Kas oled kunagi lugenud briifi ja tahtnud pead vastu seina taguda? Kas oled olnud meeleheite äärel, sest konkurss tõi lauale ainult keskpärased tööd? Ajad on muutumas. Turundajate Liit uuendas head tava, et muuta konkursid mõistlikumaks nii klientide kui ka agentuuride jaoks.

Tutvu hea tavaga

Hea tava eesmärk on tagada läbipaistev, õiglane ja mõlemaid osapooli austav protsess, mis aitab leida sobiva koostööpartneri ning väärtustab agentuuride professionaalset tööd. Juhend jaguneb üheksaks etapiks ja katab kogu konkursi elukaare – eeltööst kuni koostöö alustamiseni. Muuhulgas juhitakse tähelepanu sellele, et tihti pole mõistlik konkursi korraldadagi, piisab taustainfost ja chemistry meeting’ust.

Samuti on juhendis kesksel kohal tasustamise küsimus. Paljudel konkurssidel kulutab agentuur tööle kümneid tunde, ent ei saa selle eest sentigi. 

Optimist Creative’i tegevjuht Magnus Lužkovi sõnul on konkursside üks suuremaid probleeme see, et agentuurid osalevad neis ka siis, kui nad seda endale tegelikult lubada ei saa.

“Kui sa müüd agentuurina välja alla 60% oma meeskonna töötundidest, oled sa kahjumis,” räägib ta. “65-75% väljamüügi juures on agentuuri äriline tervis korras, aga selliseid loovagentuure on hetkel Eestis väga vähe. Üks põhjus – kindlasti mitte ainus –, miks agentuurid raskustes on, on konkursid. 

Enamik neist on tasustamata, mis tähendab enamikule osalejatest raisatud aega. Kui tahad olla konkurentsis, võtab üks konkursitöö umbes 50 töötundi. Kui sa ei saa anda maksimumi, siis sa tegelikult ei tohikski konkursil osaleda. Aga isegi kui annad, pole garantiid, et sa võidad – põhjus võib peituda hoopis hinnas, mitte kvaliteedis.

Kui konkursi korraldaja maksaks need 50 tundi eelnevalt valitud osalejatele kinni, siis probleemi poleks. Kui sind huvitab, et agentuurid alles jääksid, kutsu konkursile ainult need, kellesse sa usud, ja tasusta nende pingutus. On ka neid, kes tasustavad, aga isegi tasustatud konkursside puhul on olnud hüvitis 2000 euro ringis, mis katab vaevu poole kulutatud ajast. Riigihanked on aga kõik tasustamata ja neid on omajagu.

Kokkuvõttes taandub kõik sellele, et meie sektoris on liiga palju neid, kes ei oska hinnata agentuuride olemasolu ja panust. Meil lastakse väga kergekäeliselt sibitseda. Niikaua, kui leidub tasuta töö tegijaid, leidub ka neid, kes tasuta tööd küsivad.”

“Aga olgem optimistid – disainiagentuuridest sai turg lahti, vast saab loovagentuuridest ka,” ironiseerib ta. “Või siis muutub see suhtumine ja jäävad agentuurid alles.”

Saku Õlletehas on üks neist, kes konkursitöö eest tasub. Ettevõtte turundusjuht Eva Maarendi sõnul soovib ettevõte sellega näidata, et hindab konkursil osalemiseks kuluvat aega ja tehtavat tööd.

“Meie lähenemine ongi alati olnud see, et me ei eelda, et keegi meile oma tööd tasuta teeb,” sõnab ta. “Võimalik, et see on aidanud mõnel agentuuril ka konkursil osalemise kasuks otsustada. Kindlasti loob see parema õhkkonna ja näitab austust üksteise töö suhtes. Usun, et see peegeldub kas otseselt või kaudselt ka töö kvaliteedis ja omavahelises suhtes.”

Parema õhkkonna aitab luua ka hea tava. Maarendi sõnul sunnib läbimõeldud konkursiprotsess tellijat juba eos läbi mõtlema oma eesmärgid ja partneri rolli nende saavutamisel. See annab ka selgemad pidepunktid, mille alusel osalejaid võrrelda.

“Meie jaoks on oluline ka see, et konkursi käigus oleks selgelt piiritletud, mis on skoobis ja mis mitte,” räägib Maarend. “See säästab konkursitööde hindamisele kuluvat aega ja ressurssi Püüame oma konkurssidel võimalikult täpselt ära öelda, mida me ootame agentuuridelt esitlustes näha ja mida mitte, ning millised on hindamiskriteeriumid.

Laiemalt aitab selline lähenemine väärtustada mõlema poole aega ja professionaalset tööd. Kui me ei küsi agentuuridelt rohkem, kui meil tegelikult vaja on, ja anname neile võimalikult selge lähtekoha, muutub kogu protsess mõistlikumaks. See ongi minu arvates üks hea konkursi suuremaid kasusid kogu turundusmaastikule – vähem mõttetut tööd ja rohkem fookust sellel, mida päriselt vajame.”

Hea tava värskendamises osalenud Turundajate Liidu juhatuse liige ja Velveti brändi- ja graafilise disaini tiimi juht Kadri Ann Mikiver räägib, et hea tava olemasolu ja selle järgimine on oluline mõlemale poolele, sest konkursi eesmärk on leida sobiv partner pikaajaliseks, usalduslikuks ja lugupidavaks koostööks. 

“Soovisime selgelt välja tuua head näited ja rõhutada, et kui küsitakse proovitööd, peaks see olema tasustatud, ütleb ta. “Eriline tänu klientidele, kes lubasid oma konkursid näidetena välja tuua. See kindlasti julgustab ka teisi head tava järgima.”

Omamoodi väljakutseks oli leida juhendile täpselt õige pikkus, mis sobiks erineva tausta ja kogemusega inimestele. 

“Liiga pikka juhendit ei kiputa lugema,” tõdeb Mikiver. “Liiga lühike võib aga liiga üldsõnaliseks jääda. Lahendusena vormistasime juhendi etappide kaupa. Iga etapi juures on välja toodud olulisim, lisaks saab iga peatüki kohta rohkem lugeda, kui mõni mõiste peaks arusaamatuks jääma.” 

Mikiver ise kasutab juhendit igapäevatöös, sest konkursikutseid saabub sageli. 

“Iga nädal tuleb mõni kutse konkursile, kus küsitakse tasuta proovitööd ja/või ei ole välja toodud hindamiskriteeriume ega eelarve suurusjärku,” nendib Kadri Ann. “Ja see nimekiri jätkub. Sageli tehakse seda lihtsalt teadmatusest. Üks juhend muidugi kõike ei lahenda – alati leidub olukordi, millele see vastust ei anna, aga siis saab TULI tegevtiimilt nõu küsida. Pealegi ei ole juhend kivisse raiutud. Kui kellelgi on ettepanekuid, siis võtame hea meelega kuulda – ainult koos tegutsedes saame valdkonnas asjad paremaks. Austame üksteist ja järgime head tava!”

Hea tava uuendamise töögrupis olid TULI juhatuse liikmed Kadri Ann Mikiver, Gunnar Hunt, Liina Jents, Indrek Viiderfeld ning TULI tegevjuht Anniken Haldna.

Tutvu hea tavaga

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised