23.03.2021

Kuldmuna digižürii juht Laura-Maria Freiberg: hea digikategooria töö on kasulik, kasutatav ja nauditav

„Kuldmunal hindame loovust ja tähistame kõige kasulikumaid, ilusamaid, napakamaid ja lahedamaid ideid, mille peale inimesed on tulnud,“ ütleb Kuldmuna 2021 digižürii juht Laura-Maria Freiberg. Loe intervjuud Laura-Mariaga ja saa tuttavaks digižürii koosseisuga.

Laura-Maria Freiberg
Kuldmuna digižürii juht Laura-Maria Freiberg

Kuldmuna 2021 digižüriid juhib Laura-Maria Freiberg – disainijuht ja strateegiline disainmõtleja, kes igapäevaselt juhib Telia disainimeeskonda. On töötanud mitmete ettevõtete disainiosakondades ja reklaamiagentuurides. Tema peamisteks teemadeks on DesignOps, UX/UI disain, teenusedisain, disainiprotsessid ja loominguline koostöö. Tal on magistrikraad juhtimises, uurimisvaldkondadeks disainijuhtimine ja disaini äriline väärtus.

Millega igapäevaselt oma töös tegeled?

Olen Telia Eestis disainijuht ning juhin üsna laia tegevuste spektriga disainimeeskonda – meie tiimis on esindatud visuaalne kommunikatsioon, UX ja UI, sisuloome, kasutajakogemuse uurimine ja teenusedisain. Minu roll on koordineerida disainitegevusi ja arendada metoodikaid selliselt, et disain oleks integreeritud maksimaalselt äriprotsessidesse ja seeläbi toetaks kõige paremini klienditeekonda ning ka kogu ettevõtte digitaliseerimist. Inimkesksed ja jätkusuutlikud väärtuspakkumised vajavad strateegilist disaini ja on hea tõdeda, et selles osas teadlikkus nii väike- kui ka suurettevõtete seas on tasapisi paranemas.

Kui kaua oled digitaalse disaini valdkonnas töötanud?

Väikesemahuliste projektidega puutusin kokku enam kui 15 aastat tagasi, aga reaalse töökogemuse suurettevõttes klientidega kokku puutudes sain aastal 2009 tarkvaraettevõttes Webmedia (nüüdseks Nortal). Seejärel töötasin Ameerika reklaamiagentuuri Wunderman Helsingi harus, tegeledes peamiselt globaalsete brändide turundusmaterjalide lokaliseerimisega kohalikule turule. Hiljem juhtisin toona Divisioni kõrval tegutsenud auhinnatud digiagentuuri Division Interactive. Sealt edasi olen loogilise jätkuna tegutsenud nii iseenda tööandjana Tundra Digitalis kui ka paralleelselt disainimeeskonna juhina Telias. Organisatsiooni disaini küpsustaset ja disaini ärilist väärtust uurisin ka magistrikraadi kaitstes – hea ja funktsionaalne disain on minu jaoks huvitav, oluline ja ausalt öeldes ka elementaarne.

Mis on Sind selle valdkonna juures hoidnud on?

Digitaalne disain on kõige kiiremini arenev disainidistsipliin, mis on tohutult mõjutanud juba mitut põlvkonda. Ajal, mil mina valdkonda sisenesin, olid kõik need, kes digitaalseid keskkondi kujundasid, veebidisainerid. Servapidi nägin ära ka aja, kui veebidisainer oli ühtlasi ka front-end arendaja. Hiljuti avastasin, et ühe Eesti IKT sektori palgauuringu ametikirjeldused sisaldavad seda nõuet tänaseni. Panustan, et need kirjeldused täpsemaks muuta.

Sellest ajast peale on digitaalses disainis toimunud palju spetsialiseerumist. Näiteks on visuaalne disain, mis hoolitseb väljanägemise ja süsteemse terviku eest. Eraldi kompetents on interaktsioonidisain, mis eelkõige otsib vastuseid küsimustele “kui lihtne ja intuitiivne seda kasutada on?”. Digitaalne tootedisain uurib, “kas see disain lahendab üht või teist probleemi ja millist väärtust see pakub”? Põnev on nende kompetentside arenguid jälgida.

Pidevalt tuleb turule ka uusi disainitööriistu, mis üksteist üle trumpavad. Need omakorda on valdkonna arengut tugevalt suunanud – väga paljud tegevused on muutunud lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti on tõhusamad võimalused ühise loomingulise kaugtöö tegemiseks ja ideede jagamiseks. Teemad, mille osas veel paar aastat tagasi oli näha skepsist, nagu näiteks disainiprintsiibid või disainisüsteemid, on nüüd tugevalt juurdunud ja nende loomises osaline olla on väga põnev.

Milline on Eesti digivaldkonna tervis Sinu hinnangul?

Digikanalid mängivad suurt rolli meediamaastikul ja tehholoogiafirmade hulk muudkui kasvab – oleme täie tervise juures. Mulle näib, et agentuuride kõrvale on tekkinud väga palju vabakutselisi, kes pakuvad vägagi konkurentsivõimelist teenust. Laud on neil lookas – tehnoloogiasektoris tervikuna on puudu ju ligi 8000 töökohta. Samas digiagentuurid toimetavad üsna sarnase formaadiga juba aastaid, muutusi on vähe.

Kui hinnata digivaldkonna tervist ettevõtte tulemuste seisukohast, siis siin näib olevat senisest veelgi suurem surve turunduse tulemuslikkusele ja müügi kasvatamisele just läbi turundustegevuse. Aeg on küps integreeritumaks koostööks ka nendes teenuse- ja tootearendusüksustes, kes seni on turundust eraldiseisvaks ja neisse mittepuutuvaks pidanud. Terviklikud, toimivad lahendused ja kasutajakogemuse esmatähtsaks seadmine on vältimatu.

Millised on kõige suuremad digivaldkonna väljakutsed?

Uute teenuste pealetung on enneolematu. Pole aega pikalt strateegiaid seada, otsuseid tuleb teha kiirelt ja nende tegemisel vaadatakse andmeteaduse poole. Data-driven loosung on sageli valesti mõistetud ja ka valesti kasutatud. Sageli teostatakse A/B testimisi ja optimeerimisi vaid ühe meetrika alusel, tehes sellega terviklikule kliendikogemusele karuteene. Andmed ei lahenda probleeme, andmed aitavad neid tuvastada.

Mulle jätkuvalt meeldib Facebooki endise analüütikadirektori Chandra Narayanani tsitaat: „Diagnose with data, treat with design“ (tõlk. „Diagnoosi andmetega, ravi disainiga“). Usun, et disainmõtlemisest arusaamise osas on paljudel ettevõtetel veel palju ära teha. Ka selles osas, et mõista disainerite sihti luua kvaliteetne tervikkogemus, mitte üksikuid lõike lahendada.

2025. aastal rakendub Euroopa Liidu direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete osas, mis tähendab, et ka digitaalsed tooted ja sisu peavad vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele. See on märkimisväärne väljakutse nii kasutajate kui ka kasutajate jaoks keskkondi loovate inimeste jaoks. Minu igapäevatöö vaatest on praegune müüt justkui see, et juurdepääsetavusega (st erivajadustega kasutajatele keskkonna samaväärselt ligipääsetavaks tegemisega) seotud töö on igav ja tüütu kohustus, mis tuleneb seadusandlusest. Kuid peame arvestama, et digitaalselt esitatud sisu peab olema edasi antav olenemata inimese erivajadusest. Universaalse disaini rakendamisega kõikvõimalikke kasutuskogemuse aspekte hinnates areneme disainmõtlemises nii ise kui loome ka kõigi jaoks parema keskkonna.

Kes kuuluvad tänavu Kuldmuna digižüriisse ja miks Sa just nemad sinna valisid? 

Valisin selle aasta digižüriisse laia kogemusliku diapasooniga oma ala tipptegijad, et moodustuks tasakaalustatud tervik paljudest valdkonnapõhistest vaadetest, oskustest ja kogemustest.

  • Nele Erikson – NOPE Creative kaasasutaja ja loovjuht, kes oma töös ühendab rahvusvahelist UX meisterlikkust ja kodukootud kujunduspintslit. Tema käe all valmib kõike, visuaalsest identiteedist kuni digitoodete ja teenuste disaini täislahendusteni.
  • Tajo Oja – Disainistuudio Fraktal partner, kel on rohkem kui 15 aastat kogemust erinevate digitaalsete kasutajakogemuste loomisel, äristrateegiast lõpliku disainilahenduseni.
  • Otto JaansooHABLE digitiimi juht. Otto on viimase kümne aastaga kasvatanud kogemustepagasit nii disaineri, arendaja, fotograafi kui ka ettevõtjana. Tema juhitud HABLE on tõestanud end uue generatsiooni agentuurina Eesti disainimaastikul.
  • Taivi Koitla – auhinnatud turundusmeister, hetkel tegev konsultandi, strateegi ning TULI juhatuse liikmena. Endine turundustehnoloogia start-upi Leadoo Eesti juht ja pikaaegne Viru Keskuse CMCO.
  • Joonas Veelmaa – Taifuuni loovjuht. Varem Divisionis töötanud loovjuht otsib selge vormiga originaalseid ideid. Kui neid endal ei ole, käib žüriides teiste omasid vaatamas.
  • Oliver Oberg – Kaks Ood disainer, kelle loodud digitaalsed disainlahendused on pälvinud ohtralt auhindu loovfestivalidel.
  • Doris Roždestvenski – Wolt Baltikum turundusjuht. Dorisel on pikaajaline meediaplaneerimise kogemus kõikide massimeediakanalite lõikes. Hetkel on ta vastutav Wolti turundus- ja kommunikatsioonistrateegia loomise eest, millest suure osa moodustab digikanalite optimeerimine, tarbijaharjumuste suunamine ja brändi hoidmine.

Mida jälgib Sinu žürii hindamisel? Mida žüriile enne hindama asumist südamele paned?

Kuldmunal hindame loovust ja tähistame kõige kasulikumaid, ilusamaid, napakamaid ja lahedamaid ideid, mille peale inimesed on tulnud. Digilahenduse sisse on võimalik mahutada palju. Hindame ka kasutajakogemust konkreetse kategooria vaates. Žürii tööd püüan suunata nii, et otsused saaksid tasakaalustatud ja õiglased.

Kuidas olla Kuldmuna digikategoorias edukas? Mida soovitad?

Hea digikategooria töö on kogemuslikult kasulik, lihtsalt kasutatav ja nauditav. Selleks, et lugeda mõnda tööd hästi teostatuks, on vaja kõiki kolme omadust. Ootaks ka vastuseid küsimustele “Miks on see minu jaoks lihtsam või mugavam? Milles seisneb väärtuspakkumine? Kuidas see eristub?”. Esitluse/case study kvaliteet on kindlasti oluline.

Eksperimentaalsete projektide taustal sooviks näha tugevat kontseptsiooni – et pildimaterjali ja keelekasutuse valikul on taustmõte, et erinäoline layout suhestuks selle brändi omaduste või ideoloogiaga. Samuti loodaks näha, milles seisnes väljakutse teostusmeeskonnale, milles kasu kliendile ja miks mitte ka ühiskonnale.

Millised on Sinu ootused konkursile?

Möödunud aasta muutis digis väga palju, muutis meie käitumist ja üle veebi tehtavate tegevuste hulk on praegu pretsedenditult suur. Ilmselt on oodata suurt hulka töid digikategooriasse. Näib, et inimesed on hakanud terasid sõkaldest eemaldama ja aina rohkem hindavad neid brände, mis kestliku mõtteviisi ja vastutustundlikkusega esile on tulnud. Ootus on, et see peegeldub ka konkursil.

Väga loodan kohata ka selliseid töid, mis nihutavad digital storytelling’u piire ja on inspiratsiooniks järgmise põlvkonna loovisikutele.

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Loe ka:

Maikuus toimub taas Eesti turunduse suursündmus Kuldmuna, kus selgitatakse välja eelmise aasta loovaimad sündmused, reklaamid ning turundus-, kommunikatsiooni- ja disainilahendused. Kuldmuna jätkab koostööd ADC*Eesti Disainiauhindadega.

Kuldmuna 2021 ajakava:

  • Tööde vastuvõtt: 5. aprill – 4. mai 2021
  • Hilinejate vastuvõtt: 5. mai 2021 – 12. mai 2021
  • Esitatavate tööde esmailmumise vahemik peab olema: 25. jaanuar 2020 – 4. aprill 2021
  • Pidulik auhinnagala: 28. mail 2021.

Rohkem infot Kuldmuna 2021 teema, kategooriate ja žüriide koosseisude kohta:

kuldmuna.ee

2020. aastal esitati Kuldmunale rekordilised 848 tööd, sh 41 tööd noortekonkursile Taeva Pesamuna. Otsesaate vahendusel kuulutati välja 45 Kuldmuna, 47 Hõbemuna ja 50 Pronksmuna.

Kuldmuna korraldaja Turundajate Liit (TULI) on kõiki turundusega tegelevaid professionaale ühendav liit, mille missiooniks on tõsta kohalike ettevõtjate ja terve Eesti ühiskonna teadlikkust turunduse erinevatest aspektidest.

Kõik uudised