Vastused ettevõtjate korduma kippuvatele küsimustele.

Kuidas aitavad riik ja MTA raskustesse sattunud ettevõtjaid?

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatame eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kui Riigikogu kinnitab eelnõu, siis hakkab alates 1. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 intressimäär olema 0,03 protsenti ning maksuhaldur võib perioodil 01.05.2020–31.12.2021 vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressi määra kuni 100% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Kas ma võin lihtsalt maksud maksmata jätta?

Ei või. Maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine ei tähenda üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et see on raske aeg kõigile. Riigi toimimise tagamiseks on aga oluline, et kõik, kellel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem.

Kas pean jätkuvalt esitama deklaratsioone?

Jah. Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt ja õigeaegselt esitada. See on vajalik selleks, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kuidas on maksustatud Töötukassa makstav töötasu hüvitis?

See on maksustatud nagu palk ning maksud sellelt deklareerib ja tasub Eesti Töötukassa. Täpsem info Töötukassa veebilehel „Töötasu hüvitis”.

Kuidas saan MTA-lt Töötukassa jaoks esitatava tõendi käibe kohta?

Hüvitise taotlemisel saate käibe languse tõendamiseks ise e-MTAs vajaliku infoga maksuandmete tõendi koostada. Tõendi koostamiseks logige sisse e-MTAsse ja valige „Registrid ja päringud” – „Minu päringud” – „Tõendite koostamine”. Tõendite lehel vajutage nupule „Uus tõend”, valige hüpikaknast „Maksuandmete tõend”, märkige valik „Käibedeklaratsiooni andmed“ ja seejärel „Koosta tõend“.

Tõendi salvestamisel või saatmisel valige formaadiks Digidoc, et lisada tõendile Maksu- ja Tolliameti digitempel. Digitempel kinnitab, et tõendi on väljastanud Maksu- ja Tolliamet. Siin on rohkem infot maksuandmete tõendi koostamise kohta.

Kas tööandja peab kandma eriolukorrast tuleneva töökoormuse vähenemise töötamise registrisse (TÖR)?

Kooskõlastatult Töötukassa ja Tööinspektsiooniga on MTA seisukohal, et eriolukorrast tulenevat töökoormuse muutmist töölepingu seaduse (TLS) § 37alusel TÖRi kandma ei pea.

Kuna TLS § 37 on ajutine meede ning töökoormus selle paragrahvi rakendamise perioodil võib olulisel määral kõikuda, siis sellel ajal TÖRi kannete muudatuste tegemine on ebamõistlikult koormav ning ei kanna kogumiseesmärki. Tegemist ei ole püsiva töölepingu tingimuste, sh koormuse muutmisega.

Kui aga tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja töötab edaspidi osalise töökoormusega, siis on see püsiv töölepingu muutmine, mis tuleb ka TÖRi kanda.

Kas tööandja peab kandma TÖRi seoses eriolukorraga palgata puhkuse? Kui Töötukassa maksab töötajale töötasu hüvitist ja tööandja maksab töötasu vähemalt 150 eurot, kas TÖRi peab kandma palgata puhkuse?

Tasustamata puhkuse kokkulepe on poolte kokkulepe TLS § 12 alusel ning sel perioodil tööandja töötajale töötasu või muid väljamakseid ei tee. Tasustamata puhkuse ajaks töösuhe peatub ning see peab kajastuma TÖRis.

TÖRi tuleb kanda töökoormuse muutmine, kui see toimub TLS § 12 alusel poolte kokkuleppel ning tasustamata puhkuse periood, sest sel ajal on töösuhe peatunud ehk töösuhte pooled on kokku leppinud, et ajutiselt töölepingu tingimusi ei täideta. Poolte kokkuleppel tasustamata puhkus tuleb kanda TÖRi juhul, kui see kestab üle ühe kalendrikuu.

Kui tööandja töötajale siiski osaliselt väljamakseid teeb, siis ei ole tegemist tasustamata puhkuse kokkuleppega, vaid töölepingu tingimuste ajutise muutmisega muul põhjusel. Kui tööandja ei võimalda töötajatele töötamist, kuid maksab keskmist töötasu TLS § 35 alusel, siis seda TÖRi kandma ei pea.

Samuti kui töötajale maksab Töötukassa töötasu hüvitist ja tööandja maksab töötasu vähemalt 150 eurot, siis ei ole tegemist palgata puhkusega TLS § 12 mõistes ja seda TÖRi kandma ei pea.

Mida teha, kui mul on eriolukorra/kriisi tõttu raskusi maksude tasumisega?

Esmalt tasub teada, et eriolukorra ajal (1. märtsist kuni 1. maini 2020) MTA maksuvõlalt intressi ei arvesta.

Näiteks kui maksuvõlg tekkis käibedeklaratsiooni (KMD) osas, mille tasumistähtpäev oli 20.01.2020, siis intressi arvestati perioodi 21.01.–29.02.2020 eest ja need intressid kuuluvad tasumisele. Ajavahemikul 01.03–30.04.2020 intressi ei arvestata ning seega neid tasuda ei tule.

Kui maksukohustus on tekkinud eriolukorra kehtimise ajal, siis ei ole vaja kiirustades meie poole pöörduda ning võlga ajatada. Me ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei tee koheselt pangakontode areste). Võlga saate tasuda ka osade kaupa ilma kehtiva graafikuta.

Maksuvõla ajatamise taotlused, mis on esitatud maksuvõla puudumise tõendi saamiseks (riigihankel osalemiseks, erinevate toetuste või lubade saamise eesmärgil), menetleme esmajärjekorras.

Nendel, kellel võlapuudumise tõendi saamine ei ole oluline, on mõistlik esitada taotlus maksuvõla ajatamiseks pärast eriolukorra lõppu või alates 21.04.2020. Nii saame graafiku kinnitamisel arvestada kõiki Vabariigi Valitsuse poolt maksukorralduse seadusesse sisse viidavaid täiendavaid muudatusi intressiarvestamise ning maksegraafiku pikkuse osas.

Kõik deklaratsioonid tuleb siiski korrektselt ja õigeaegselt esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.

Kas selleks, et minu maksuvõlalt 1. märtsist kuni 1. maini intresse ei arvestataks, pean võla ajatama?

Ei pea. Kui aga raskused on pikemaajalised ja on soov, et ka pärast 1. maid rakendataks madalamat intressi või jätkuvat intressivabastust, soovitame taotluse maksuvõla ajatamiseks esitada pärast eriolukorra lõppu või alates 21.04.2020.

Kas võla ajatamisel kehtivad MTA kodulehel toodud tingimused/nõuded?

Jah, suures osas küll. Oleme graafiku andmisel paindlikumad ning arvestame valitseva olukorraga.

Kas saan varem kokku lepitud maksegraafikut muuta?

Sellisel juhul tuleb maksuhalduri poole pöörduda ning koos ettevõtte võimalused üle vaadata.

Kui mul oli juba enne eriolukorda tekkinud maksekohustusi, siis kas need võib praeguses olukorras täitmata jätta?

Isikutele, kellel olid juba varem makseraskused ning toimus võla sissenõudmine, jäävad sundtäitmised jõusse (nt pangakontode arestimine, täitemenetlus).

Praegu on otsus, et intresside arvestamise peatamine kestab 1. maini. Mis saab pärast seda?

Kui Riigikogu kinnitab eelnõu, siis alates 1. maist kuni 31. detsembrini aastal 2021 hakkab intressimäär olema 0,03 protsenti ning maksuvõlgade ajatamise korral on võimalik intressi määra vähendamine perioodil 01.05.2020–31.12.2021 kuni 100 protsenti.

Kust saab näha äripartneri kohta võlainfot? Miks on avaliku võlainfo kuvamine kinni pandud?

Oleme ajutiselt sulgenud avaliku võlapäringu, kuna võlainfo ei näita eriolukorra ajal ettevõttest tavapärast ja adekvaatset majanduspilti. Isikud, kes on alati korrektsed maksukohustuslased olnud, võivad olla hetkel ajutistes raskustes, samuti ei jõua maksuvõla ajatamise info suure koormuse tõttu piisavalt kiiresti avalikku võlapäringusse.

Võlapäringu ajutise sulgemise eesmärk ei ole keerulisel ajal infot varjata, vaid vältida ettevõtete ebavõrdsesse olukorda panemist. Otsime võimalusi, kuidas enne kriisi tekkinud võla kohta infot välja anda, see vajab IT-arendust.

Hetkel ei saa seega ettevõtte kohta võlainfot näha. Maksukohustuslasel endal on võimalik moodustada e-MTAs digitempliga tõend võlgade puudumise kohta ja esitada see vajadusel äripartnerile/krediidiasutusele (lähemalt e-MTAs tõendi koostamisest). Samuti on kõigil teistel võimalik enda äripartnerilt sellise tõendi esitamist paluda.

Kas eriolukorras peab riigihangetel maksuvõlga kontrollima?

Jah, peab kontrollima. MTA tõesti lõpetas ajutiselt maksuvõla avaliku kuvamise, kuid riigihangete reeglid kehtivad ja riigihangete registri kaudu saab riigihanke korraldaja endiselt kontrollida maksuvõla puudumist.

Kas eriolukorras peab pakkujal maksuvõlg olema tasutud või ajatatud?

Jah, peab. Eriolukorra ajaks (1. märtsist kuni 1. maini 2020) on peatatud maksuvõlalt intresside arvestamine, kuid riigihangetel osaleda soovivatel ettevõtjatel tuleb tekkinud maksukohustused tasuda või ajatada.

Selleks peab ettevõtja pöörduma MTA poole. Kui ettevõtja annab meile ajatamist taotledes teada, et soovib osaleda riigihankel, tegeleme selliste taotlustega esmajärjekorras.

Mida saab hankija teha, kui pakkujal on maksuvõlg?

Kui ilmneb, et pakkujal on maksuvõlg, siis tuleb anda ettevõtjale võimalus maksuvõlg kas tasuda või ajatada hankija määratud tähtaja jooksul. Hankija ei või sealjuures määrata lühemat tähtaega kui kolm tööpäeva, mõjuvatel põhjustel võib hankija pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest.

Kui ettevõtjal, kellega soovitakse hankeleping sõlmida, esineb hankijale mõni kohustuslik kõrvaldamise alus (nt maksuvõlg), on võimalik olukorras, kus hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel (nt praeguses eriolukorras võiks selleks olla isikukaitsevahendite soetamine) ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata (nt kui kõikidel hankes osalevatel ettevõtjatel esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus), siiski lubatud jätta ettevõtja kõrvaldamata ja temaga hankeleping sõlmida.

Kas käibemaksu tagastused jätkuvad praegusel kujul ja tähtaegadega?

Maksu- ja Tolliamet täidab ettevõtete poolt esitatud põhjendatud tagastusnõuded kiirelt ja operatiivselt. Mõnepäevased viibimised saavad esineda vaid sel juhul, kus ettevõtjaga on vaja täiendavalt suhelda, et maksuasjad korda saaks.

Kas MTA peatab ettevõtte kauba impordi käibemaksu KMD-l deklareerimise load, kui ettevõttel on tekkinud maksuvõlg?

Seoses eriolukorraga ei peata me hetkel kauba impordi käibemaksu KMD-l deklareerimise lube juhul, kui isikul on tekkinud alates märtsist seoses keerulise majandusliku olukorraga maksuvõlg.

Impordi käibemaksu KMD-l deklareerimise lubade väljastamisel oleme paindlikumad ja seni korrektse maksukäitumisega ettevõtetele tuleme vastu ka eriolukorrast tingitud maksuvõla puhul.

Miks ja mis muudatused kavandatakse teha alates 1. maist käibemaksuseaduses?

Käibemaksuseaduse muutmise eesmärk on laiendada trükiväljaannetele kohalduvat vähendatud käibemaksumäära (9%) ka muudele füüsilistel kandjatel olevatele väljaannetele ja elektroonilistele väljaannetele, et võrdsustada trükiväljaannete ja muudel füüsilistel kandjatel olevate väljaannete ja elektrooniliste väljaannete maksukäsitlust.

Kust ma saan oma maksualastele küsimustele vastused?

MTA kõik teenindussaalid on eriolukorra tõttu suletud. Ettevõtjatel palume küsimustega pöörduda  ja telefonile 880 0812.

Tolli teemadel palume kirjutada  või helistada 880 0814.

Eraklientide ja FIE-de küsimustele vastame  ja infotelefonil 880 0811.

E-MTAga seotud tehniliste küsimuste korral ja juhiste saamiseks kirjutage palun  või helistage 880 0815.

Meile saab esitada küsimusi ka iseteeninduskeskkonna e-MTA kaudu (menüüpunktis „Suhtlus“ või jaluses lingilt „Saadan kirja“).

Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtjatele loonud ühtse kontaktpunkti ja koondanud korduma kippuvad küsimused, infot saab ka e-posti aadressilt .

Riigi üldine eriolukorra-aegne kriisitelefon on 1247.

Allikas: emta.ee

Kõik uudised