Emor on juba mõnda aega teinud taskuhäälinguid “Point” ja “Point+”. Mõlemast sarjast on internetiavarustesse paisatud mitmeid põnevaid intervjuusid. Jagame vestlusi ka TULI lehel.

„Pointi“ uues osas on külas filmiprodutsent ja Apollo Film Productionsi juht Tanel Tatter.

Tatter alustas loometeed juba keskkoolis, kui tegi Pärnu Päikeseraadios räpisaadet. Pärast keskkooli õppis ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis raadiorežiid ja ajalugu ning töötas hiljem televisioonis ja turundusjuhina BDG-s ja Club Hollywoodis. Samuti on ta juhtinud Solarise Kino ja Solarise keskuse turundust.

Filmiprodutsendi kingadesse astus Tatter soovist tuua kinno rohkem Eesti filme. Tema sõnul oleksid kinod edukamad, kui nende programmis oleks rohkem kodumaist toodangut. Eriti suur huvi on just kodumaiste komöödiafilmide vastu. „Üks aasta, kui me ei teinud korralikku kodumaist tugevat komöödiat, oli kinos paarisaja tuhande suurune vaadatavuse auk. Kui meil olid „Suvitajad“ ja „Vigased pruudid“ kinos, oli kohe 230 000–240 000 vaatajat rohkem. See mõjutab kinonumbreid ikka väga.“

Tatteri sõnul on eestlaste armastus kodumaise filmi vastu suurem kui lõunanaabritel, kuigi nende rahvaarv on suurem. „Lätis on kinokülastatavus kohaliku filmi puhul veel väike. Kui meil on sada tuhat, siis seal on heal juhul viiskümmend-kuuskümmend tuhat, kui ta just ei ole „Flow“. Leedu on selline turg, et kas läheb väga hästi või ei lähe üldse,“ selgitas ta.

Võrreldes välismaiste kinodega on Tatteri meelest põhjust Eesti kinode üle uhkust tunda. „Tehniliselt ei saa mitte midagi öelda. Kui sa oled välismaal kinos käinud ja lähed meil uude kinno, siis need on täitsa top-notch. Eelmisel suvel CineEurope’il võitsid Apollo kinod maailma parima kino auhinna,“ rääkis ta. „Kallid kinod, mis Dubais ja igal pool on – seal ikkagi tuleb teenindaja sinu juurde ja see meeletult segab. Ma olen käinud ka Ameerikas Bostonis IMAX-i kinos. See oli täielik Ryanair.“

Halba filmi ei päästa ka hea turundus

Turundusest rääkides leidis Tatter, et halba filmi ei päästa ka hea turundus. „Kui on halb film, siis sa ei lollita inimest ära,“ sõnas ta. Hea filmi puhul on kommunikatsioon ja meediatähelepanu aga suureks abiks. „Artiklite eest mina oma karjääri jooksul maksnud ei ole, seda ma võin käsi südamel öelda,“ lisas Tatter.

Kui Tatter juhtis Solarise keskuse turundust, sidus ta kogu keskuse turunduse tugevalt kinoga. „Minu turunduspõhimõte oli see, et võtame tugeva filmi, räägime läbi levitaja stuudioga ja pöörame selle kogu keskuse kampaaniaks, seome kõik filmi kaudu ära. Me saame tugeva brändingu ja film saab meeletu turunduse. See töötas paar aastat,“ rääkis ta. „Ma olen käinud Istanbulis suurtes kaubanduskeskustes, kus kõik kinod olid eraldiseisvad üksused. Sellist sünergiat ei olnud. Ma väga loodan, et see on minu leiutis, kuidagi peab oma saba ju liputama,“ lisas ta muigega.

Kuigi Tatter töötas pikalt turunduses, kuulub tema süda siiski filmitööstusele. „Ei nautinud jah. Uhke kontor ja kõik tipp-topp, aga õhtuks ma tundsin, et ma ei ole enam see mees,“ tunnistas ta. Täispikas osas räägime, miks Tatter end turundajana ei positsioneerinud ning kuidas erineb Apollo ja Solarise turundamine. Juttu tuleb ka PÖFF-ist, filmide arvustustest, tehisarust ja Tatteri unistuste filmist. Muidugi räägime ka „Apteeker Melchiori“ edust Saksamaal ning „Vanamehe filmi“ telgitagustest. Aga ka filmimaagiast, räppmuusikast, lavahirmust ja restoraniärist.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Autor: Emor

Kõik uudised