18.01.2022

Mustamäe toidurevolutsioon – Eesti teadlased valmistuvad maailma vallutamiseks

„Ma pole nii kihvtis ettevõttes varem olnudki. Ja ma olen ikka elu näinud! Siin inimestel silmad säravad ja meil on tõeliselt lahe!“ ütleb Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) tegevjuht Martin Lall. „Inimesed põlevad, kui nad teevad oma tööd.“

TFTAKi rahvas tooteid degusteerimas. Paremal Rain Kuldjärv.

Õhtupoolik Mustamäel. Sõidan liftiga TalTechi infotehnoloogia hoone seitsmendale korrusele, kus avaneb omamoodi tulevikumaailm. Sõna otseses mõttes – siinsed töötajat ei tegele ainult olevikuprobleemidega, vaid töö käib tuleviku ning toidurevolutsiooni nimel. Lisaks Martinile istuvad minuga laua taha Ene Viiard ja Rain Kuldjärv. Veidi hiljem liitub teadusdirektor Raivo Vilu.

Noorust ja särtsu jagub

„Eesti teaduse tugevus tuleneb muuhulgas paindlikkusest ja tahtmisest. Ma olen töötanud ka USA ja Prantsusmaa firmades, aga seal on nii, et kui kell kukub, siis kukub ka pastakas. Meie inimesed on valmis minema öösel tehasesse, sest just öösel saab sooritada seda kindlat katset. Me tahame koos kliendiga jõuda tulemuseni,“ selgitab Martin siinset töökultuuri ja edu võtit.

Mis ettevõte on ikkagi TFTAK? Biotehnoloogia ja toiduteaduse tippkeskus, mille põhisuundadeks on tootearendus ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Mida see kõik täpsemalt tähendab, selgub juba pikema vestluse käigus.

1200 ruutmeetrine laboripind on täis masinaid, mille funktsioonist on väljastpoolt tulijal keeruline aru saada. Raini kiire giidituur teeb olukorra mõnevõrra selgemaks. Samu masinaid olin varem näinud ajakirjanduses avaldatud fotodelt, kus neid uudistas president Kersti Kaljulaid.

Valgetes kitlites inimesi töötab siin korrusel sadakond. Neist üle 20 on juba doktoriharidusega, teist sama palju on doktorantuuris. Väga suur osa töötajaid on vanuses 25-30, seega noorust ja särtsu jagub. 

kattekaadrid mp4 000096880

Mida kujutab endast toidurevolutsioon?

Üks lihtsale inimesele mõistetav valdkond, millele tugevalt keskendutakse, on taimsed alternatiivid liha- ja piimatoodetele. Teine suur valdkond puudutab bioprotsesse. Selle poole selgitamiseks tõttab appi Ene:

„Bioprotsesside valdkonnas lahendatakse meil peamiselt kahte küsimust. Kuidas panna kasvama mikroorganisme ehk baktereid ja seeni. Kuidas toota neid biomassina rohkem. Teine nüanss on see, kuidas panna mikroorganismid tootma meie jaoks huvitavaid aineid. Olgu nendeks vitamiinid, valgud, rasvad või muud funktsionaalsed ühendid. Kuidas kasutada mikroorganisme rakuvabrikuna. Väärtus võib olla biomass ise või siis nende poolt toodetavad ained.“

Jutt toidurevolutsioonist pole mingi bluff. „Kogu toidu tootmine muutub. Klassikalise põllumajanduse asemele tekib valgu kasvatamine. Bakterid ja seened hakkavad meile kasvatama olulisi molekule,“ jätkab Ene. „See on meie järgmine toidurevolutsioon. Kuidas hakkame tarbijale harjumuspäraseid toiduaineid kasvatama selliselt, et keskkond peaks vastu, maailma rahvastik saaks toidetud ja loomapidamise tingimused ei halveneks.“

kattekaadrid mp4 001974680

Toit, mis teeb terveks

Rain rõhutab, millist rolli mängib tuleviku toit inimeste tervise jaoks. Teadus püüab jõuda selleni, et saaksime võimalikult lihtsalt ja loogiliselt oma toidust kätte kõik vajalikud aineid. Seda nimetatakse funktsionaalseks toiduks. Potentsiaalselt võime pikas perspektiivis rääkida isegi sellest, et sööme enda jaoks personaalselt valmistatud kotlette, mis aitavad just minu tervist.

„Tervisemõjude osa on väga põnev. Kuidas mõjutavad need bakterite ja seente kasvatatud funktsionaalsed toidud meie tervist. Teeme selles osas väga palju uuringuid. Kuidas need toidud mõjutavad meie kõhubaktereid ja kuidas sellest omakorda sõltub meie üldine heaolu. Need teemad on lähiajal kasvutrendis,“ ütleb Rain. 

kattekaadrid mp4 000688400

Ta jätkab: „Funktsionaalsel toidul on lisaväärtused. Kas on seal kõrgem mineraalainete või vitamiinide sisaldus. Teeme palju tervishoiu-uuringuid. Viimati sõid inimesed kaks nädalat kiudainetega rikastatud jogurtit. Teised sõid tavalist jogurtit. Meie omakorda kontrollisime, kuidas läksid paremaks nende seedebakterid ja vere näitajad. TFTAKi kodulehel saab end katseisikuna ka kirja panna ja tulevikus ise kaasa lüüa. Meie toidud sobituvad päriselt kokku, mitte sel viisil, et prae kõrvale tarbitakse erinevaid toidulisandeid.“

Näiteks Martin ise on vana kooli mees, aga ta on taimsel baasil loodud liha ja piima alternatiivide osas väga optimistlik. „Taimsed lihatooted arenevad meeletu kiirusega. Eile sõin hernekaera baasil tehtud kananagitsaid… Need olid väga kõrgel tasemel. Järgmise põlvkonna jaoks on kõik need tooted juba väga-väga maitsvad ja tervislikud. Tahame teha eestlaste toidulauda põnevamaks ja tervislikumaks. Meie toidulaualt kaovad ära tableti või pulbri näol toidulisandid, sest toidus endas on need ained kõik olemas ja hästi omandatavad,“ räägib TFTAKi .

Ekspordis terendab suur potentsiaal

Ettevõtte potentsiaal on meeletu. Tõsi, Eesti turul ollakse oma sõnul tipus, kuid piiri taga on kasvuruumi tohutult. Kui siinsed inimesed ise end laia maailma sarnaste laboritega võrdlevad, tuuakse välja, et TFTAKi võimekus teha kliendiga koostööd ja jõuda välja reaalsete toodete ning arendusteni on muljetavaldav. Selles vallas ollakse globaalselt võttes tipus. Siinse labori teadus jõuab juba praegu pidevalt meie toidulaule, sest loomulikult ei tegeleta vaid taimse liha või piimaga, vaid kogu toiduvaldkonnaga laiemalt. 

„Ideaalis tahaksin, et organisatsiooni kultuur muutuks. Praegu on meil on pigem tehnoloogiakeskne ettevõte, kus surutakse seda, mis meie arvates on turule parim. Tahan, et see oleks vastupidi – et nõudlus tuleks turu poolelt. Näeksime paremini, mida klient vajab, tunneksime trende ja turgu tervikuna. Siis saaksime töötada veel rohkem kliendist lähtuvalt.

Meie olukord iseloomustab suurt osa tehnoloogiafirmadest. Siin on oht, et et satutakse tohutult vaimustusse sellest, mis meie arvates on väga kihvt, ilma, et meid huvitaks, kas seda on tegelikult vaja. Miks meil hästi läheb? Just seetõttu, et oleme ära tabanud paljude klientide ootused. Tegutseme väga trendikas valdkonnas ja oleme tugevad,“ pajatab Martin suure õhinaga.

kattekaadrid mp4 001865880

Nüüd plaanitakse oma tiimi lisada ka kogenud turundusekspert, kelle tööpõld on lai ja huvitav. „90% tööd läheb väljapoole, 10% Eestisse,“ jätkab Ene. „Oleme Eesti turu päris hästi ära hõivanud ja siin on meil pigem keeruline kasvada. Kohalikul tasandil on tähtis küsimus hoopis seal, et kuidas säilitada endast väga hea tööandja kuvandit. Juba praegu on meil keeruline leida uut tööjõudu. Me ei konkureeri leivatehaste ega krõpsuvabrikutega, vaid konkureerime IT-sektoriga. Peame tõsist tööd tegema, et ajud ei lahkuks ITsse. See on selle kohaliku 10% kõige tähtsam osa.

Meie turundusse ja brändingusse on seni kõige muu kõrvalt panustanud siinsed vabatahtlikud, kel pole erialast tausta. Meie senine suur kasv näitab, et midagi on õnnestunud, kuid see on veidi juhuslik. Nüüd vajame spetsialisti, sest ambitsioonid on palju suuremad. Meie oma käed jäävad selgelt lühikeseks.“

Et mõista paremini mastaape, siis TFTAKi eelmise aasta käive oli umbes viis miljonit eurot, ka kasum on Martini sõnul märkimisväärne. Aasta pärast loodetakse olla juba uues 2500 ruutmeetrises laboris, mille ehitus praegu käib. „Eestis on meil kasvu osas piir käes. Nüüd saame edasi kasvada läbi ekspordi,“ arutleb tegevjuht. 

kattekaadrid mp4 001333280

Uusi ideid on pööraselt palju

Kes on TFTAKi suurimad kliendid? Vastab Martin: „Näiteks Lallemand, mis on maailma suurim pärmitootja. Nad on ka meie omanikud 20% ulatuses. Teine suur klient on meil IFF, mis on välja kasvanud DuPontist, mis omakorda on olnud maailma suurim keemiatehas.“

Turunduse osas jagub tööpõldu küllaga. Muuhulgas on oluline ka kõikvõimalik kommunikatsioon, kuidas tõsta inimeste teadlikkust. Selleks käiakse ülikoolides loenguid pidamas, koolitatakse toitumiseksperte, suheldakse meediaga. Igal juhul on põnev näha, kuidas läbimõeldud turunduse ja tippteaduse koostöö tuleviku kasvule kaasa aitab. TFTAKi inimesed on väga lootusrikkad!

„Uusi ideid on pööraselt palju. Ettevõtte juhina peab hoidma neid ideid tasakaalus, et fookus ära ei kaoks. Oleme õigel teel,“ teatab Martin rõõmsalt lõpetuseks. 

kattekaadrid mp4 001634440

Skeptikute kiuste tippu!

TFTAK asutati 2004. aastal koos veel seitsme tehnoloogia arenduskeskusega (TAK). Seni ollakse selgelt kõige edukamad. Esialgu keskenduti teadusprojektidele ning vähem oli ettevõtetele praktilise väärtuse tootmist. Vaikselt liiguti üha enam näoga ettevõtjate poole ja leiti hulk firmasid, kellega koos tooteid arendada. Kui võtta näitena taimsete alternatiivide tootmine liha ja piima asemele, siis see valdkond sai TFTAKis hoo sisse 2017. aastal. 

TFTAKi asutaja Raivo Vilu alustab ettevõte loo rääkimist siiski varasemast ajast. Sõna TFTAKi teadusdirektorile:

„2004 oli meil kümme aastat ja rohkemgi juba seljataga. Päris alguseks võib pidada fosforiidisõja ja suurte muutuste aega. Kui 1980. aastatel läks olukord vabamaks, siis õppisime soomlaste käest, kuidas teha äri. KBFIs (Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut) tekkis esimene firma, mis oli sisuliselt väikene eraettevõte. 

Kui 1990. aastate alguses tekkis suurem võimalus eraettevõtluseks, tegime ise ka erafirmasid. 1990. aastate keskpaigast lõime juba soomlastele ja hollandlastele tarkvara. Ka 2004 olime rohkem tarkvara ettevõte, kuid arendasime juba varem vähehaaval oma laborivõimekust. Ideesid meil jagus. 

Kui Eesti astus Euroopa liitu, siis muuhulgas otsustati, et Brüsseli raha peaks kasutama tehnoloogia arenduskeskuste loomiseks. Need olid mõeldud ülikoolide ja erasektori vaheliste ettevõtetena – omamoodi sildadena. Meie osalesime konkursil ja olimegi üks kaheksast TAKist, mis toona tekkisid. 

Meie taust tulenes paljuski sellest, et 2001. aastal sekventeeriti ära inimese genoom. Juba enne seda said bioloogid aru, et 21. sajand tuleb väga eriline. Tekib võimalus luua kunstlikke organisme. Esimene sünteetilise bioloogia konverents toimus aastal 2000. Eestis magasime küll stardi maha, aga 2004 kasutasime oma võimaluse ära. Teadsime, et peame hüppama sünteetilise bioloogia rongile.

Oli selge, et hakkame abijumalateks ja looma uusi organisme. Saame teha organisme, mida bioloogiline evolutsioon ei saa ühel või teisel põhjusel teha. Selle kirjutasime oma TAKi paberitesse kõik sisse. Targad inimesed Eestist ja läänest olid esialgu skeptilised, sest alustasime nullist. Arvati, et äkki me bluffime. Kaheldi, kas me tegelikult tahame üldse sünteetilise bioloogiaga tegeleda. Neli-viis aastat kulus meil enda tõestamiseks. 

jõudis meilt mitu miljonit eurot ära võtta, sest nad said läänest sellist nõu. Läänes ei saadud aru, kuidas me tahame 20-30 inimesega üldse sellise asjaga tegeleda. Nüüd pole keegi meile ammu sellist juttu rääkinud. Oleme kõige edukam TAK!“

Kaarel Täll, TULI

Kõik uudised