Viie aastaga neli ametikõrgendust! Noor eestlanna Elisa Litvin teeb Londonis PR-karjääri
Kui Elisa Litvin oli 12, seisis ta Londonis keset Primarki kauplust ja mõistis, et tahab tulevikus Inglismaale kolida. Nii ka läks. Kõigepealt õppis ta Newcastle’is ja Londonis ülikoolis, seejärel jõudis tööle suurlinna turundus- ja kommunikatsiooniagentuuri Clarity.
Kusjuures mingil hetkel ei tahtnud ta Londonist midagi kuulda. Esiteks, ta on pärit Tartust, just paraja suurusega linnast. Teiseks, Newcastle’i ehk Põhja-Inglismaa rahvas ei suutnud leida ühtegi põhjust, miks peaks keegi iialgi lõunasse kolima. See mõttelaad mõjutas ka seal tudeerinud naist.
“Aga see on nagu raamatutega – eri vanuses lugedes mõistad sama teost erinevalt,” toob Litvin värvika võrdluse. “Mul oli Londoniga sama. Kui siia jõudsin, sain aru, et see on õige koht.”
Pärast tööd magama
Ta töötab tehnoloogiasektorile keskenduvas rahvusvahelises agentuuris Clarity. Tempo on kiire. Räägitakse küll, et august peaks vaikne olema, aga kunagi ei ole.
“Esimesed kuus kuud läksin pärast tööd kohe magama, ma ei suutnud mõelda millelegi muule, sest pidin tööl nii palju infot vastu võtma,” meenutab ta 2021. aasta sügist. Praeguseks on asjad paika loksunud. “Clarity üritab töö-tavaelu tasakaalu hoida. Ma tean, et paljudel tuttavatel on graafik palju hullem.”
Ülikoolis õppis Litvin meediat ja kommunikatsiooni ning ta nuputas mõnda aega, kas valida pressi- või kommunikatsioonitöö. PR-praktika agentuuris Taevas kallutas ta teise poole. Londonis prooviski ta tööd leida Ogilvy’s – mis on ka Taeva emaagentuur – ning Clarity’s. Sinna kandideeris ta seetõttu, et nende kodulehel oli ühe kliendina märgitud Wise (toonase nimega Transferwise), ning Litvin tahtis kodumaaga sidet hoida. Intervjuul selgus, et Transferwise on nende endine klient.
See aga ei takistanud Litvinil seal juunior-projektijuhina karjääri alustamast. Praeguseks on ta redelil aina edasi rühkinud (pea iga aasta uus aste!) ning tõusnud kliendisuhete juhiks (account director – toim.). Ta vastutab klientide kommunikatsioonistrateegiate eest ning toetab tiime pressiga suhtlemisel ja sisuloomes. Sõbradki naljatavad ja imestavad, kuidas ta karjääris sedavõrd kärmet tõusu teeb.
“Clarity’s oli väga individuaalne süsteem – kui inimene oli järgmiseks sammuks valmis, siis teda ka premeeriti,” räägib ta. “Minu kasv on kiire, sest kui sa teise riiki kolid, ohverdad sa hästi palju. Minu pere ja sõbrad on Eestis. Ma tunnen, et pean siin end maksimaalselt tõestama. Mind aitas ka see, et tõin Eesti brände agentuuri juurde. Tavaliselt seda juuniori rollis ei tehta.”
Kolm aastat on ta tegelenud EIS-iga, täpsemalt e-residentsusega. Paljusid teisi kliente ta nimetada ei tohi, aga ta on töötanud idu- ja kasvufirmadega ning suurte rahvusvaheliste brändidega. Valdkondadeks on näiteks tehisintellekt, disain, tervis ja rohetehnoloogia.
“Kõige uhkem olen siiski selle üle, et olen avanud Clarityle ukse Eesti tehnoloogiamaailma,” sõnab ta. “Alguses mu kolleegid pigem muigasid, kui Eestist rääkisin. Täna on Eesti kliendid Clarity portfellis kindlal kohal. Eesti klientide lugusid oleme viinud nii WIREDisse, Euronewsi, CNBC-sse kui ka The Timesi. Need on väljaanded, millest unistavad ka paljud suured rahvusvahelised ettevõtted. See näitab, et Eestil on Briti ja rahvusvahelisele meediale päriselt midagi pakkuda. Tuleb lihtsalt osata see lugu rääkida nii, et see neile korda läheks.”
Tööintervjuul uuriti temalt, kuidas ta tuleb tööga toime, kui tal pole nii head Briti kultuuri tunnetust kui kohalikel ega ka sealsete ajakirjanike kontakte. “Küll ma saan hakkama,” mõtles Litvin. Ja saigi. Üheks abiliseks oli muidugi pubi.
Pubis on mugav
“Tead, Siim, see on üks asi, mida ma tänases intervjuus kindlasti mainida tahtsin,” vastab ta, kui uurin veidi klišeelikult, kas kliendisuhted tekivad õlleklaasi taga.
“Pubi on siin sama, mis Eestis saun,” räägib ta. “Aga saunas sa ilmselt kogu aeg klientidega ei käi. Vahepeal mõtlen lõunapausil, et miks pubid täis on, kas on mõni tähtpäev? Ei, hoopis tavaline neljapäev. See on väga suur osa kliendisuhte ja kommunikatsiooni loomisest. Vahet pole, mis sul klaasis on – võib-olla ka limonaad või vesi –, aga pubis on mugav. Seal on kõik ausamad ja avatumad, nii kolleegid, kliendid kui ka ajakirjanikud.”
Virvarr
Pole vist tarvis mainida, et Suurbritannia ja Eesti meedia on kaks täiesti erinevat ökosüsteemi. Mastaapsus teeb sealmail orienteerumise hoopis keerulisemaks. Iga niši jaoks on oma ajakirjanik, mõni uudis saadetakse 10 reporterile, mõni 400. Samal ajal on meediamaastik muutumas. Näiteks BBC koondas juunis 550 inimest. Kokku plaanib ringhääling vähendada töötajate arvu lähiaastatel kuni 2000 võrra. Paljud ajakirjanikud on näiteks hakanud hoopis oma individuaalset Substacki kirjutama, mis teeb meediapildi veelgi hägusemaks.
“Keegi ütles, et käimas on PR-i kuldne ajastu, see pani mind muigama, ma ei tea, kas praegune virvarr on kuldne ajastu,” ütleb ta. “AI tulekul on positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Need suhted, mis sa näost näkku ajakirjanikega lood, muutuvad eriti tähtsaks, AI seda teha ei saa. AI tõttu saavad ajakirjanikud palju rohkem kirju, aga nende seest on veel raskem leida head lugu. Statistika näitab, et nad vastavad ühele kirjale 30st. See on 3%.”
Ta aga ei näe, et AI kuidagi PR-agentuuride tööd ohustaks. Londonis on niikuinii tihe konkurents ja klient võib iga hetk öelda, et valib teise agentuuri. Pealegi on mitmed väljaanded ja ajakirjanikud teatanud, et nemad AI slop’i ei avalda, nii et nullist artikli kirjutamiseks pole seda mõistlik kasutada, isegi kui keegi seda sooviks.
Eesti prillid eest
Küll soovivad paljud Eesti ettevõtted pürgida välisturgudele. Ta näeb, et Eesti agentuuridel ja brändidel on samuti võimalus Suurbritannia turule jõuda, kuid meelakkumine see pole.
“Kõigepealt tuleb eest võtta Eesti prillid ja panna pähe Briti prillid,” räägib ta. “Kõik, mida sa ütled, peab kõnetama Briti lugejat ning arvestama kohaliku poliitika ja valupunktidega. Kui sul seda pole, on väga raske läbi murda. See 3% vastamismäär kirjadele räägib iseenda eest. Üleöö ei juhtu midagi.”
Autor: Siim Kera, TULI