“Kõik, kes seda loevad, saavad varsti kinga,” põrutab Eesti juurtega kunagine kunstiline juht ning praegune fotograaf Sasha Elage, kellel on Instagramis üle 180 000 jälgija. Tema töid on kopeerinud hetke üks suurimaid popstaare ning temaga soovivad koostööd teha maailmakuulsad brändid.

Kohtun Sasha Elage’iga Viimsis. Istume söögikoha terrassil, seltsiks kohv, leige päike ning üle aia ringi sibavad lambad. Sama hästi oleksin võinud temaga trehvata mullu Cannes Lionsil, kus ta jutustas oma lugu Pinteresti alal. 

Vaata ta Instagrami

Ja see lugu on päris hea. Tema soontes voolab eesti, soome, vene, saksa ja liibanoni verd. Hetkel on ta perega paariks nädalaks oma eestlasest emal külas. Viimased 20 aastat Prantsusmaal elanud Sasha peas keerleb mõte, et võib-olla peaks Eestisse kolima. Ta veetis siin lapsena kõik suved – eriti kiidab ta Viljandit – ning Maarjamaa on tema visuaalset keelt palju mõjutanud. 

“Mu ema aias on suvel liblikad, oravad ja hirved, loodus on kõige hinnalisem asi üldse,” ütleb äsja kaksikute isaks saanud Sasha. “Eestlased on väga digitaalsed, ent samas armastavad loodust. Naabrid on juba kell kuus hommikul õues, riisuvad lehti ja korrastavad aeda. Ülilahe – ja mul on tunne, et te ise ei mõista, kui eriline see on.”

Ei taha olla kloun

Sasha sai noorena aru, et ta tahaks töötada reklaamiagentuuris kunstilise juhina. Mõnda aega teeniski ta sel ametipostil Monacos ja Pariisis leiba – või õigemini baguette’i –, kuid kommunikatsiooni magistrikraadiga mees sai kärmelt aru, et see elu pole talle. Ta ei viitsinud koos kümne teise tüübiga arutada, kas reklaamfotol peaks paistma sinine või kollane vari. Tundus nii tühine. 

“Naljakas, et lahkusin valdkonnast 20 aastat tagasi, see ignoreeris mind pikalt, ja nüüd tahavad suured brändid minuga koostööd teha,” muigab ta. “Üks bränd soovis, et ma nende kampaaniat pildistaks, aga mood board nägi välja nagu seda võiks pildistada 14-aastane TikToki kasutaja. Mõtlesin, et nad võivad selle töö ise teha, selleks pole mind vaja. Ma teen asju, mida varem pole tehtud, midagi ebamaiset. Mul on kunstnikuhing, ma ei viitsi mõelda, kuidas lansseerida toodet, et see teeniks neljandal kvartalil võimalikult palju raha.”

Omasõnutsi vastab ta 90 koostööpakkumisest vaid ühele “jah”. Tal on oma kindel nägemus ning bränd peab sellega nõus olema. Paljudest koostöödest ei saa ta konfidentsiaalsuslepingute tõttu rääkida, aga näiteks pildistas ta hiljuti endise Mugleri loovjuhi ning Beyoncé’le, Dua Lipale, Jennifer Lopezile, Kendall Jennerile ja teistele staaridele punase vaiba kleite loonud David Koma kollektsiooni. 

“Ütlesin talle, et kasutan roosat, punast ja oranži valgust, mis hävitab täielikult ta kollektsiooni,” muigab Sasha, kes paar aastat tagasi pildistas Cannes’i filmifestivali kväärprogrammi ametliku plakati. “Ta vastas, et ta palkaski mind selleks, et teeksin mida iganes ise tahan. See oli suurepärane koostöö, sest mul oli täielik loominguline vabadus. Ma teen selliseid koostöid, sest meil kõigil on üks elu. Mulle võidakse pakkuda 50 000 eurot, aga ma ei taha, et mind mäletatakse kui klouni, kes pildistas halva kampaania. See on umbes sama nagu mõni muusik, keda tuntakse ühe totaka hiti pärast, kuigi tal on palju paremaid lugusid. Selline asi jääb igavesti külge ning seetõttu olengi väga valiv. Ma ei taha trende järgida, vaid teha asju, mis näevad ka 20 aasta pärast head välja. Ma teen vahel koostöid, aga keskendun oma karjääris ikkagi rohkem kunstile.”

Oleme hamstrid 

Turunduse kohta tal häid sõnu ei jagu, ta räägib pikalt, kirglikult ja teravalt sellest, mis tema arvates mäda on. Kurja juureks on sotsiaalmeedia ning suunamuudijad. 

“Brändid seavad oma visiooni selle järgi, mis TikTokis töötab ja see on kuradi ohtlik,” lausub Sasha, kes selleks nädalaks võttis üle rahvusvahelise Fotografiska Instagrami konto. “Arvan, et loovinimestel ei tohiks reaalsusega mingit pistmist olla. Nad ei peaks üldse sotsiaalmeedias käima, vaid tegema täiesti oma asja.

Instagramis käimine tapab mu loovuse. Ma muutun tuimaks, sest seal näeb kõik ühesugune välja. Kui tahad olla loov, ära mine internetti, vaid koli Saaremaale. Sul tuleb seal palju häid ideid, mida popstaarid kopeerima hakkavad.

TikTok on parasiit, mis paneb meid tahtma kohest tähelepanu. Kui sa teed asju lihtsalt seepärast, et oma tüdruksõbrale meeldida, siis ta saab varsti aru, et oled feik ja jätab su maha. Sama juhtub brändidega. Ärge tehke midagi, millesse te ei usu. Kui jooksed trendidega kaasas, siis päriselt trendikad inimesed ei taha varsti sinu brändist midagi teada. Miks ei mõelda suurele pildile? 

Turundajatel on rohkem mune vaja. Less testing, more testicles! Vaadake enda ümber – kui palju kolleege te teate, kes on viimasel ajal kinga saanud? Näiteks seepärast, et 20% kasvu asemel oli vaid 16%? Neid on palju. 

Kõik, kes seda loevad, saavad varsti kinga. Miks? Sest turundus januneb alati uue, kiirema ja targema järele. Mingi Austraalia laps tuleb varsti uue trendiga välja ja sa ei jõua kõige järel joosta. Kui oleme nagu f*cking hamstrid lõputus jooksurattas, üritades ainult trende järgida ja lastele meeldida, siis kuhu me jõuame? Mis ühiskonda me ehitame? S*tta ühiskonda. 

Turundus oli hea võib-olla 10 aastat tagasi, praegu on tegemist ajulagedusega. Lühivideod on kõige ohtlikumad. Need on kultuuriline Tšornobõl. Jah, sa saad kiiresti oma asju müüa, aga ilmselt su brändi enam mõne aasta pärast ei eksisteeri. 

Kas sa tõesti tahad sellist elu? Kas tahad ignoreerida vikerkaart, lund ja päris elu? Kas sa vajad uusi kingi või veel üht T-särki? Kas vajad uut dopamiinilaksu, mis su hävitab? Sa oled alati stressis. Sa kütad edasi, aga ei ole mitte kunagi rahul. Täielik mõttetus.

Minu arust on turundus jõudnud tasemele, kus see tapab end. Turundus sööb turundust. Pingeid on palju ja kõik on hullumas. Seepärast olengi ise otsustanud aeglaselt võtta. 

Seepärast tahangi oma lapsi looduses kasvatada. Tahan, et nad puid lõhuks, lund roogiks ning vaataks, kuidas loomad elavad. Ma näen 3-aastaseid, kel iPad käes. See laps vaatab iga päev kümneid tuhandeid pilte ja videoid, mida ta vanaema pole mitte kunagi elus näinud. Kuidas ta arenev aju sellega üldse toime tuleb? 

Lapsed on TikTokis ja vaatavad videoid inimestest õhku lendamas. Kas sa olid 6-aastasena näinud, kuidas kellegi sisikond kõhust välja voolas? Ma ei usu. On põhjus, miks Silicon Valley tüübid ei lase oma lastel sotsiaalmeediat kasutada. Nende lapsed sõidavad hobustega ja suusatavad, nad ei käi TikTokis. 

Ühesõnaga, võtame rahulikult. Inimlikkus ei peitu klikis või skrollimises, see on midagi suuremat. See on raamatu lugemine, 15 minutit järjest maali vaatamine, suitsu tegemine, ning seejärel uuesti sama maali vahtimine, sest sa imestad, kuidas kunstnik seda kõike tegi.”

Ei töötle

Sasha tööd on samuti palju imestust tekitanud. Need on värvilised ja ülevalgustatud, ent ta ei töötle oma pilte. Ta ei kasuta Photoshopi, vaid sätib objektiivi ette värvilised paberid ning püüab maksimumi võtta ükskõik millisest valgusallikast, mis parasjagu lähedal on. 

Tema eeskujudeks on maalikunstnikud Paul Gauguin, Henri Matisse ja Vincent van Gogh, sest nad tegid, mida tahtsid. Kui ei olnud taeva värvimiseks parasjagu sinist võtta, kasutati rohelist. Tema juured ongi maalikunstis. Fotograafiat pole ta õppinud ning ta leidis entusiasmi fotokunsti vastu, kui tema tüdruksõber Avignoni kunstikoolis käis. Sasha külastas teda nädalavahetuseti, näppis kaamerat ning tehtud pildid jõudsid juhuse kombel naise õppejõuni, kes leidis, et Sashal on annet. 

“Sain kohe aru, et ma ei taha elu pildistada, see tundus liiga lihtne,” meenutab ta nüüd. “Tahtsin kohe piire nihutada. Tahtsin teha rock’n’roll’i ja heavy metal’it ning elu moonutada. Mulle meeldib pilte üle- ja alavalgustada ja välguga mängida. Ma ei mõista, miks peaksin raiskama neli tundi, et töödelda pilti ja muuta värve, kui ma saaksin samal ajal olla neli tundi rohkem looduses ja teha seda, mida armastan – pilti!”

Kogu inimkonna saavutuste okse

Arvestades mehe suhtumist turundusse, sotsiaalmeediasse ja Photoshopi, ei tule ilmselt üllatusena, et ta muretseb, kuidas tehisintellekt kunstile mõjub. 

“Imesid ei ole olemas,” ütleb ta. “Kui tahad end vormi saada, pead trennis käima kolm aastat, mitte kolm päeva. Kõige hullem on see, et lapsed ei mõista, mis on tehisintellekti tehtud ja mis mitte. Nende jaoks on tehisintellekti pilt sama mis Rembrandt.  

Sama teema on toiduga. Võtame näiteks McDonald’si ja midagi, mida su vanaema sulle terve päeva valmistas. Sa pead lastele seletama, miks vanaema toit on parem. Nad peavad pingutuse väärtust mõistma. Me teeme praegu intervjuud, meil on siin terrassil külm, aga me räägime päriselt, sa saad vaadata mulle silma, jälgida mu kehakeelt. Sama hästi oleksid sa võinud mulle küsimused meiliga saata ja ma oleksin saanud neile ChatGPT-ga vastata, aga mis selle mõte oleks? 

Kui me räägime kunstist ja loomingust, siis tehisintellekt ei ole tehisintellekt. See on kõigi inimkonna saavutuste okse. Hingetu versioon kõigest, mida oleme iialgi teinud. Minu fotode kohta öeldakse, et need on nagu tehisintellektiga tehtud. Ei. Tehisintellekt teeb sarnaseid pilte just tänu minule. 

Tehisintellektiga võib kasvõi oopereid kirjutada, aga olen aru saanud, et inimesed ostavad mu töid, sest ma külmetasin Islandil jubeda tuule ja 20 miinuskraadiga. Mu välk läks katki ja uus jõudis alles kolme nädala pärast kohale. Siis läksin jälle pildistama ja peale 600 fotot tundsin, et sain õige pildi kätte. Ja inimesed teavad seda. Inimesed ei taha ainult kunsti, nad tahavad teose taustal ka kunstniku kogemust, lugu ja ohverdust.”

Kisma popstaariga

Tehisintellekt ei ole ainus, kes Sashast inspiratsiooni saab. Tema stiilis fotodega nänni müüakse Hiinas ja Lõuna-Koreas. Brasiiliast võid endale osta trussikud, kus on peal Sasha poolt Eestis pildistatud luiged. Loomulikult pole selleks keegi temalt luba küsinud. 

Aasta tagasi aprillis sattus Sasha vastasseisu hiljuti Coachella pealaval esinenud Addison Raega. Addison sai TikTokis populaarseks tantsuvideotega ning on praeguseks ses äpis jälgijate arvult maailmas kuues (üle 88 miljoni ehk näiteks peaaegu 30 miljonit jälgijat rohkem kui Kylie Jenneril). Mullu ilmus tema debüütalbum, mis nomineeriti Grammy’le ning jõudis kõrgetele kohtadele nii alternatiivsete kui ka peavoolu muusikaväljaannete aasta edetabelites. 

Addison Rae Islandil filmitud muusikavideos “Headphones On” näeb kaadreid hobustest, mis meenutavad väga selle artikli peakangelase pildikeelt. Pealegi, Sasha tuntumad tööd ongi Islandil jäädvustatud suksud. 

Mees sai video ilmumise päeval üle 300 Instagrami sõnumi ja 100 meili, kus talle sooviti õnne, et ta sai endale niivõrd võimsa tööotsa: ikkagi Addison Rae muusikavideo režissöör! Tegelikult polnud ta sellega kuidagi seotud. 

“Ma mõtlesin, mida kuradit,” muigab ta. “Inimesed kommenteerisid tema video alla, et ta peaks mulle tunnustust andma. Ma tegin kõne video režissööriga, kes oli mures ja ütles, et ta ei teadnud, et ma olemas olen, nad lihtsalt nägid kuskil mu pilte. Kuulge, aasta oli 2025. Guugelda ja vaata, kes autor on! Lõpuks postitas Addison Rae Instagrami story, kus ta tänas mind inspiratsiooni eest, aga see kadus ju 24 tunniga ära. Nüüd kommenteerivad inimesed minu piltide alla, et need näevad välja nagu Addison Rae video.” 

Sashale kirjutasid mitmed advokaadid, kuid ta ei andnud asjale ametlikku käiku. Raha ta ei soovigi, vaid lihtsalt tunnustust oma töö eest. 

“Ma tean, et mitmed brändid kasutavad minu motiive,” sõnab ta. “Aga kui Apple palkab mind uusi iPhone’isid pildistama ning kui Addison Rae varastab mu kunsti, siis see tähendab, et ma teen midagi õigesti. Lõppude lõpuks on meil kõigil ego.”

Õlu ja viha

Ego egoks, kõige tähtsamaks peab Sasha vabadust. Ta üritab olla kõige vabam kunstnik iial.

“Ma ei kuulu ühtegi liikumisse, ma ei usu ühtegi sotsiaalset, poliitilist ega kunstiliikumist. Ma olen ülivaba.”

Vabaduseks peab kõvasti tööd rügama ja oma ala armastama. Pariisis agentuuris töötades kohtas ta paljude fotograafidega, kelle päevaplaan oli lihtne. Kui töö oli tehtud, mindi õlut jooma “ja end vihkama,” nagu Sasha ütleb. 

“Kui nad tööpäeva lõpus oma stuudiost lahkusid, ei võtnud nad kunagi kaamerat kaasa,” meenutab ta. “Ma armastan fotograafiat ja sain kohe aru, et ei taha olla tüüp, kes teeb stuudios 500 pilti kellegi näost ja läheb siis õlut jooma. Ma ei suudaks seda tööd raha pärast teha, ma hakkaks fotograafiat vihkama. 

Ma teen seda, sest ma ei suuda fotograafiast mõtlemist lõpetada. Puhastasin eile ema juures katust ja nägin oma pere esimest korda linnu perspektiivist. Nüüd mõtlen ainult sellele, kuidas seda pildistamisel kasutada. Mu ema ütles seepeale, et võin katuselt alla kukkuda ja jalaluu murda. Aga nii see käibki.”

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised