Kolm aastat tagasi plaanis Eesti ühe juhtiva telekomi ettevõtte brändijuhina töötanud Maris Riim karjääripööret. Ta tajus, et aina enam ristus tema igapäevaelu rohelise, kestlikkuse, jätkusuutlikkuse ja ESG teemadega. ESG? Jah. Inglise keeles environmental, social and governence ehk eesti keeli keskkonna-, sotsiaal- ja ettevõttejuhtimise aspektid, mis aitavad viia meid jätkusuutlikule rajale. Marise viis see taipamine Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuhiks.

Maris, mida tähendab sinu jaoks jätkusuutlikkus? 

Ma olen jätkusuutlikkuse teema peale päris palju mõelnud ja selle tähendus on minu jaoks ajas arenenud. Praegu ütlen, et see on südametunnistus ja pikaajaline strateegiline vaade. Oleme oma planeedile liiga teinud ja nüüd on vaja otsida ja leida enda seest üles vastutustunne, et saaksime siin pikaajaliselt edasi viibida. Usun, et taoline mõtteviis viib meid ka selleni, et oleme inimestena ja ettevõtjatena paremad, tööandjatena sobivamad, ühiskonnana kokkuhoidvamad – kõik peaksid võitma. Me toidame tulevikku. Praegu ei ole meil vaja toita selleks, et kasvatada, vaid selleks, et tagasi anda – oleme liiga palju krediiti võtnud. 

Kui palju sinu elu erineb praegu sellest, kui sa veel antud ametit ei pidanud? 

Kui selle vastutusrikka ametikoha vastu võtsin, oli mul algul isegi selline teatav iseendale pandud pinge. Kõigepealt muutusin inimesena ülikriitiliseks enda tarbimise osas. Praegu näen sellist teatavat pinget siis, kui ma end inimestele tööalaselt tutvustan. Inimesed ehmatavad ära ja hakkavad üsna kohe rääkima, et nad tegelikult ka sorteerivad prügi ja viivad oma elust ülejäänud asju taaskasutusse. 

Paljudel on tunne, et nad justkui peaksid olema ideaalsed, üsna sarnane tunne nagu mul endalgi oli. Aga ühel hetkel hakkasin endale ja ka teistele ütlema, et me keegi pole jätkusuutlikkuse mõistes täiuslikud ja see on okei. Täna ma vaatan sellele teemale veel palju laiemalt, sest näen, milline mõju on hoopis seadusandjal ja ettevõtetel – just nendel on see peamine tööriist, millega muutust juhtida tuleb. Aga see ei tähenda, et minul ei ole mingit vastutust ja seega liigun sammhaaval ka ise jätkusuutlikumalt edasi.

Milliseid muudatusi oled oma isiklikus elus teinud?

Kolisin elama südalinna ja arvan, et üks mu suurimaid isiklikke mõjusid on peamiselt jalgsi liikumine. Ma armastan Tallinnat – meie tänavad ja majad on järjest ilusamad ja mõnusamad, mõningate norimiskohtadega küll. Pealegi on õues liikumine enne ja pärast tööd väga mõnus värskendus. Sügis ei olnud seni minu lemmikaastaaeg, aga, tõesti, esimest sügist ma tunnen, et mul on täiesti ükskõik, mis ilm õues on, ma naudin isegi seda vihma, mis mulle näkku vuhiseb. Ülimõnus!

Tarbimine on samuti miski, mida ma kindlasti olen vähendanud. Ma püüan alati oste tehes mõelda, kui pikalt ma asja kasutan ja kas saan selle hiljem ringmajandusse suunata. 

Pangas töötades on lisandunud ka süübimine oma finantsotsustesse, et olla rahatargem ja teadlikum investeerija.

Sa oled viimased kolm aastat iga päev pühendanud oma päevad sellele, et oma tegevuse kaudu saaks maailm paremaks paigaks. Mida saab pank teha, et edendada jätkusuutlikkust? 

Jätkusuutlikkuse vaates räägime väga palju rohepöördest, aga selleks, et see erinevatel tasanditel läbi viia, on vaja palju raha. Ettevõtetes on vaja teha kas ärimudeli muudatusi, hooneid renoveerida, autopark ümber vaadata, energiakasutust tõhustada jpm – üsna tihti on omafinantseeringu kõrval vaja selleks ka pangalaenu tuge.

Meie eesmärk on suunata finantseeringuid keskkonnasäästlikesse lahendustesse. See ongi meie põhiline võimalus, millega saame kestlikkust edendada. Samas on meil ka vastutus mitte finantseerida neid tegevusi, mis on tõepoolest meile teadaolevalt keskkonnakahjulikud.

Muidugi on palju ettevõtteid, kes alles hakkavad end nende teemadega kurssi viima. Nende abistamiseks avasime oma blogikeskkonnas jätkusuutlikkuse hubi. Sealt leiab praktilist nõu, kuidas teemat oma ettevõttesse integreerima hakata. Lisaks on seal ka ESG mõjude hindamise tööriist, mis aitab ettevõttel tegevusala põhiselt saada teada, millised on tema keskkondlikud, sotsiaalsed ja juhtimisalased mõjud, millega tema ettevõtte tegevusalast tulenevalt peaks kõigepealt tegelema hakkama. Nii et päris praktiline abimees!

Me oleme ka TalTechiga loonud neljakuulise jätkusuutlikkuse eksperdi programmi. Kursuse lõputööks on osalejatel võimalik teha oma ettevõtte kestlikkuse aruanne, mis on vastavalt Euroopa Liidu nõuetele alates järgmisest aastast enam kui 500 töötajaga ettevõttele kohustuslik, või siis luua oma ettevõttele ESG strateegia.

Me käime ka palju esinemas, oleme nähtavad kestlikkusele suunatud üritustel. Näeme, et meie vahend on avatud suhtlemine. Meie jaoks on oluline, et ettevõtted ei tunneks end selles teemas üksi ja toetada nende üleminekut jätkusuutlikumatele lahendustele. Ja olgem ausad, panga enda süsiniku jalajälg sõltub väga otseselt sellest, milline jalajälg on meie väljaantud laenude tegevustel. Seega me lausa vajame, et ka meie klientide tegevus muutuks jätkusuutlikuks.

Kuidas panga töötajad igapäevaselt teie ettevõttes kestlike teemade olulisust tajuvad?

Meil on sellest ausalt öeldes sisuliselt võimatu mööda vaadata, sest kogu aeg toimub midagi. Alustame sellest, et meil on täielik juhtkonna toetus, mida pean väga oluliseks. Ei ole ühtki infotundi või üritust, kus see teema läbi ei käiks.

Rohelise kontori printsiipe rakendame juba aastaid ja järjest areneme selles vallas. Aasta alguses saime ka rohekontori märgise. Veel sel suvel vahetasime näiteks oma puhastusvahendid keskkonnasäästlikumate vastu. Jäätmete sorteerimisel teeme koostööd Nutriloopiga, kes meie biojäätmed toimetab edasi neile, kes kasvatavad keskkonnasõbralikult Eesti toitu. Hetkel mõõdame iPadi küsitlusega töötajate tööle tulemise ja koju minemise jalajälge. Täna just liftis kuulsin, kuidas inimesed omavahel arutasid, et millega nad siis tööle tulid ja kui tuldi näiteks elektriautoga, siis seda valjult ka jagati. Inimene sai mõttes endale pai teha, et, jah, ma käin autoga, aga ma olen teinud valiku, mis on keskkonnale sõbralikum.

Ma näen, et meie mõtteviis on muutumas ja see on see, millega oleme oma töötajatega palju tööd teinud, sest muutus algab mõtteviisi muutusest. Samal ajal on tulnud ka spetsiifiliselt arendada uusi kompetentse, mis on kestliku finantseerimise vaatest olulised.

Mis on see, miks osa inimesi seisab ikka veel kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemadel vastaspoolel?

Natuke on siin ilmselt tegemist hirmuga teadmatuse ja muutuse ees. Kõik inimesed ei tule sellega ühtviisi hästi toime. Teisest küljest on ju ka raske tunnistada, et mul on mingi asi arusaamatu. Sest kui me nüüd mõistlikult räägime, siis mida see kurjakuulutav sõna, rohepööre, siis paha teeb? See tähendab, et me teeme oma hooned energiatõhusaks, nad saavad renoveeritud, korda, õhk nendes on parem jne. Elektriline autopark toob muuhulgas vaiksema linnakeskkonna. 

Meie saame harida, otsused peab inimene ise tegema.

Kes on sinu lemmikud, keda kestlikkuse teemadel jälgid või kelle arvamus sulle korda läheb?

Valin oma kuulamisi ja lugemisi väärtuspõhiselt, mis tähendab, et kogun enda jaoks olulisi killukesi eri kanalitest ja autoritelt. Küll aga on mul omad kindlad lemmikteadlased, Eestist näiteks Aveliina Helm ja Grete Arro.

Sotsiaalmeedia kanalitest kasutan enamasti LinkedIni, kus jälgin noort naist nimega Elena Doms, kes on sündinud ja kasvanud Arktikas ja nüüd võitleb intelligentsel viisil selle eest, et tema kodulinn ära ei sulaks. Temast on saanud jätkusuutlikkuse hääl ja eestkõneleja ning igal reedel toob ta oma jälgijateni üheminutilise ülevaate, mis nädala jooksul jätkusuutlikkuses olulist oli. Ta on väga kirglik ja ma tunnen temaga sarnasust just nendel teemadel kõneledes.

Sel reedel toimuv tasakaalus majanduse foorum „Elevant toas“ püüab leida vastust, milline oleks uus jätkusuutlik majandusmudel. Mis on sinu hinnangul kolm olulist mõtet, mida igaüks meist saaks järgida, et maailm saaks päevast päeva paremaks paigaks?

Esiteks, vastutuse võtmine. Arusaamine, kui koormav ma olen maakerale ja mida ma saaks teha, et seda koormust vähendada. 

Teiseks, vastutustunne ja austus teiste inimeste suhtes. Kas ma suudan olla parem ja toetavam kaaslane ka siis, kui teine ei ole täpselt samasugune nagu mina.

Kolmandaks, mis oleks, kui mõtleks, aga ei mõtleks üle? Ideaalsust taga ajades võib juhtuda, et me ei teegi midagi, aga see ei aitaks meid siit edasi… Sellepärast, et sa pole ideaalne, ära jäta tegemata.

Vaata “Elevant toas” ajakava

Kõik uudised