16.11.2026

TULIUUS LIIGE | Südameapteegi turundusjuht Ave-Stina Konrad: on vaja panna, aga mõelda ka – muidu paneme iseendale ära

„Kas loome tarbijale väärtust või tahame lihtsalt konkurendile ära panna?“ küsib Südameapteegi värske turundus- ja kommunikatsioonijuht Ave-Stina Konrad. Tema sõnul nõuab hea turundus julget tegutsemist, aga ka oskust õigel hetkel aeg maha võtta, et teha ruumi mõtlemisele, tuhnimisele ja loovusele.

Turundus on veidi nagu oliiviõli tootmine, räägib Ave-Stina Konrad. Loe, mida ta täpselt mõtleb. Foto: Erakogu

Varem töötas Konrad pikalt Pauligis, algselt Eestis ja Baltikumis, hiljem rahvusvaheliselt, kus vastutas Tex Mexi brändide portfelli ja kontseptsioonide arendamise eest. Räägime temaga identiteedikriisist, molutamisest ja oliiviõlist. Ära muretse, kõike muidugi turunduse kastmes.

Kas nägid Pauligis midagi sellist, mida Eestis väga ei tehta?

Paulig oli minu jaoks väga hea turunduskool. Sain oma silmaga näha, kuidas ka sellise mastaabiga rahvusvaheline ettevõte liigub kohati põlve otsas tegemisest süsteemsema ja teaduspõhisema turunduseni – kuidas kujundatakse protsesse, juurutatakse uusi tööviise ning ehitatakse üksikutest tegevustest toimiv tervik.

Samas ei saa selline süsteem kunagi päriselt valmis. Muutuvad turud, tarbijad, tehnoloogia ja ärilised vajadused ning süsteem peab koos nendega arenema. Ka Pauligis toimus aastate jooksul mitu suurt organisatsioonilist muutust, mis õpetasid mulle, et süsteemsus ei tähenda jäikust, vaid oskust pidevalt kohaneda.

Minu kogemuse põhjal ongi ehk suurim õppetund, mida kohalikud ettevõtted saavad rahvusvahelistelt kontsernidelt üle võtta, süsteemne testimine ja teaduspõhisem lähenemine turundusele.

Agentuuri- ja kliendisuhe on praegu üldse kuum teema. Kuidas sa seda tunnetad?

Mulle tundub, et agentuuridel on praegu omamoodi identiteedikriis: mis on nende roll tänases turundusmaailmas, millist teenust brändid neilt vajavad ja millist väärtust nad pakuvad? AI muudab töö tegemist ning kliendid küsivad järjest enam, millist väärtust suudab agentuur neile pakkuda, mida tehisintellekt ei suudaks.

See on põnev, aga ka ebamugav aeg. Senised mängureeglid muutuvad ja oma roll tuleb osaliselt uuesti mõtestada. Samas ei puuduta see ainult agentuure – ka turundusjuhid peavad õppima oma partneritega teisiti koostööd tegema.

Meie eesmärk on liikuda koostöömudeli poole, kus agentuurid ei ole lihtsalt üksikute tööde teostajad, vaid osa meie laiendatud meeskonnast. Väikese turundustiimina meile erandeid ei tehta – peame suutma saavutada suuri tulemusi ning selleks vajame partnereid, kes mõistavad meie äri ja on valmis oma valdkonnas initsiatiivi ning vastutust võtma, mitte ootama iga järgmist lähteülesannet. Minu kui tellija roll on omakorda olla avatud, jagada vajalikku infot ning sõnastada selged eesmärgid ja mõõdikud. 

Mis teie väljakutsed on? Mainisid, et tiim on väike.

Olen siin alles kaks ja pool kuud olnud, nii et lõplikke vastuseid veel pole. Üks keskseid küsimusi on töö ja vastutuse jagamine tiimi ning partnerite vahel.

Mulle tundub, et Eestis kipume vahel liiga palju sente lugema. Mõtleme, et teeme ise ära ja hoiame raha kokku. Aga kas ikka hoiame? Kui mina teen ära töö, mida partner võiks teha kiiremini ja paremini, siis mis mul endal selle arvelt tegemata jääb? See on ju alternatiivkulu, mida me sageli ei arvesta.

Olen julge outsource’ija. Kui mul on hea partner kõrval, ei ole mul kahju talle maksta. Eriti kui see võimaldab mul keskenduda tegevustele, kus peituvad minu tugevused ja kus suudan luua kõige suuremat väärtust.

Väikese turundustiimina peame olema efektiivsemad ja leidma viise, kuidas saavutada rohkem väiksema ressursiga. Püüan oma tiimis juurutada mõtteviisi, et igaüks oleks lisaks oma igapäevatööle ka oma valdkonna arendaja – otsiks aktiivselt võimalusi protsesse parandada, automatiseerida ja AI abil tööd tõhusamaks muuta. Eesmärk ei ole lihtsalt rohkem teha, vaid vabastada aega tegevusteks, mis loovad päriselt väärtust.

Sinu eesmärk on vältida väärtusetu turundusmüra tootmist. Kuidas seda teha?

Esiteks tuleb oma tarbijat päriselt mõista. Ideaalses maailmas kutsuksin Südameapteegi kliendid paar korda aastas kokku ja kuulaksin nende mõtteid. Tegelikult oleme juba esimesi põhjalikumaid fookusgrupiuuringuid teostamas. Pauligis tegime palju fookusgruppe ja saime sealt väärtuslikku infot. Olulisemaid sõnumeid ja loovlahendusi tasub ka testida, mitte lihtsalt sisu tootmise pärast toota. Muidu raiskame nii oma eelarvet kui ka tarbija tähelepanu.

Turunduses on ikka üks korralik FOMO. Konkurent teeb midagi ägedat ja kohe tekib küsimus: aga miks meie seda ei tee? Panna on vaja, aga mis eesmärgil? Kas tarbijale väärtuse loomiseks või lihtsalt konkurendile ära panemiseks?

Turundajad ei tee füüsilist tööd, vaid mõttetööd. See on huvitav, et sel tööl justkui pole aega mõelda.

Jah, paradoksaalsel kombel pole meil sageli aega mõelda. Jaan Aru on rääkinud logelemisest ja loovusest, Fred Jüssi oli molutamise meister. Just jõudehetkel võivad tekkida uued seosed ja ideed, mitte lihtsalt konkurendi järgmised koopiad.

Tahaksin, et meil oleks tiimiga reedeti pool päeva aega lugeda, mõelda, analüüsida ja ringi tuhnida, või lihtsalt molutada. Praegu on see veel helesinine unistus. Mul endal on väga raske molutada, aga minu abikaasa on selles tõeline meister (naerab – toim.).

Ja siin jõuame AI paradoksini. Automatiseerime, et aega võita, aga täidame selle kohe uute ülesannetega. Lugesin hiljuti Harvard Business Review’st AI brain fry’st ehk tehisintellekti kasutamisega kaasnevast aju kõrbemisest. Tunnen seda vahel isegi. Suudame küll rohkem toota, aga meie aju ei jõua kõike samas tempos töödelda. Lõpuks oleme suure optimeerimistuhinaga iseendale ära pannud (naerab – toim.).

Apteekide turundus on huvitav. Ma ise lähen sinna apteeki, mis kõige lähemal on. Ravimid on ju kõigil samad, kommunikatsioonis räägitakse ka sarnast tervisejuttu. Kuidas sellises olukorras brändierisust luua?

Eks enamasti osutubki valituks lähim apteek. Küsimus on selles, mis paneks inimese minema kilomeetri võrra kaugemale teise apteeki – mis kaaluks üles mugavuse ja harjumuse?

Üks põhjus, miks ma Südameapteeki maandusin, oligi see, et minu enda koduapteek on Südameapteek ja mul oli sealt väga positiivne kogemus. Kuna mul on kaks väikest last, satun apteeki tihedamini kui varem.

Brändieristumisest veel suurem väljakutse on minu meelest apteekide potentsiaali parem rakendamine Eesti tervishoiusüsteemis. See algab abist ja toest, mida inimene apteegist saab. Ükski bränd ei ole tugevam kui kogemus, mida ta oma klientidele pakub.

Südameapteegi brändilubadus on „Sinu tervis on meie südameasi“. Aga tegelikult on ju apteeker see, kes selle lubaduse iga päev ellu viib. Apteekide rolli võiks vaadata palju laiemalt kui lihtsalt ravimite väljastamise kaudu. Julgustaksin inimesi apteekritelt palju rohkem küsima. Kasutage võimalust, et teisel pool letti on professionaal, kellel on teadmised ja oskused teid aidata.

Eesti Tööandjate Keskliit tõstatas oma manifestis olulise küsimuse: kuidas kasvatada tervena elatud aastate arvu? Vananevas ühiskonnas ei ole see ainult tervishoiu, vaid ka majanduse küsimus. Terved ja töövõimelised inimesed on ju meie majanduse üks alusmootoreid.

Ja siin on meil Eestis üks suur võimalus – meie tihe apteegivõrk. Ravimiameti 2025. aasta andmetel on Eestis üks apteek keskmiselt ligikaudu 2900 inimese kohta. Võrdluseks, Soomes on see ligikaudu 6000 ja Rootsis üle 8000 inimese. Meil on seega väga tihe ja inimestele lähedal asuv tervishoiutaristu.

Loomulikult ei tähenda suur apteekide arv automaatselt paremaid tervisetulemusi. Küsimus on selles, kuidas seda olemasolevat võrgustikku targemalt kasutada. Apteekrid saavad toetada inimeste terviseteadlikkust, nõustada ravimite õigel kasutamisel, aidata märgata tervisemuresid ning suunata vajadusel edasi teiste tervishoiuspetsialistide juurde.

Kui tahame ühiskonnana rohkem tervena elatud aastaid, siis võiksime senisest enam väärtustada ennetust ja kättesaadavat tervisenõustamist. Apteekidel on siin oluline roll. Ja see toob meid tagasi inimeste juurde, kes apteegis töötavad. Kui räägime tööandjabrändist, siis minu jaoks algab kõik samast kohast: sa ei saa lubada suurepärast kliendikogemust, kui sa ei väärtusta inimesi, kes seda kogemust loovad.

Seda, et Südameapteegis oma apteekreid päriselt väärtustatakse, tajusin üsna kohe pärast ettevõttega liitumist. Tegelikult kogesin seda juba varem oma koduapteeki külastades, lihtsalt siis kliendi vaatenurgast. Minu meelest ongi just meie inimesed ja nende suhtumine see, millele Südameapteegi eristuv bränd saaks ja peaks veelgi tugevamalt toetuma.

Saan aru, et sulle on oluline targa organisatsiooni ehitamine. Kuidas seda teha ja mis rolli seal turundus mängib?

Minu jaoks on üks targa turunduse alustalasid see, et bränd ei istu ainult turundusosakonnas. Bränd algab küll sageli turundusest, aga ulatub oma kombitsatega igale poole – müüki, klienditeenindusse, personalijuhtimisse ja juhtkonda.

Mulle meeldib võrrelda turundust, aga ka äri tervikuna, targa majaga. Võime osta majja kõige moodsamad nutiseadmed, aga kui need omavahel ei suhtle, ei ole meil veel tarka maja. Meil on lihtsalt palju nutikaid vidinaid.

Võime kasutada parimaid AI-tööriistu, automatiseerida kampaaniaid, koguda andmeid ja luua suurepäraseid loovlahendusi. Aga kui strateegia, inimesed, protsessid ja tehnoloogia ei moodusta tervikut, jääb suur osa potentsiaalist kasutamata.

Näen turundusjuhti üha enam süsteemiarhitektina. Mitte lihtsalt inimesena, kes juhib kampaaniaid, vaid kes loob tingimused, et head inimesed ja targad ideed saaksid päriselt väärtust luua.

Mul on muide ka sisearhitektuuri taust, nii et eks see tervikute projekteerimine ole mulle mingil määral sisse kodeeritud (naerab – toim.).

Ma küsin seda viimasel ajal peaaegu kõigilt: kuidas turundajad saavad juhtidele turunduse vajalikkust selgeks teha?

Turundaja peab olema tugev ka turunduse turundajana. Ta peab suutma ennast ja turunduse väärtust turundada ning müüa.

Äri mõistmine on turundusjuhi jaoks hügieenifaktor. Vaja on omaniku mõtlemist ja enesekehtestamist: mitte ainult etteantud eesmärkide saavutamiseks kampaaniaid planeerida, vaid ka äriliste eesmärkide kujundamisel kaasa rääkida.

Praegu on paljudes ettevõtetes tugev surve lühiajalistele müügitulemustele. Aga turundus on natuke nagu oliiviõli tootmine. Kvaliteetse esimese pressi oliiviõli saamiseks tuleb kõigepealt puid hooldada ja oliive kasvatada. Paljud turundajad tegelevad praegu sellega, et üritavad pressitud oliividest saada veel mingit jääkõli ja jääkõlist veel jääkõli ja lõpuks midagi natukene tilgub, aga tegelikult ei tule sealt enam midagi peale, sest me ei tegele uute oliivide kasvatamisega. 

Müügile suunatud tegevused on vajalikud, aga kui me ei investeeri samal ajal brändi ja tulevase nõudluse kasvatamisse, siis mida meil lõpuks üldse pressida on? Ehk ainult oma äri kokkupoole.

Tänapäeval on nii palju teaduspõhiseid teadmisi ja uuringuid, millega turunduse väärtust põhjendada. Turundusjuhi ülesanne on need ärilisse konteksti tõlkida ja juhtkonnale arusaadavaks teha.

Väga tähtis on, kuidas sa lugusid jutustad. Sa pead seda oskama teha nii tarbijale kui ka juhtkonnale. Lihtsasti arusaadavalt ja veenvalt. Turundaja ei saa olla mingi pehmo.

Miks liitusite TULIga?

See on hea koht, kuhu tulla, kui tekib erinevaid küsimusi. Ühest küljest oleme turundajatena tööturul ja ettevõtetena omavahel justkui konkurendid, aga teisest küljest saame jagada kogemusi ja häid nõuandeid. See on üks viis, kuidas Eesti turunduse tase tervikuna tõuseb.

Meie tiim on väga huvitatud sellest, et saaks käia üritustel ja kuulata inspireerivaid esinejaid. Tahame õppida teiste kogemustest, mitte kõike alati AI käest küsida.

See on ka mulle endale väljakutse, sest networking on mu kõige nõrgem külg. Olen loomult julge ja avatud, aga uute inimestega tutvumine nõuab minult vahel päris korralikku eneseületust. Mul on raske molutada ja sama raske „ilmast rääkida“. 

Nii et eks see TULIga liitumine ole ka omamoodi isiklik arenguprojekt (naerab – toim.).

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised

TULIs on üle saja liikme. Liitu sinagi Eesti suurima turunduskogukonnaga!

Loe siit, mis hüvesid TULI liikmed naudivad.

TULIst lähemalt