud, just nagu väljaspoolt kellegi unenäoline vaade Eestile, mida päris sellisel kujul täna veel ei ole olemas.

Joel: Tanel leidis minu meelest sellele väga hea võtme, mis võikski mingis mõttes olla Tallinna lähitulevik.

Millised olid Allfilmi jaoks suuremad väljakutsed?

Ivo: Algaja produtsendi poolt oli üsna julge liigutus sellise ambitsioonika loo eest vastutus võtta, aga kiusatus oli suur ja kokkuvõttes oli seda lausa kohutavalt lõbus teha – umbkaudu nii, nagu lootsin. Peamine võlu ja valu oli vast nn Tanel Toomi komponent, sellist pühendumist kohtab harva. Ja meie poolt vaadatuna väga hea koostöö agentuuri ja kliendiga, see kuuldavasti alati nii ei pruugi olla.

Väljakutsed olid väga põnevad tehnilised lahendused, palju tehnikat ja inimesi, põhjalik taustanäitlejate casting ning kolepalju võttekohti, kuna nii mõndagi stseeni, mis näib ühes kohas filmituna, oleme tegelikult kahest-kolmest võttekohast kokku nipitanud.

Jaagup Roometi poolt kujundatud väga lahe kontori set, mille ehitamisele ja lammutamisele läks päevi. Ja no kui Tanel tuli kahe maailma kõige suurema kopa jutuga, mis Tallinna kesklinnas ühel ringteel terveks päevaks liikluse sulgevad, siis vanainimese kulmud siiski korraks kerkisid.

Tanel, miks sa selle töö teha võtsid? Mis sind selle juures köitis? 

Tanel: Esiteks köitis see, et saime teha midagi pikemalt kui 30 sekundit. Midagi, mis on rohkem lühifilm kui müügiklipp. Ja algusest peale oli luba suurelt mõelda. Teiseks muidugi see, kellega ja kellele sa seda teed. LHV tundub väljastpoolt vaadates lahe kamp tegelasi ja olles nendega ka varem koostööd teinud, teadsin, et nad ongi – päriselt – lahedad inimesed. 

Margit ja Veronika on konkreetsed ja no bullshit suhtumisega, samal ajal jättes sulle loominguliselt suhteliselt vabad käed, kuidas ideed lõpuks teostada. Samuti on äge ka see, et nad teavad, kes nad on ja ei punnita, et vaatajale esimesest kaadrist alates kuulutada, kellelt reklaam on – see näitab ebakindlust ja teeb sind odavaks. 

Olen vägagi seda usku, et su nimi mõjub värskema ja meeldejäävamana, kui sa selle alles klipi lõpus ekraanile lajatad. Enesekindlus on seksikas.

Ka Tank on agentuurina samasuguse suhtumisega – me istume võimalikult vara koos laua taha, et seda lugu koos otsida, arutame, mis toimib, mis mitte ja mis meid endid loominguliselt klipi tegemise juures erutaks. Joel ja Villem ei tee kindlasti asju niisama ära tegemise pärast.

Allfilmist ja Ivost ma muidugi ei räägigi, nendega olen kõik oma filmid teinud. Kunstnik Jaagup Roomet, kellega olen varem nii filme kui ka reklaame teinud, lisaks operaator Ivar Taim. Väga tugev meeskond oli. Ja kirss sellel tordil oli muidugi Maiken Pius. Ta on üks mu lemmiknäitlejaid ja temaga koostöö on minu jaoks alati inspireeriv.

Mis oli sinu jaoks kõige keerulisem?

Tanel: Suurelt mõelda on muidugi jube tore, aga pärast tuleb see kõik ka ära teostada, seda konkreetse aja jooksul ja mingisse konkreetsesse numbrisse mahtudes. See on alati challenge, ükskõik kui suur on eelarve või mitu võttepäeva sul on. Isegi kui neid on kolm, mis on reklaami puhul puhas luksus.

Üks olulisemaid küsimusi oli loojutustamise koha pealt see, kuidas võimalikult efektiivselt see maailm vaataja jaoks paika panna – et asjad käivad siin tagurpidi. Ja seda loo ajal ka piisavalt meelde tuletada, mil Maiken teistpidi – edasi liigub. Kuidas seda teha vahenditega, mis meil on. Siin oli päris palju asju, mida jälgida. Eriti oluline oli Maikeni liikumise areng, kuidas see on ajaliselt stseenidesse jaotatud. 

Seejuures tuleb arvestada, et filmimine ei toimu ju kronoloogiliselt, mis tähendab seda, et kõik peab väga täpselt komponeeritud olema. Samal ajal ka see, milline ta ise seejuures on, kuidas ta suhtub ümbritsevasse ja neisse, kes teda vaatavad. Ehk siis tegelase areng, mis tavaliselt reklaami ei mahu. Põhimõtteliselt tegelesime sellist tüüpi küsimustega, millega tavaliselt filmi puhul tegeled. Maikeniga oli meil eelnevalt ka kaks liikumisproovi ja tema juhendamisel oli abiks Renate Keerd.

Palju mõtteid tuli ka järeltöötluse käigus – loo ja maailma arendus ei lõppe minu jaoks kunagi sellega, mida sa platsil filmid. Ma väga naudin seda nuputamist ja detailide tuunimist. Näiteks kõik need pilvelõhkujad taustadel, tagurpidi liikuv tuvi ja õhku lendavad veehüdrandid on mõtted, mis tulid mul hiljem montaaži käigus.

Kaua ideest teostuseni aega läks? Kui palju inimesi oli projekti kaasatud? 

Villem: Briif maandus meie lauale märtsi alguses ja klipi esilinastus toimus LHV suvepeol 24. augustil – kuus kuud intensiivset tööd, mis aitas ka suvepuhkust sisustada.

Ivo: Inimesi oli produktsiooni poolel koos taustanäitlejatega ligi 80 inimest. Eriefekte tegime üle kuu aja. Sõbrad tulid uhkete autodega appi. Kuna LHV nimi on nii hea, siis oli võimalik ka selliseid – reklaamide puhul harvaesinevaid – meetodeid kasutada. 

Villem: Märkimist väärib kindlasti ka see, et klient võimaldas meil teha 2.13 pikkusega klipi, mis ei olnud lihtsalt director’s cut, vaid läkski nii ka eetrisse. Sügav kummardus ja müts maha 15-sekundiliste Powerpoint-klippide ajastul.

Muusika on selle reklaami puhul väga oluline. Palju sellega tegelesite ja mida täpselt otsisite? 

Joel: Muusika tegemine kestis täpselt sama kaua kui reklaami loomine. Alguses otsisime mõnda Eesti laulu, mis aitaks sõnumiga lugu toetada, aga ükski variant ei toiminud. Siis jõudsime otsingutega 90ndate lõppu, kus laineid lõi Fatboy Slim ja kus tekkis ka LHV. Aga ka see ei sobinud. 

Edasi viis teekond meid hiphopini, kuna see muusikastiil on LHV DNA-s (kes raamatut loeb, saab teada). See žanr haakis ära, aga muusika lõime ikkagi nullist, et see sobiks täpselt klipi dünaamikaga. Paal Piller, kes on geniaalne helilooja, tuli appi ja me komponeerisime ja modifitseerisime ja arranžeerisime seda lugu kümneid kordi. Kuni viimase hetkeni. See oli üks heas mõttes hullunud muusikaprodutsentide kamp, kus nii klient, agentuur, režissöör kui helilooja ise moodustasid orgaanilise masina, mis muudkui lihvis ja lihvis seda lugu, saunde, leveleid ja vokaale.

Kuivõrd vastas tulemus LHV ootustele ja kuidas on võetud klipp vastu panga töötajate poolt?

Veronika: Jäime tulemusega väga rahule, see on üks ägedamaid kampaaniaid, mida oleme teinud. Produktsioon oli tipptasemel ja protsess ise peaaegu lõpusirgeni sujuv, arvestades kui palju osapooli oli kaasatud. Arutelud kampaania sõnumi üle ja sõnade järjestuse üle olid põnevad ja edasiviivad. Hingega tehtud töö sai ka hingega vastu võetud. Oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet ja nägime, kuidas meie töötajad on kampaania sõnumist inspiratsiooni saanud ja kandnud seda omakorda edasi ka meie klientidele.

Tahaks välja tuua ühe numbri ja selleks on klipi vaatamised meie Youtube’i kanalis – üle 208 000. Eesti kohta on see ühe reklaamklipi puhul omaette saavutus.

Autorid: Siim Kera, TULI ja Villem Valme, Tank

Kõik uudised