Kui seni on reklaamijad harjunud püüdma kasutaja tähelepanu otsingutulemuses, sotsiaalmeediavoos või veebilehel, siis ChatGPT toob reklaami vestluse sisse. Reklaam jõuab kasutajani hetkel, mil ta küsib nõu, võrdleb võimalusi või otsib konkreetsele probleemile lahendust.

See teeb ChatGPT-st reklaamikanalina huvitava testimiskoha. Ja nii nagu ikka, on oluline teada, kui palju klikid ja näitamised maksavad, kui täpselt saab reklaame sihtida ning milliste toodete ja teenuste puhul kanal kõige paremini töötab.

Alustasime MBDs ChatGPT reklaamide testimist 1. septembril. Tahtsime reaalsete kampaaniaandmete põhjal teada saada:

• kui palju maksavad ChatGPT reklaamide klikid ja näitamised;
• millised kampaaniaeesmärgid annavad esialgu paremaid tulemusi;
• kui täpselt saab reklaame suunata;
• kui lihtne on uut reklaamikeskkonda kasutada;
• millistele ettevõtetele võiks ChatGPT reklaam sobida.

Test on kestnud lühikest aega, seega päris lõplikke järeldusi on veel vara teha. Esimesed tulemused näitavad siiski juba üsna selgelt, milline on ChatGPT reklaamide hinnatase, kuidas kanal toimib ja kas testimist tasub jätkata.

Mille poolest erinevad ChatGPT reklaamid Google’i ja Meta reklaamidest?

ChatGPT reklaamide peamine erinevus on olukord, milles kasutaja reklaami näeb. Google’i otsingus sisestab inimene märksõna või päringu, Meta platvormidel jõutakse temani huvide, käitumise ja muude sihtimissignaalide põhjal. ChatGPT-s toimub kogu protsess vestluse käigus: inimene kirjeldab oma vajadust, täpsustab tingimusi ja võrdleb lahendusi.

Näiteks võib inimene küsida:

• milline robottolmuimeja sobib lemmikloomadega koju;
• millist mobiilipaketti valida, kui ta soovib reisile minna;
• milline madrats sobib külili magajale;
• mida valmistada gluteenivabaks õhtusöögiks;
• milline raamatupidamistarkvara sobib väikeettevõttele.

Selleks ajaks, kui reklaam kasutajani jõuab, on ta juba üsna täpselt kirjeldanud, mida otsib. Reklaami valikul arvestab ChatGPT vestluse konteksti, mistõttu saab reklaam olla seotud just parasjagu käsil oleva teema või vajadusega.

OpenAI kuvab reklaame ChatGPT vastustest eraldi ja märgistab need reklaamina. Reklaamid ei mõjuta ChatGPT vastuseid ning reklaamijad ei näe kasutajate vestlusi, vestlusajalugu, mälusid ega isikuandmeid. Neile edastatakse koondatud tulemused, näiteks reklaami näitamiste ja klikkide arv.

Reklaame näidatakse Free ja Go pakettide kasutajatele. Plus, Pro, Business, Enterprise ja Edu pakettides reklaame ei kuvata.

Kui palju ChatGPT reklaam maksab?

Meie seniste testide põhjal on ChatGPT reklaami kliki hind ehk CPC olnud ligikaudu 2 eurot ja tuhande näitamise hind ehk CPM umbes 15 eurot. Andmemaht on veel väike, kuid esmase võrdluse teiste digikanalitega saab juba teha.

Liikluse kasvatamise kampaanias on ChatGPT seni püsinud teiste digikanalitega võrreldavas hinnaklassis. Umbes 2-eurone klikihind ei ole meie testides olnud tavapärasest turutasemest ebamõistlikult kõrgem.

Katvuskampaanias on erinevus suurem. Umbes 15-eurone CPM on märgatavalt kõrgem kui kanalites, kus reklaamiinventari ja kasutajaid on rohkem. Kui kampaania eesmärk on koguda võimalikult väikese kuluga palju näitamisi, pakuvad Meta ja mitmed programmatic-lahendused praegu soodsamat hinda.

CPM üksi ei näita siiski kogu pilti. ChatGPT reklaam ilmub vestluse kontekstis, kus kasutaja on juba väljendanud huvi konkreetse teema, toote või probleemi vastu. Seetõttu tasub koos näitamiste hinnaga jälgida ka klikimäära, veebikülastuste kvaliteeti ja konversioone.

Kas ChatGPT reklaame saab testida ka väikese eelarvega?

Jah. Platvorm soovitab päevaeelarveks vähemalt 15 eurot, kuid kampaania kogueelarve kasutamisel saab päevase kulu hoida madalamana. Meie testi ajal oli kampaania kogueelarve miinimum 65 eurot.

See tähendab, et ChatGPT reklaamide testimiseks ei ole vaja kohe suurt eelarvet. Samas peab kampaania koguma piisavalt näitamisi ja klikke, et tulemuste põhjal saaks midagi järeldada.

65 euroga saab esmase pildi sellest, kas reklaam püüab tähelepanu ja toob veebilehele liiklust. Müügitulemuste, konversioonihinna ja tasuvuse hindamiseks on vaja pikemat testiperioodi ning suuremat eelarvet.

Sobiv testieelarve sõltub:

• valdkonna konkurentsist;
• kampaania eesmärgist;
• toote või teenuse hinnast;
• eeldatavast konversioonimäärast;
• sellest, kas mõõdetakse liiklust, päringuid või oste.

Enne kampaania alustamist tasub paika panna üks selge eesmärk. Väikese eelarvega ei ole mõistlik korraga hinnata brändituntust, liiklust ja müüki. Esimeses testis tasub keskenduda ühele mõõdetavale tulemusele.

Kuidas on kasutajad ChatGPT reklaamidele reageerinud?

Meie esimeste kampaaniate klikimäär ehk CTR on olnud ligi 2%. Uue reklaamikanali kohta on see tugev algus.

Tulemus näitab, et vestluse teemaga sobiv reklaam suudab kasutaja tähelepanu püüda. Kui inimene võrdleb parajasti näiteks internetipakette ja näeb samas kontekstis selge pakkumisega teenusepakkuja reklaami, on reklaamil hea võimalus klikk saada.

Arvestada tuleb siiski ka uudsuse efektiga. Värske reklaamiformaat tõmbab loomulikult alati rohkem tähelepanu kui lahendus, millega kasutajad on juba harjunud. Seetõttu ei saa ligi 2% CTR-i veel pidada kanali pikaajaliseks keskmiseks.

Järgmistes testides jälgime eelkõige seda, mis juhtub pärast klikki:

• kui kaua kasutaja veebilehel viibib;
• milliseid lehti ta vaatab;
• kas ta teeb päringu, lisab toote ostukorvi või sooritab ostu;
• kui palju maksab üks soovitud tegevus;
• millise kvaliteediga on ChatGPT-st saabuv liiklus võrreldes teiste kanalitega.

CTR näitab, kas reklaam paneb kasutaja klikkima. Kanali ärilist väärtust näitavad konversioonid, nende hind ja lõpuks kampaania tasuvus.

Kui täpselt saab ChatGPT reklaame sihtida?

Demograafilise sihtimise võimalused on praegu Meta ja Google’iga võrreldes piiratumad. Reklaame saab suunata riigi ja piirkonna järgi, kuid vanuse, soo ja detailsete huvide põhist sihtimist samas ulatuses kasutada ei saa.

Täpsemaks sihtimiseks kasutatakse vihjeid ehk hints’e, millega saab kirjeldada vestlusteemasid ja märksõnu, mille kontekstis reklaami näidata.

Näiteks saab kodutehnika müüja keskenduda vestlustele, kus kasutaja küsib nõu energiasäästlike kodumasinate, väikesesse korterisse sobivate seadmete või konkreetsete toodete võrdlemise kohta.

Seetõttu tuleb ChatGPT reklaamide puhul läbi mõelda, millistes olukordades ja milliste küsimustega klient lahendust otsib. Mida täpsemalt on need teemad ja vajadused kirjeldatud, seda paremini saab reklaami sobiva vestluskontekstiga siduda.

Sihtimisel saab kasutada ka olemasolevate klientide nimekirju. Nende põhjal saab kampaania suunata kindlale auditooriumile või olemasolevad kliendid välistada, kui eesmärk on jõuda uute inimesteni.

Kliendiandmete kasutamisel peavad olema täidetud andmekaitsenõuded ja olemas vajalik õiguslik alus.

Kui lihtne on ChatGPT reklaamikampaaniat seadistada?

Kui oled varem kasutanud Meta, Google’i või mõne teise platvormi Ads Manageri, on ka OpenAI reklaamikeskkonna loogika tuttav. ChatGPT reklaamikampaania loomine on ülesehituselt lihtne ja nõuab vähem seadistamist kui mitmed pikema ajalooga reklaamiplatvormid. 

Tavapärase kampaania käivitamiseks ei ole vaja eraldi tehnilisi teadmisi. Paika tuleb panna kampaania eesmärk, sihtimine, eelarve, vestlusteemade vihjed, reklaamisõnum ja sihtleht.

Keskkond on veel beetafaasis, mistõttu esineb aeg-ajalt tõrkeid ja kõik funktsioonid ei tööta alati ootuspäraselt. Meie testides ei ole see kampaaniate käivitamist takistanud, kuid enne avaldamist tasub kõik seadistused üle kontrollida.

ChatGPT reklaamiplugina abil saab kampaaniaid luua ka otse vestluses. See kiirendab seadistamist, kuid AI pakutud valikud tuleb siiski üle vaadata. Kampaania eesmärgid, mõõtmine ja reklaamisõnum peavad lähtuma ettevõtte ärilistest eesmärkidest ja brändist, mitte ainult automaatselt pakutud seadistustest.

Millistele ettevõtetele sobivad ChatGPT reklaamid?

ChatGPT reklaam sobib eelkõige ettevõtetele, kelle tooteid või teenuseid inimesed enne otsustamist uurivad, võrdlevad või mille valimisel nad nõu küsivad.

Sellised valdkonnad on näiteks:

• telekomi- ja internetiteenused;
• elektroonika ja kodutehnika;
• reisid ja majutus;
• tarkvara ja B2B-teenused;
• kodu remontimise ja sisustamisega seotud tooted;
• haridus ja koolitused;
• spordi- ja hobitarbed;
• toidukaubad ja retseptidega seotud e-kaubandus.

Valdkonnast olulisem on see, kas toode või teenus sobitub nõuandva vestlusega. Mida rohkem inimene enne ostu oma vajadusi täpsustab ja alternatiive võrdleb, seda paremini sobib ChatGPT sellesse otsustusprotsessi.

Reklaamide testimiseks on hea põhjus siis, kui veebianalüütikast on juba näha, et ChatGPT ja teised AI-keskkonnad toovad veebilehele liiklust. See näitab, et inimesed otsivad selles valdkonnas infot AI abil juba praegu.

Testida tasub ka siis, kui orgaanilist AI-liiklust veel ei tule või brändi AI-vastustes piisavalt ei mainita. Tasuline reklaam annab sel juhul võimaluse jõuda kasutajani vestluse käigus, samal ajal kui orgaanilise AI-nähtavuse kasvatamine alles käib.

Siinkohal tuleb muidugi ka meelde tuletada, et tasuline reklaam ei asenda head veebisisu ega generatiivse otsingu optimeerimist ehk GEO-d. Reklaam toob kasutaja sihtlehele, kuid edasise tulemuse määravad sisu, kasutajakogemus ja pakkumise kvaliteet.

Kas ChatGPT reklaame tasub praegu testida?

Meie esmane vastus on jah, kuid praegu tasub ChatGPT-d käsitleda eelkõige testitava lisakanalina, mitte olemasolevate reklaamikanalite asendajana.

Senine kogemus näitab, et kampaania käivitamine on lihtne, testimiseks ei ole vaja suurt eelarvet ning liikluskampaaniate esimesed tulemused on piisavalt head, et katsetamist jätkata. Samas on reklaamikeskkond veel uus, sihtimisvõimalused piiratumad ja meil endalgi on pikaajaliste järelduste tegemiseks andmeid veel vähe.

Seetõttu soovitame valida testiks konkreetse toote, teenuse või kasutusolukorra ning võrrelda tulemust olemasolevate kanalitega. Kõige rohkem tasub praegu jälgida seda, millise kvaliteediga liiklust ChatGPT toob ja kas sellest tekivad ettevõtte jaoks väärtuslikud tegevused.

Autor: Morten Langi, MBD digistrateeg

Lugu ilmus esmalt MBD blogis. 

Kõik uudised