Kas teedeehitus saab olla roheline? Kas autojuhti huvitab, kelle tehtud asfaldil ta sõidab? Sellest ja paljust muust (näiteks Ragnar Klavanist ja jalgpallist) räägime TULI värske liikme Verstoni brändi- ja kommunikatsioonijuhi Liisi Treieriga.

Kiirelt selgub, et Verston ning Liisi on päris hea paar. Miks? Sest Verston on taristuehituse ja korrashoiu ettevõte ning Liisil on magistrikraad tööstus- ja tsiviilehituses. Sest Verston pärineb Paidest ja üllatus-üllatus…Liisi ka!  

“Elu on olnud käänuline ja põnev,” muigab naine, kui räägib, kuidas insenerist sai brändijuht. “Töötasin mõnda aega ka hoonete projekteerijana ja hindan seda elukutset väga kõrgelt, aga elul olid minuga teised plaanid.” 

Masu tehtud karmide korrektiivide järel jõudis ta Salva kindlustusse, kus ajapikku süvenes huvi kommunikatsiooni vastu. Ta murdis end kindlustusäri turunduse- ja tootearendusjuhiks, seejärel töötas mõne aasta kommunikatsioonibüroos Agenda PR ning nüüd Verstonis. Tagasi ehituse juures, küll aga varasemast sootuks erinevas rollis. Vahepeal käis ta ka Tallinna Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimist õppimas.  

Aga hetkel õpime, mis on Verston ja mis taristuettevõte täpselt tähendab? Verstonist rääkides ei saa üle ega ümber teedeehitusest. Just sellega ettevõtte asutajad Veiko Veskimäe ja Erkko Saluste 2010. aastal Paides pihta hakkasid. Aja jooksul lisandus nende portfelli ka asfalteerimine ja asfaldi tootmine, kasvas meeskond ja kasvasid projektid.

Praeguseks on teedeehitusele lisandunud hulk teisi teenuseid, näiteks teede korrashoid (Verston ostis paar aastat tagasi riigile kuulunud Eesti Teed AS-i), pindamine, karjäärid, ehitusmaterjalide tootmine jne. Meedia tähelepanu teenitakse tihti sellega, et firma üks osanikest on Eesti kõigi aegade üks parimaid jalgpallureid Ragnar Klavan. 

Kahe töötaja asemel on nüüdseks palgal ligi 330 inimest, ettevõte pärjati möödunud aastal nii Äripäeva ehitusettevõtete kui ka taristuehitajate TOPi võitjaks, hiljuti kuulutati ettevõtte juht Veiko Veskimäe Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parimaks juhiks. Toimunud on päris suur ja ambitsioonikas kasv. 

“Ambitsioonikus on Verstoni DNA-sse kirjutatud esimesest päevast peale ja see ei lase meil puhkama jääda,” sõnab Liisi. “Tahame kogu aeg targalt, kasumlikult ja roheliselt kasvada. Meie suur strateegiline eesmärk on saada maailma kõige keskkonnasäästlikumaks taristuettevõtteks.” 

Kuidas see võimalik on?

Nagu öeldakse: taevas ei ole piiriks, ainult su enda mõistus on. Kõik on võimalik, kui hakkad asjaga tegelema, usud sellesse ja otsid võimalusi. Meie jaoks on olulised märksõnad innovatsioon, digitaliseerimine ja keskkonnahoid. 

Tegutseme väga praktilises valdkonnas, kus sõnadest ja ilusast jutust üksi ei piisa. Unistama peab suurelt, aga kogu aeg on vaja ka tegutseda ja neid unistusi praktikas ellu viia. Kui veel hiljuti rääkisime Verstonis palju sellest, miks on vaja leida uusi lahendusi ning tööd keskkonnasäästlikumalt ja efektiivsemalt teha, siis praegu räägime juba valdavalt sellest, kuidas neid asju teha ning millal ja kes teeb. Ja vahel on täiesti okei tunnistada, et proovisime, aga ei õnnestunud, nii et proovime teistmoodi. Oluline on kogu aeg edasi liikuda ja julgelt uusi asju katsetada.

Hiljuti lõime Verstonisse kaks uut ametikohta: võtsime tööle äriarendusjuhi ja innovatsioonijuhi, kelle ülesanneteks on uute turgude leidmine ja toodete arendamine, Verstoni ja laiemalt kogu taristuvaldkonna jätkusuutliku arengu suunamine ning  innovatsiooniprojektide ja rakendusuuringute juhtimine. Nende meeste töölauad on täis ja on hästi põnev, mida on taristuvaldkonnas võimalik ära teha.

Meie eesmärk on vähendada igal aastal CO2 emissioone 10% võrra. Oleme teadaolevalt ainuke taristuettevõte Eestis, kes on mõõtnud ja jälgib igapäevaselt oma CO2 jalajälge. Teame, kus on probleemsed kohad. 

MInul, kes on ses teemas asjatundmatu, on raske ette kujutada, kuidas teede ehitamine saaks olla roheline ja keskkonnasõbralik. 

Verstoni tiim lõpetas just Rohetiigri Akadeemia kolmanda lennu ning läksime sinna päris ausalt mõtte ja küsimusega, kas sellises tossutavas valdkonnas nagu meil, saab üldse keskkonnasäästlik olla? Saab! 

Meil on masinatest sõltuv töö ja väga suur masinapark, mistõttu tegeleme aktiivselt sellega, kuidas tööd võimalikult efektiivselt teha ja fossiilsetele kütustele alternatiive leida. Oleme järjest välja vahetanud vana masinapargi uue vastu, vaatame selgelt elektrimootoril töötavate masinate suunas, aga ka mujale. 

Näiteks eelmisel nädalal oli meil katsetamiseks elektriveok, mis vedas objektide vahel bituumenemulsiooni. Kahjuks praegu päevapealt kõiki masinaid pole võimalik välja vahetada, sest neid lahendusi veel kas pole või need on väga kallid, aga kogu aeg käib töö selle nimel, et keskkonnahoidlikumaid variante leida. 

Meil oli just põnev pilootprojekt, mis on märgiline samm taristuehituse keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Nimelt panime maha Eesti esimese roheasfaldi!

Tavaliselt kasutatakse asfaldis seguainena bituumenit, aga meie asendasime osa bituumenist ligniiniga, mis on kohaliku vineeritööstuse jääkidest saadav tooraine. Asfaldi tootmisel, transportimisel ja paigaldamisel kasutasime aga taastuvtoorainetest diislikütust. 

Kombineerides asfaldi tootmisel taastuvatest allikatest pärinevaid toormeid, on võimalik neutraliseerida suurem osa asfaltbetooni tootmiseks õhku paisatavast CO2-st ning taoliselt saadaksegi asfalt, milleme nimetasime kõlavalt roheasfaldiks.

Tükk aega mõtlesime, kas see on õige nimi, sest esmapilgul võib see tunduda ehk pealiskaudne ja tekitada palju küsimusi. Aga oluline ongi lahti seletada, mis on selle nimetuse taga ja juba näeme, et roheasfalt on muutunud paljudele väga suupäraseks.

Keskkonnasäästlikust ehitamisest rääkides on üks märksõna veel kindlasti taaskasutus – näiteks olemasolevate teematerjalide ja pinnaste kasutamine uues teekonstruktsioonis. Ka nende teemadega tegeleme aktiivselt.

Kommunikatsioonis on meile tähtis see, et me ei räägi asju rääkimise pärast, ei loobi tühje epistleid või kõlavaid loosungeid, vaid sisustame need kõik ka põhjenduste ja lahendustega. Räägime asjadest, mida päriselt teeme, mitte ei tee rohepesu. 

Tore teada, et midagi ikka saab teha. Ega väga ei ole muljet, et valdkond seni selles suunas mõelnud on.  

Kahjuks mitte. Me oleme selgelt võtnud eestvedaja rolli. Suurim takistuskoht on praegu see, et meie ärist umbes 80-90% on riigihanked ning hanked on üles ehitatud hinnale – võidab see, kes teeb kõige odavama pakkumise. See hävitab aga juba eos igasuguse innovatsiooni ja keskkonnasäästlike lahenduste pakkumise. 

Oleme taristuehituse liidus aktiivsed ning teeme transpordiameti ja riigiga koostööd, et hanked muutuks väärtuspõhiseks. Mõnes meie naaberriigis ja mujalgi maailmas juba arvestatakse hangete juures keskkonnaaspekte ehk milline on projekti keskkonnajalajälg.

Oleme lootusrikkad, et ka Eestis on ühel hetkel väärtuspõhised hanked. See võimaldab ettevõtetel teha investeeringuid selleks, et rohelisemat teenust ja tooteid pakkuda. Praegu on keskkonnasäästlikud lahendused paratamatult kallimad, aga kui kasvab mastaap, nõudlus ja konkurents, muutuvad ka hinnad mõistlikumaks. 

Tore on eratellijate pealt näha, et huvi näiteks roheasfaldi vastu on suur. Hind ei ole ainus, millest lähtutakse, keskkond on oluline. 

Kas ja millist turundust te üldse teete? Teie toode pole Turundajate Liidu kontekstis päris tavaline. 

Klassikalisi turunduskampaaniaid me ei tee. Oleme hoidnud fookuses tööandjabrändingut ja teeme ka üldisemat mainekujundust, aga püüame pigem teha neid asju orgaaniliselt. Kasutame selleks enda sotsiaalmeediakanaleid, teeme palju koostööd tavameediaga ja oleme proaktiivsed, meie inimesi kutsutakse esinema konverentsidele, seminaridele ja palju muud. Kõige olulisem turundus, mida meie valdkonnas teha saab, on tegelikult aga head ja usaldusväärsed suhted tellijatega ja koostööpartneritega.

Verstoni turundus on meie inimesed. Minul on oma tööd tänu sellele palju lihtsam teha, et kogu Verstoni tiim on väga hea. Siin on inimesed, kes siiralt armastavad oma tööd ning teevad seda kire ja säraga silmis. 

On hästi oluline, et äri südames on inimesed. Verstoni kultuuri ning ka meie turundust ja kommunikatsiooni iseloomustab see, et kesksel kohal pole mitte masinad ja tee, vaid alati inimesed. Päris inimesed, kes teid ehitavad ja korras hoiavad. Inimesed, kes uusi lahendusi välja mõtlevad, keerulisi projekte juhivad ning ettevõtet edasi viivad. 

Neile tuleb anda võimalus oma töö vilju ja selle olulisust jagada, neilt pole vaja midagi välja kangutada või sõnu suhu panna. Samuti on meil väga tugevad kõneisikud juhtkonna tasandil. Nad on eksperdid, kes oskavad rääkida enda konkreetse valdkonna või laiema sektori teemasid huvitavalt ja kaasahaaravalt.  

Laiemalt rääkides: meie mõttelaad on, et me ei piira end tegevusega, mida praegu teeme, vaid mõtleme kogu aeg, mida võiks veel teha. Verstoni missioon on teha elu paremaks ja seda eesmärki hoiame kogu aeg silme ees. Ühel hetkel peame ka Eestist väljapoole laienema. Sellega koos areneb ka meie bränd ja tõenäoliselt peame tegema turunduses ka suuremaid muudatusi. Aga täpsemalt saame rääkida juba siis, kui oleme muutused ellu viinud.  

Kuidas sellise valdkonna brändi üldse ehitada? Tavakasutaja ehk siis autojuht ei tea, kelle tehtud või hooldatud tee on. Isegi kui teaks, siis teda ei huvitaks. Samas nn tavakasutaja vist ei peagi teie brändiga nii kursis olema? 

See on üks meie valdkonna eripära, et tellija on valdavalt kas riik või eraettevõte, aga lõppkasutaja on tavaline inimene. Meil pole mõtet teha tee ääres välireklaami, et selle tee ehitas Verston, telli endale samasugune, telli meilt! Maine on muidugi oluline, aga tugevat brändi ehitataksegi ajaga – usaldusväärsus, eeskujuks olemine, huvi tekitamine ja nähtavus tuleb kõik läbi koostöö, kogemuse, suhete ja meie panuse Eesti elu paremaks muutmises. 

Mida suuremaks ettevõte on kasvanud, seda rohkem oleme teadlikult panustanud brändi kujundamisse. Meil on alati olnud oma lugu – narratiiv, mis kannab läbi kõikide meie turundus- või kommunikatsioonitegevuste ning mida teavad kõik meie inimesed. See lugu areneb, täieneb ja muutub ajas.

Kommunikatsioon on meile hästi oluline. Taristuvaldkonnas ollakse pigem oma tööst, põnevatest projektidest, edust ja ebaõnnestumistest rääkimisel tagasihoidlikud. Arvan, et siin on päris suur kasutamata potentsiaal. Kui midagi hästi teeme, on okei sellest ise rääkida, sest see võiks anda indu ja inspiratsiooni ka teistele, et valdkond ja Eesti elu areneks.

Valdkonna probleemidele tähelepanu juhtimine on sektori ühe suurima ettevõtjana lausa meie kohustus, aga muidugi ei näita me kunagi lihtsalt näpuga, vaid teeme ettepanekuid ja pakume lahendusi. Istume ka ise laua taha, käärime käised üles ja aitame ideed ellu viia.

Tahame, et taristuvaldkond areneks ja meile on oluline ka inseneride järelkasv. Taristuehituse kuvand on võib-olla veidi vanamoeline, aga digitaliseerimise, innovatsiooni ja keskkonnateemade tõttu on siin väga palju potentsiaali ja võimalusi. Nendest tuleb rääkida. 

Sa ütlesid, et turunduskampaaniad te ei tee. Nägin Verekeskuse Ragnar Klavani reklaami ja mõtlesingi, et pole silmanud ühtegi Verstoni reklaami, kus oleks Ragnar Klavan peal.

Jah. Me pole pidanud vajalikuks Ragnari ekspluateerimist turunduse nimel. Meile piisab sellest, et Postimees ja Äripäev panevad iga Verstoni äri majandustulemusest rääkiva uudise pealkirja, et see on Ragnar Klavani ehitusfirma (naerab – toim.). Alati lõbusalt muigame selle peale. Me oleme omavahel sõbrad ja kõik on õige, elame Ragnarile kõikides tema tegemistes kaasa ja tema kindlasti meile ka. 

Üldiselt jah, tahaks loota, et selles äris on tööde tellimisele sisulisem lähenemine kui kellegi tuntuse põhjal ning Ragnari pilt teeäärsel plakatil, kus pakume sulle samasugust teed, ei täidaks meie müügieesmärke. 

Aga muidugi, iga soovitus ja positiivne kogemus tuleb alati kasuks. Müüme oma tööd sellega, et meie töö räägib enda eest. Teeme oma asju hästi ja kvaliteetselt. Eesti on piisavalt väike, et pead kogu aeg sellele mõtlema. Järeleandmisi teha ei saa, sest see info jõuaks järgmise tellijani. 

See oli minu sujuv sissejuhatus jalgpallini. Veiko on Paide Linnameeskonna president ning Verston on tiimi särgisponsor. Paide on viimasel kolmel hooajal jõudnud Eesti meistriliigas medaliteni ning on mänginud ka Euroopa sarjades ehk Eesti mõistes on tegu tippsatsiga. Mujal maailmas on särgisponsorlus kaalutletud turundustegevus. Kuidas teie ja Paidega on? 

Linnameeskond on jõudnud nii kaugele suuresti tänu Veikole ja Erkkole ja veel mitmetele tublidele inimestele, kes tegid sellest juba aastaid tagasi oma südameasja. Meie side klubiga on väga tugev ning Veiko toob tihti paralleele, et klubi ja Verston on koos väikesest suureks kasvanud. 

See on loomulik kooskasvamine. Ei olnud nii, et Linnameeskond kutsus Verstoni suursponsoriks. See ei ole kunagi olnud mingisugune omaette turundusprojekt, vaid tegijate jaoks paljuski missioonitöö. Elame Verstonis Linnameeskonna edule kogu hingest kaasa!

Jalgpall ja Verston on hästi läbi põimunud. Paljud meie töötajad on Linnameeskonna kasvandikud. Jalgpall arendab meeskonnatööd, õpetab eesmärke seadma ning raskusi ületama. Need on ka Verstonis väga tähtsad omadused. Inimene, kes on jalgpalli mänginud, teeb ka Verstonis töötades paljusid asju samade põhimõtete abil. 

Tegemist pole ju ainult esindusvõistkonnaga, vaid Paides ja Järvamaal on väga palju noori, kes jalgpalli mängivad. Seal liikudes on nii kihvt näha lapsi, kes käivad ringi Linnameeskonna särkide või pluusidega. Neid on väga palju. See on tore kogukonna asi. 

Peale jalgpalli toetame ju tegelikult ka korvpalli, käsipalli ja eelmisest aastast alates ka motosporti. Muidugi on tore, kui logod platsi ääres või rõivastel toovad meile ka suurema tuntuse, aga see ei ole omaette eesmärk. Olulisem eesmärk on toetada neid väärtusi, mis on Verstonile olulised: spordimehe vaim, meeskonnatöö, eesmärkidele pühendumine ning kogukonnast osa olemine.

Autor: Siim Kera, TULI 

Verston on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 124 liiget.

Kõik uudised