„Miks?” küsib ülikoolist unistav noor BFMi reklaami ja suhtekorralduse eriala sisseastumisvestlusel. „Miks meid nii palju on?” Ega vestlusi hindav komisjongi päris täpselt tea.

Fakt on see, et tänavu otsustas 148 noort üle Eesti, et nad tahaksid BFMis reklaami ja suhtekorraldust õppida. Ja kui ma ütlen „üle Eesti”, siis ma mõtlen üle Eesti. Kandidaate oli Viljandist Saaremaani ja Kiviõlini välja. Geograafiline haare oli kindlasti suurem kui tavaliselt. 

Essee ja kodutöö põhjal kutsuti 70 huvilist vestlusele, neist 35 läbib viimase sõela ning hakkab sügisest reklaamiheerosteks sirguma. See – 148 – on BFMis selle eriala üks viimaste aastate parimaid tulemusi. Omamoodi huvitav, sest valdkonnast kostub, kuis noortel ning ka kogenud reklaamirahval on keeruline tööd leida. Samal ajal tekitab ebakindlust tehisaju ja selle mõju inimaju abil sündivale turundusele.

Vaja on päris inimesi

„Kui aus olla, on tehisintellekti mõju mind hirmutanud,” ütleb Miia-Maria (18), kes ootab BFMi maja teisel korrusel oma vestlust. „Olen lähedastega rääkinud, et äkki peaksin muu eriala valima. Üks mu pereliige juhib ettevõtet ja räägib, et tal polegi vaja turundusjuhti võtta, sest ta saab kõik AI-ga tehtud. See hakkas mind veidi hirmutama. Aga ma ikkagi tunnen, et on vaja päris inimesi, kes suudavad teha õiget turundust, mis läheks sihtgrupile peale, millel oleks maailmas mingi mõju ja mis aitaks maailma paremaks teha. Ma märkan suhteliselt kiiresti, kui reklaam on AI-ga tehtud ja sellised reklaamid mulle ei mõju.”

Ta soovib reklaami ja suhtekorraldust õppida, sest tunneb, et saaks seal oma loovaid ideid kasutada. Varem on ta tegelenud nii näitlemise, laulmise kui ka tantsimisega. Koolis oli tal meediamoodul, mis tekitas ala vastu suurema huvi. 

Markuse (21) püüan kinni siis, kui ta on äsja vestluselt väljunud. Umbes kümneminutilise jutuajamise käigus uurib komisjon – õppekava juht Tiina Hiob, Esta Kaal, Alar Pink ja Gunnar Hunt – noortelt nende koolitee, hobide ja tugevuste kohta ning viskavad puremiseks ette krüptilise pildi, millele tarvis lugu nuputada. Kõik ikka selleks, et tabada noore inimese mõttemaailma ja loomingulist soont. 

Markus soovib eriala õppida, sest ta leiab, et reklaam on midagi enamat kui lihtsalt ilus visuaal või tabav slogan. 

„Selles valdkonnas kohtuvad strateegiline mõtlemine, psühholoogia, loovus ja analüüs. See kõik läheb mulle väga korda ning selles olen ma – tahaks öelda – tugev.”

AI-d näeb ta tööriistana, mille abil oma loovust väljendada. 

„Ma mõistan, miks inimesed mõtlevad, et see on hirmus ja võtab töö ära, sest sel ongi potentsiaali töö ära võtta, aga minu arvates trumpab inimeste loovus AI ikkagi üle,” mõtiskleb ta.

Liiga palju võrdlemist 

Robin Marcus (21) jõuab kiirelt asja tuumani. Ta tahab eriala õppida, sest usub, et suudab pakkuda maailmale reklaame, mis ei oleks nii võrdlevad. Ta on sotsiaalmeedias – peamiselt TikTokis – näinud sisu, kus võrreldakse näiteks iPhone’i ja Samsungi kasutajaid. 

„Ei võrrelda telefonide tehnoloogilisi erinevusi, vaid just kasutajate välimust,” räägib ta. „Minu mõte oleks luua reklaame, mis ei tekitaks kasutajate vahel võrdlusmomenti. See on loonud pinnase selleks, et inimesi välimuse järgi halvustada.”

Ta usub, et erialale on kandidaate palju seetõttu, et noored näevad tänapäeva reklaame ja tahavad ise paremini teha. AI-ga tehtud reklaame peab ta sisutühjaks. 

„Olen isegi kokku puutunud reklaamidega, kus on kirjavead sees, ja see on natuke naljakas,” tõdeb ta. „Selle võiks ju keegi üle kontrollida.”

Kõik ei mõtle aga reklaamist ühtmoodi ja jumal tänatud selle eest. Käthriin (20) tahab teada, kuidas „brändid end üles tõstavad” ja kuidas sama teha. 

„Kasvõi iseendaga, kuidas ennast promoda,” jätkab ta. „Gümnaasiumis õppides tegin õpilasfirmale turundust ja see on minu jaoks huvitav. Turundus ei ole tegelikult nii lihtne, kui räägitakse.”

Meeldib lastele, meeldib vanematele

Lihtne ei ole ka komisjonil. Üks kandidaat lahkub, teine siseneb. Nii kaks päeva järjest. Kui noor viskas õhku sissejuhatuses mainitud küsimuse – miks meid küll nii palju on? – vastas talle Kagu the Agency asutaja Gunnar Hunt. 

„Eriala on üles ehitatud sellele, et tudeng muutub siin loovamaks ja lahedamaks,” räägib ise sama eriala lõpetanud Hunt mulle hiljem. „Me muudame teda päris tugevalt. Aga kui ta võtab eriala kirjelduse ning saadab selle oma vanematele, loevad nemad välja, et siin saab reklaamijaks, suhtekorraldajaks, turundajaks ja kommunikatsiooniinimeseks. See on omamoodi võti: saad oma lähedased nõustuma, et see on väga hea eriala, ja samal ajal ise tunda, et see on inspireeriv valik. Kui tulin siia 13 aastat tagasi õppima, ütlesin emale, et hakkan reklaamimeheks. Tema ütles: „Aga jah, suhtekorraldajaks saad ka hakata. Oma ettevõtte võid teha.” Ta nägi hoopis teisi võimalusi, mida mina ei näinud.”

Hiob täiendab, et noored võivad mõelda nii: „Mina tahan minna loovale tööle: siin on toredad inimesed, iga päev on erinev, elu käib nagu laevaköögis. Ja lapsevanemad mõtlevad, et saavad lapsukese kuidagi asjalikule ametile.”

„Just, see on paljude kandideerijate jaoks võluvits, et nad leidsid vanematega kodus ühise tee,” lisab Hunt.

See pole sugugi suvaline hüpotees, sest reklaami ja suhtekorralduse õppimine on tasuline. Vanemate poolehoid tuleb kindlasti kasuks. 

Ei ole häbelikult nurgas

Selle üle, kuidas tehisintellekt tööturgu mõjutab, noored liiga palju pead ei vaeva, ütleb komisjon vestluste põhjal. Mis sellele ikka veel mõelda – kõigepealt tuleb kooli pääseda. 

Lisaks tajub Hunt selgelt, et noored tulevad õppima pigem juhiks kui spetsialistiks. 

„Mulle tundub, et nad saavad aru, et teksti- ja visuaaliloome võib tehisintellekt üle võtta, aga olen märganud, et nad tahavad selle juures mõtestajad olla,” ütleb ta. 

Komisjoni kuuluv Tervise Arengu Instituudi uuringute andmehalduse osakonna juhataja Esta Kaal sõnab, et metsiku kiirusega areneva tehnoloogia tõttu on tudengitel õppimise eest suurem vastutus kui varem.

„Neil on vaja saada põhimõtted selgeks, et nad oskaksid küsida õigeid küsimusi ning mõtestada seda, mida AI neile pakub,” lausub Kaal. 

„Ma ei taju noorte hirmu ja mul on selle üle hea meel, sest see olekski kurb, kui noored tõmbuksid häbelikult nurka, sest AI võtab maailma üle,” jätkab Hiob. 

Emori taskuhäälingutes Eesti turundajaid avav Alar Pink leiab, et valdkond on niikuinii muutuses. Ega me keegi päris hästi ei tea, mis suunas see kõik kulgeb. Ent õpe liigub ilmselt tekstipõhisuselt rohkem visuaalipõhisuse poole.

„Näen, et kandidaadid ei karda kaamerat, see ei ole nende jaoks probleem,” ütleb ta. „Arvan, et tulevik ongi selline, et turundaja peab julgema ise kaamera ees olema, see on eristuv tegur. Seda ma tahangi tagant lükata: et looja oleks nähtav.”

„Mina olen ikka harjunud mõttega, et reklaamiinimene on kulisside taga, mitte superstaar,” sõnab Hunt vastu. „Võib-olla vaatan just kriitilisema pilguga neid, kes tahavad turundust õppida selleks, et oma isikubrändi kasvatada.” 

Eks neli aastat näita, kes jääb kaamera ette, kes selle taha; kellest kasvab mõtestaja, kellest mitte. 

Autor: Siim Kera, TULI 

Kõik uudised