Ettevõtluses ja elus tervikuna ei ole jätkusuutlikud valikud enam pelgalt trend. Suur osa ettevõtteid on oma äristrateegiaid uuendades asetanud olulisele, kui mitte esikohale, jätkusuutlikkuse teemad – ühelt poolt nõuavad seda regulatsioonid, teisalt tarbijad. Ja pole ka ime, maailma väärtuslikemate brändide uurimine on näidanud, et kasvu garandiks on maine, mis põhineb suurel osal jätkusuutlikkusel ning eetilisusel.

Erinevad uuringud on näidanud, et kümnest tarbijast kaheksa hoolivad jätkusuutlikkusest, selle kommunikeerimine viib suuremate kasumite, kulusäästu ja paranenud tarbijalojaalsuseni ning 70% tarbijatest on valmis maksma kallimat hinda jätkusuutlike toodete eest. Seega põhjuseid rohelise kursi võtmiseks on enam kui küll.

Traditsioonilises mudelis kus ärilises tehingus osaleb kaks poolt: ettevõte ja tarbija (või kaks ettevõtet) on nüüd alati kolmas osapool – keskkond. Seda on selgelt märgata ka reklaamis, kus sõnumitesse on pugenud, või hoopis põhifookusesse asetatud, jätkusuutlikkuse teemad. Olgu see taaskasutatav kohvitops, asjade ja materjalide taaskasutus, digiprügi vähendamine või muu keskkonnaga seotud initsiatiiv. Meeldiv on märgata, et ettevõtted on asunud nendele teemadele sügavamalt mõtlema. Seetõttu otsustasingi uurida turundusmaastikul osalejatelt – brändidelt, meediakanalitelt ning erinevat tüüpi agentuuridelt nende vaateid ja tegevusi jätkusuutlikkuse teemadel.

TULI portaali intervjuude sarjas vastab jätkusuutlikkuse teemal Ekspress Meedia turundusjuht Gisela Needrit.

Patrik Kupenko: Kas ja kui suurt tähelepanu olete oma ettevõttes pööranud jätkusuutlikkusele?

Gisela Needrit: Oleme ikka, aga kindlasti on veel palju arenguruumi. Meie „toode“ on meie sisu ja jätkusuutlikkuse teemadel kirjutame iga päevaga üha enam. 

Kas teie ettevõttes on jätkusuutlikkuse strateegia? Kas olete seadnud endale eesmärgid?

Ei saa öelda, et jätkusuutlikkuse strateegiat meil poleks, sest erinevaid tegevusi sellel suunal oleme kindlasti juba teinud ja oleme seadnud eesmärke ka edaspidiseks, kuid usun, et seda saaks ja tuleks teha palju põhjalikumalt. Just seetõttu osaleme ka sel hooajal ka Rohetiigri arenguprogrammis. 

Millised on kõige olulisemad jätkusuutlikkuse initsiatiivid, mida olete ellu kutsunud? Millised on olnud tulemused? Kuidas see teie äri mõjutab?

Eesti Päevalehe roll ühiskonnas on inimeste teavitamine olulistest teemadest. Nagu ütleb ka meie slogan, et otsime juba täna vastuseid homsetele küsimustele. Tegelikult pole ju suuremat homset teemat kui kliima, sest see mõjutab kõike alates majandusest kuni spordini välja. Kliima on olnud Eesti Päevalehe CSR suund juba mitu aastat ning pole juhuslik, et meie kliima rubriigist on välja kasvanud väga sooja vastuvõtu saanud tänane Roheportaal, mis kajastab keskkonnaga seotud probleeme, kliimapoliitika arenguid, avab lugejatele muresid mujalt maailmast, kus kliimamuutus on juba tähendanud muutunud keskkonda, kadunud loomaliike ja hävinud loodust jne. Ühtlasi otsib Roheportaal lahendusi, kuidas saame üheskoos keskkonna hoidmise nimel tegutseda üksikisikuna ja ühiskonnana laiemalt. Roheportaali vastu on huvi erakordselt suur nii lugejate kui ka reklaamiklientide suunal. Lisaks on meil uus podcast Rohepööre, mille vastu on ka sisuturundusel väga suur huvi. 

Ajakirjandusel on võimu avada teemasid ja luua muutust. Heaks näiteks on tänavune Eesti Ekspressi ja Maalehe lugudesari, mis tekitas korraliku pakendiskandaali, kui ajakirjanikud panid erinevatesse pakenditesse jälitusseadmed, et jälgida, kas ja kuidas meie taaskasutatavaid jäätmeid tegelikult käideldakse.   

Kuidas näete, et liikumine jätkusuutlike lahenduste suunas turundussektorit lähiaastatel mõjutab?

Kindlasti kuuleme rohekampaaniatest lähiaastatel väga palju. See mõjutab turundajate mõtlemist juba täna, näiteks, kui tellin mingeid reklaammaterjale, siis kindlasti küsin ainult jätkusuutlikke lahendusi ja ka mu tootjapartner muigab, et enamus tema kliente soovivad ainult öko lahendusi. See on uus normaalus. Kui mulle pakutaks tööl ettevõtte autot brändimiseks, siis automaatselt on mu esimene küsimus, et kas see ikka on hübriid.    

Rohepesu vs. sisuline püüd vähendada ettevõtte jalajälge. Kui ohtlikud on petlikud sõnumid ja pooltõed ettevõtete jaoks?

Usun, et rohepesu on meie ümber tegelikult palju, kuid oluline osa sellest on ka nn teadmatusest. Ja paljud muutused võtavadki pikemalt aega, aga kindlasti peaks kuskilt alustama juba soovitavalt eile.  

Täna on võimalik olla innovatiivne ja eesrindlik uutes nn jätkusuutlikes valdkondades ja seda kasutada oma konkurentsieelisena turunduses. Siiski oleks vaja läbipaistvat ja pikaajalist jätkusuutlikkuse strateegiat, et olla püsivalt konkurentsis. 

Ühiskond kohaneb ja harjub uute standarditega. Kui täna oma jätkusuutlikkusse tootearendusse ei investeeri, sest hetkel võib see tunduda kallis ja otsest koheset kasumlikku mõju pole, siis kindlasti avaldub see aastate pärast ja siis konkuretntidele järgi jõuda on väga keeruline. 

Pealiskaudsete rohepesu hõnguliste sõnumitega inimesi petta ei tasu, sest tarbija saab üha teadlikumaks ja kindlasti on sinu sõnumite osas valvsad ka su konkurendid ja eksimuste korral ajakirjandus ning sotsiaalmeedia ei halasta. 

Kui oluline argument on teie hinnangul täna jätkusuutlik toode või teenus klientide jaoks? Kas selle eest ollakse nõus rohkem maksma või selle põhjal valikuid tegema?

See on korralik väljakutse, kuidas muuta oma tooted/teenused jätkusuutlikumaks, ilma kliendi jaoks hinda tõstmata. Tarbija maksab rohkem, kui see on väga põhjendatud ja ta saab aru, kuidas see reaalset ka teda mõjutab. Tõenäoliselt toob rohepööre siiski kaasa ka hindade tõusu.   

Kas oskate Eestist või globaalselt nimetada ärilisi edulugusid jätkusuutlikkuse kasutamisest kommunikatsioonis? 

Minu lemmik näide antud vallas on Patagonia, kes on eeskujuks kogu rõivatööstusele. Nende puhul on eriline see, et nad päriselt hoolivad kogu tarneahelaset tervikuna ja seisavad fair trade`i eest. Nende turundus on siiras, läbipaistev ja hariv ning päriselt tekib soov nende tooteid osta ja ettevõtmist toetada. 

Headeks järkusuutlikkuse turunduse edulugudeks peetakse näiteks Ikea või H&Mi turundust ja ma saangi aru, et nende mõju loodusele on väga suur ning nende ambitsioone ja tehtut ei saa alahinnata, kuid isiklikult arvan, et vaatama peaks ikkagi kogu tarneahelat tervikuna ja selles osas Ikea ja H&M mind ära ei peta.   

Autor: Patrik Kupenko, MIXD, TULI

Toimetas: Kaarel Täll, TULI

• Loe ka samateemalist intervjuud Reitan Convenience Eesti brändide R-Kioski, Caffeine ja Lehepunkti innovatsiooni- ja turundusvaldkonna juhi Johanna Ambrega.

 

Kõik uudised