Rasmus Rask on Eesti esimese ökojäätise La Muu tegevjuht ning üks asutajatest. Samuti on ta olnud mitmete teiste ettevõtmiste, näiteks Uuskasutuskeskuse, Kiusamisvaba Kooli, Avatud Kooli ja Bringbacki sünni juures. TULI taskuhäälingus tuleb sel korral juttu sotsiaalsete ettevõtete saamislugudest, keskkonnateemadest, La Muust ja paljustki veel! Toome väikese osa taskuhäälingust lugemiseks.

Kuidas La Muul praegu läheb? Kui suur teie tiim on, kas tootmine on jätkuvalt Eestis või nüüd juba Soomes?

Meil on, jah, tänaseks kaks ettevõtet. Üks on Eestis La Muu ja Soomes on Suomen Jäätelo meie tütarettevõte, millega ühinesime aastal 2020. Viimased kolm aastat on olnud ikka väga keerulised pandeemia tõttu, mis tõi lisaks kaasa tarneahela kriisi, mis omakorda tõi kaasa veel inflatsiooni ja energiahinnad sinna otsa – tootva ettevõtte jaoks on see tõesti nagu õudusunenägu. Selles mõttes ei ole praegune seis kindlasti kerge. Ootame väga suve, mil inimesed ostavad rohkem jäätist ja et saaksime selle sooja ilma laineharjal natuke paremasse seisu saada.

Eestis ja Soomes on meil kokku umbes 15 inimest; suvel loomulikult rohkem, kuna suvel on meil kohvik Telliskivis ja koos klienditeenindajatega võib meid kokku olla umbes 35 inimest. Aga eks jäätis ongi hooajaline toode ja suvel on vaja rohkem tööjõudu nii kohvikusse kui ka tootmisse.

Tootmine on meil jätkuvalt Telliskivi Loomelinnakus. Tegime sinna 2019. aastal investeeringu, kui kaasasime Funderbeam’i kaudu raha ja investeerisime suuremasse jäätiseliini ehk suur osa meie tootmisest on tänaseks automatiseeritud, aga palju on jätkuvalt ka käsitööd. Oleme jätkuvalt Eestis premium jäätiste segmendis number üks ning turuosa on suurusjärgus 20%. Aga eks me tasakesi tahame tootevalikut laiendada ja turule tuua ka teistsuguseid formaate. Näiteks kevadel plaanime turule tuua mahlapulgad, mis võiksid nii hinna kui ka müügikohtade mõttes olla paljudele kättesaadavamad. Kindlasti tahame sortimenti laiendada ka veganjäätistega.

Suures plaanis oleme Eestis olnud tublid, tasakesi Soomes ka, aga suuremat läbimurret ekspordi mõttes pole veel tekkinud. 

La Muu on mitmes mõttes rääkiv bränd. Nii pakendite kui ka mahlakate ja lõbusate lugude poolest sotsiaalmeedias, millega tuntuks olete saanud. Kas nende lugude autoriks oled jätkuvalt Sina või oled selle rolli kellelegi teisele üle andnud?

Pakendite peal olevad sloganid on meile alati teinud agentuur Koor. Facebooki postitusi teen alati mina ja mõned suuremad kampaaniad ja brändi kommunikatsiooni puudutavaid ettevõtmisi on vedanud Taifuun.

Mul on siiralt hea meel, et koostöö Taifuuniga on nii hästi käima läinud. Ma kohati tunnen, et nende mõtlemine on isegi rohkem „lamuulik“ kui minu enda mõtlemine ja see on tõesti hästi nauditav. Taifuunis vastutavad loomeprotsessi eest eelkõige Madis ja Joonas ning see on olnud puhas nauding. Kui meil on mõni briif või ülesanne ja oleme nende juurde läinud, siis vist kordagi ei ole olnud sellist tunnet, et on lati alt läbi mindud või peaks midagi ümber hakkama sõnastama või ise kuidagi peaks selle ära lahendama. Alati on olnud hästi muhedad, mõnusad lahendused ja saab lihtsalt öelda – jah, teeme!

Tuleme La Muu maitsete juurde ka. Kas on mõni maitsekombinatsioon, mis ei tule enam kunagi tagasi teie sortimenti?

Meil on koostöös Selveriga selline põhimõte, et kevadel ja sügisel toome tagasi ühe La Muu varasema sordi. Näiteks sügiseks tõime tagasi mandli-kardemoni jäätise, kevadel plaanime stracciatella jäätise. Stracciatella on üks selline jäätise sort, mida uue jäätiseliiniga ei ole võimalik enam teha. Selle retsept näeb ette, et külma valge jäätise sisse tuleb valada kuumad šokolaadinired, mis tuleb jäätise sisse ära hakkida ja nii tekivad straccia’d või n-ö väikesed niidikesed, kihistused. Ja seda suure liini peal ei ole tehnoloogiliselt võimalik teha, see vajab eraldi käsitööd. Aga kui on näiteks spetsiaalne koostöö (nagu Selveriga) praegu, et teeme näiteks 5000 tükki kevadeks, siis me suudame nende vanade seadmetega sellise mahu valmis teha. Meie jaoks on see kindlasti keerulisem ja mitte niivõrd kasumlik, aga sellisel kujul saame vanu häid sorte tagasi tuua.

Aga mõnda sellist maitset või retsepti, mis teile endale väga meeldis, aga ei müünud üldse ja otsustasite tootmisest maha võtta? 

Paar sellist eredat olukorda on ka olnud. Üks oli sidruni-mooniseemne jäätis, mis algselt tundus väga mõnus maitsekombo. Aga juhtus nii, et kui 35-liitrises potis saab maitse täpselt paika, siis 200-liitrises pastörisaatoris on nüansid hoopis teised. 

Ja mis juhtus, oli see, et seda jäätist süües võis tekkida refluksi tunne – nii ei saa ju jäätist süüa! Proovisime sidruni osakaalu vähendada ja maitset mahendada, aga kokkuvõttes ikkagi ei õnnestunud. Teine jäätis, mis ka ei õnnestunud, oli mango kulfi. Panime sinna sisse ka natuke safranit ja see osutus veaks. Millegipärast on safran inimeste jaoks siin ikkagi võõras ja seda jäätist ei võetud üldse vastu. Ja siis meil oligi suur hulk safrani, mis lihtsalt aegus.

Milline su enda lemmikmaitse on?

Ma söön võib-olla kõige tihedamini täiesti valget jäätist või siis kohvijäätist. Aga seda ei tohi õhtul süüa, muidu ei saa magada. Ma arvan, et meil on üle prahi kohvijäätis!

Lõpetuseks – millise turundusteo või reklaami eest siinmail või väljaspool Eestit sa
n-ö Rasmuse Grand Prix annaksid, mis on sulle endale väga meeldinud?

Mina ei usu ühte  sähvatusse, vaid pidevasse panustamisse. Ja selles mõttes ei saa üle ega ümber sellisest näitest nagu on Coca-Cola. Läbi aastate on tuimalt taotud suhteliselt lihtsakoelist brändikommunikatsiooni, väikesed varjundid on küll olnud, aga sa näed Coca-Colat pea sama palju kui oma pereliikmeid. Kuskil kontekstis see poes ikka ette jääb. Ma arvan, et brändi edu sõltub sellest, kui süsteemselt on sul tahet, võimalust ja kannatlikkust sinna panustada.

Saadet juhtis Taivi Koitla. Salvestus toimus Worklandi stuudios 6. veebruaril 2023. aastal. Kuula täispikka saadet siit.

Autor: Taivi Koitla

Kõik uudised