Tänavust OFFF Barcelonat külastas teadaolevalt kokku 47 (!) eestlast. Palusime osal neist muljetada, mida nad festivalil nägid ja kogesid. Mis on see üks mõte, mille nad endaga Barcelonast Eestisse tõid?

Mariin Suvi (Not Perfect Tallinna projektijuht): 

“OFFFi disainifestival sai minu jaoks hoo sisse kohe esimesest ettekandest, kui lavale tuli Nils Leonhard Uncommon Studiost. Üks eredamaid hetki oli tema jutustus Yves Kleini 1958. aasta performance’ist Pariisis. Pakuti sinist kokteili ja õhtu tundus üsna tavaline, lausa igavavõitu, kuna esitlusele ei tulnud ühtegi uut kunstiteost… Kuni külalised õhtul tualetti külastades ning keha kergendades Yves Kleini kuulsa sinisega taaskohtusid. 

Kunst, mis sõna otseses mõttes läks külastajatega koju kaasa. Rohkem kui pool sajandit vana idee, aga endiselt täiesti värske ja vau-elemendiga. 

Minu jaoks iseloomustab see näide hästi OFFFilt saadut – parimad on ideed ja lahendused, mis tulevad inimestega kaasa ning jätavad jälje (kui just mitte kehasse, siis kindlasti mällu ja mõtetesse). Samuti tuletab see meelde, et kõige mõjusam loovus ei jää ruumi, vaid liigub inimesega edasi.”

Aleksandr Dmitrijev (Sandojo Grupi turundusdirektor): 

“OFFF tuletab mulle igal aastal meelde, miks seda tööd teen. Iga kord saan täiesti uue vastuse ja see on alati õige vastus. Käisin tänavu OFFFil kolmandat korda ja pärast seda tahaks aina rohkem loovtööd teha.

Aga midagi uut, veidrat, kahtlast, julget ja kindlasti hea teostusega, sest OFFFil on raske leida midagi koledat ja igal teisel inimesel on portfoolio uhkem kui paljudel agentuuridel. 

Selle aasta õige vastus küsimusele “miks ma seda teen?” on inimesed ja meeskond, kellega koos jõuan kaugemale, kasvan kiiremini ja eksperimenteerin julgemini.”

Pärtel Vurma (Velveti tegevjuht)

“Käisin OFFFi festivalil viimati kümme aastat tagasi. On hea meel, et festivali sisuline programm pole kvaliteedis grammigi kaotanud. Mis seekord kuidagi eriliselt kõlama jäi, oli ettekannete psühholoogiline mõõde. 

“Kuidas teha logo suuremaks, kui maailm on leekides” oli üks märgilisemaid slaide, mida nägin. 

Samuti pöörasid mitmed ettekanded pilgu ajalukku, mis on ilmselt märk sellest, et loovus kui valdkond on AI-ajastul sellise murrangu lävel, et loojad peavad vajalikuks korra tagasi vaadata ja defineerida, kus me oleme ja kuidas siia jõudsime. Vajalik. Põnev. Mõtlemapanev.”

Anari Västrik (VAASi kunstiline juht): 

“OFFF kinnistas, et valdkonna tähed on suuresti valdkonna välise taustaga ning see on see, mis rikastab ja loob soodsa pinnase värskete ideede ja innovatsiooni tärkamiseks. Me peame vaatama oma mullist kaugemale ja olema avatud. 

Kõlamata ei jäänud ka klassikaks kujunenud, kuid jätkuvalt mõtteainet pakkuvad nopped: hoia head klienti, ära tööta üksi, ära karda kaost ning raha eest maitsemeelt ei osta. 

Korduma kippus see, et valdav osa esitlusi lõpetati tehisintellekti teemaga. Tihti näis tegu olevat ennast vabandava ja mitte just kõige konstruktiivsemalt põhjendatud tehisarumudelite kasutamisega kui “soodsa” ja “efektiivse” tööriistana, mis meistrite igapäevatööd mõjutanud on. 

Tänavune OFFF kandis endas sarnast meeleolu TULI Making Sense konverentsiga. Täiendusena oli juurde pakitud lustakamat sorti disainiturg ja värskete lähenemistega töötoad. Ootame huviga, mida OFFFil tuleval aastal Tallinnas pakkuda on.” 

Kristin Kaasik (Krulli kvartali sisujuht):

“Minu jaoks oli üks huvitavamaid esinejaid Volvox Labs – nende tehnoloogia ja kunstiprojektide sümbioos andis mitu värsket ideed, mida võiks ka Krullis katsetada. Nende tiim paistis silma oma tõeliselt hands-on lähenemisega – nad ideestavad, prototüübivad ja katsetavad julgeid mõtteid otse oma kontoris. 

Volvoxi viimased robotitega loodud kunstiprojektid esindavad midagi, mida Eestis kohtab veel harva: uus kunstivorm, kus põimuvad robotid ja AI. Kuigi neil on projekt ka New Yorgi Arts and Technology muuseumis, on selliseid kogemusi maailmaski veel vähe – just seetõttu mõjus nende töö eriti värskelt ja inspireerivalt.” 

Andreas Luigas (Imagine\TBWA kunstiline juht)

“Kui midagi OFFF-ilt kõigi nende heade esitluste, töötubade ja inimeste seast esile tuua, siis on see üks lihtne, kuid tabav mõte: ära kohandu vastavalt ühiskonna ootustele, vaid teravda oma identiteeti. Jää iseendaks ja tee asju päriselt hästi. 

AI ei ole oht, mis loovtöö ühel päeval ära võtab. Tehisintellektist saab filter, mis toob esile need, kellel on päriselt midagi öelda, kellel on päris oskused ja kogemusega kujunenud maitsekus luua ja ära tunda seda, mis on hea. Nagu ajalugu korduvalt näidanud on, ei vähenda uued tehnoloogiad loovust, vaid sunnivad seda selgemaks ning viivad lõpuks tugevama loominguni.”

Kadri Ann Mikiver (Velveti brändingu ja graafilise disaini tiimi juht)

“Ma kuulsin nende kolme päeva jooksul palju ajaloost, kultuurist, maailmast meie ümber, värvidest, fontidest, inimeseks olemisest ja väga vähe AI-st ja see oli nii paganama värskendav. 

Meelde jäi Snaski tüüpide loodud Klarna bränd, mille visuaalidele peale vaadates tundus 100% AI, aga tegelikult oli see lavastatud. Ei tuleks selle peale ei ideeliselt ega ka vormiliselt.

Üks sõna, mille kaasa võtan, on hypernormalisation. Selle termini lõi antropoloog Aleksei Jurtšak, et kirjeldada ühiskonda, kus reaalsuse vale, sürreaalne või sisutühi versioon muutub nii kõikehõlmavaks, et inimesed aktsepteerivad seda normaalsena, isegi kui nad teavad, et see on võlts.”

Ionel Lehari (EKA visuaalse kommunikatsiooni erialajuht): 

“Olen käinud paljudel sellistel üritustel ning alati kukub alumine ots läbi. Barcelonas olid ka nõrgemad esinejad head. Mind rõõmustas, et kogukond on pööranud näo tagasi juurte ja kultuuri poole. Vahepeal oli maitsest rääkimine kõige maitsetum asi üldse. Vahepeal räägiti ainult globaalseks kodanikuks olemisest. Mul on tunne, et see karikas on nüüd täis saanud. AI-šokk on pannud inimesed taas enda sisse vaatama. 

Kõigepealt oleme ikkagi inimesed, alles seejärel tuleb võrgustik ja tehnoloogiad. Mul on tunne, et oleme veidi tagasi liikunud ja mõtleme rohkem, mis meie ümber toimub. Olukord on ähvardav, peame mõtlema, millised me loojatena ja kogukonnana oleme. See on hea.” 

OFFF Tallinn toimub 2027. aasta 9.-11. juunil.

Muljed kogus: Siim Kera, TULI

Kõik uudised