Piret Reinson on turundus- ja kommunikatsioonisektoris tegutsenud enam kui 25 aastat. Selle aja sisse mahub töötamine ETV-s, Hansapangas, Nordeas ja E-residentsuses. Täna on ta elukindlustusfirma Lyfery üks asutajatest. Rääkisime Piretiga aja planeerimisest ja selle tähtsusest, erinevate erialade sidumisest ning sellest, kuidas turundus on läbi aegade muutunud.

Piret, su taust on kirju: oled olnud turundus- ja kommunikatsioonijuht erinevates ettevõtetes, enamasti pankades, aga jõudnud ka näiteks ETV-sse. Lisaks sellele tuttav modellimaailmaga ja korraldad üritusi. Räägi lähemalt, kuidas ja mis?

No see modellimaailmaga tuttav olemine on väikene liialdus (naerab – toim.). Pigem võib öelda, et olen saanud end tänu sellele, et olen fotogeeniline, karjääri ja kahe lapse kasvatamise kõrvalt ka kauni naisena tunda. Ja see ei ole üldsegi vähetähtis. Olen selle eest väga tänulik. 

Alustasin kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas 90ndate alguses. Siis oli nii, et läksid ju otse ülikoolist tööle. See, kuidas ma just turundus- ja kommunikatsioonivaldkonda sattusin, oli suur juhus. 

Minu esimeses töökohas oli neli poissi ja mina, kõik tegid kõike. See, kuidas ma just nende poiste juurde sattusin, on omamoodi lugu. Eks ma olin üks väheseid kiiksuga tegijaid meie Pärnu Ühisgümnaasiumi lennust, kelle jaoks Tartu Ülikool oli ainuke ülikool Eestis. Tartu mulle ei meeldinud, kuid sinna ma maandusin. Haridus oli rohkem väärt kui äge elu. 

Kuna mulle ei sümpatiseerinud Tartu, aga mulle meeldivad raamatukogud, siis ma veetsin suurema osa ajast just Tartu Ülikooli raamatukogus. Ja seal pöördus minu poole noormees, kes kutsus mind Pindi Investi tööle. No ja nii see kõik läks. Vahepeal juhtus ka palju, aga ühesõnaga ma alustasin Pindi Investi turundus- ja kommunikatsioonijuhina 1995. aasta suvel. Muide, Pindi Invest oli üks esimesi suurimaid erastamise väärtpaberite kokkuostjaid, nii et meie määrasime selle väärtpaberi hinda ja olime oluline osapool Eesti väärtpaberibörsi kujunemisel.

Mis edasi sai?

ETV-sse läksin tööle 2000. aastal, Aare Urm kutsus. Esialgu ei saanud isegi aru, miks mind sinna tööle võeti. Aga kui see kõik päädis uue juhatusega, sh olid seal Ilmar Raag ja Jaanus Kõusaar, siis hakkas kõik hoopis teistmoodi lõhnama. Jäingi sinna ja seal sai alguse minu juhi karjäär. ETV-s töötades hakkasin esialgu ise lugema ja õppima juhtimise kohta. Aastal 2005 toimusid mu elus kõik muutused korraga ja no vot siis oli totaalne identiteedikriis. Kõik tundus nii mõttetu. 

Kui mul ei oleks lapsi tol hetkel olnud, oleksin astunud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Mul on lapsest saati olnud päris tugev uskumus, et oleksin hea näitleja. Täna on mul palju sõpru teatri- ja filmimaailmas, olen tänulik selle eest. See valdkond on ikka eriti tugevatele, ma ei tea, kas ma sinna kvalifitseeruksin. 

Kuidas kriis sind edaspidi mõjutas? 

Pärast isiklikku kriisi jäin ikka samasse valdkonda ja mingil hetkel mõistsin, et kommunikatsiooni- ja turundusvaldkond ei olnud enam mu töö, vaid ma päriselt olen selles hea. Aga seda näitleja poolt olen saanud rakendada oma ürituste korralduses, muide, ja mul on vedanud, et elu on seda mulle pakkunud.

Edasi läksin ETV-st Hansapanka tööle ja sealt leidsin eest veelgi loomingulisemad inimesed. Ja see oli kihvt tunne. Et sa võid ka äriorganisatsioonis olla loominguline. Kui oled majandusharidusega, siis tahad areneda ja näha tulemusi. Eks tänaseks on see loominguliste valdkondade “mõõtmine” ka muidugi suure sammu edasi teinud. Hansapangas hakkasingi sügavamalt kommunikatsiooniga tegelema. Investeerimisest ei räägitud sel ajal nii palju ja minu suur eesmärk oli viia investeerimisteemad ärimeediast tavameediasse igapäevateemade hulka. 

Aga kui tuleme selle modelli jutu juurde tagasi, siis päriselt – tööalaselt on võimalik ka modelliks saada (naerab – toim.). Sain Tankilt, kes on minu kõige pikaajalisem koostööagentuur olnud (eesotsas Villem Valmega), kingituseks Virge Vierteki fotosessiooni. Kuna ma postitasin need pildid ka sotsiaalmeediasse, siis mind märgati ja pärast seda hakati igale poole kutsuma. Kõige suurem projekt on olnud Tallinna Kaubamaja sügiskampaania “Sajaga tulevikku” 2017. aastal. Kangestusin iga kord, kui Viru Keskuse/Tallinna Kaubamaja vaateakendest mööda sõitsin (naerab – toim.).

Sul on haridus päris mitmel erineval erialal, alustades inglise filoloogiast ja lõpetades rahvusvahelise ärijuhtimisega. Ennekõike oled pikalt seotud olnud turundusega. On olnud võimalik need kolm omavahel siduda?

Tegelikult on nii, et mida enam overlapi erinevate distsipliinide vahel, seda parem. Keeled on alus kõigele ja no turundus on osa ärijuhtimisest. Ma isiklikult usun ja arvan, et haridussüsteem muutub drastiliselt. Peab muutuma. See oli väga suur trauma ja eneseületamine minu jaoks, et nii kaua õppisin. Kümme aastat tegelikult. Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse teaduskonda astusin 1991. aastal. Rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusekraadi sain 1999. aastal EBS-st, mu poeg oli siis kahene.

Ma mäletan, et ETV-s turundusvaldkonna töötaja profiili täites märkisin, et tal võib näiteks ka psühholoogiakraad olla, ei pea majandusharidusega inimene olema. Ma olen väga hariduse usku. Aga samas ma näen ja tean, et see ei määra mitte midagi. Palju olulisem on inimeseks olemise haridus, avatus, väärtused, sisemine drive. Kui sa inimesena tead, kes sa oled, ei pea end maailma kõige targemaks inimeseks ja oled valmis õppima, siis on kõik võimalik. Sõltumata soost, vanusest, rahvusest jms. 

Varasemalt oled kokku puutunud Eesti brändiuuenduse ja finantsmaailmaga. Su enda ettevõte tegeleb elukindlustusega. Miks valisid sellise valdkonna, millega edasi minna? Kuidas üldse jõudsid äratundmiseni, et tahad oma asja teha?

See on minu jaoks hästi loogiline, et ma siia jõudsin. Mul on olnud karjääri mõttes kaks suurt ja olulist muutust. Esimene neist toimus 2000ndate keskel, kui sain aru, kui võimas tööriist on kommunikatsioon ja et kõik algab sellest. Turundus baseerub ikkagi eelkõige positsioneeringul ning sellest lähtuvatel strateegilistel sõnumitel. Sa ei saa olla turunduses edukas, kui sa ei saa kommunikatsioonist aru. Reklaamid, sisu, üritused jne – kõik need peavad kandma sinu ettevõtte põhisõnumeid. Kunst ongi selles, kuidas, mis meetodeid ja kanaleid kasutades neid õigete inimesteni viia ning teha seda viisil, mis loob tugevaima engagementi, ostuotsuse ja lojaalsuse.

Teine oluline muutus toimus siis, kui suundusin E-residentsusesse. Esimese hooga ikka mõtlesin, et jummel küll, kas ma üleüldse hakkan kunagi aru saama kõigest sellest – blockchain, X-road – aga see hetk, kui sa sellest aru saad… Maailma parim tunne. See oli heureka moment! See oli nagu mingi plahvatus, et ühest universumist sai palju erinevaid universumeid. Siis otsustasin, et kui ma kellegi teise jaoks töötan, siis ainult tech-driven ettevõtetes. 

Nordea tuli repositsioneerida väikesest laenupangast suureks kodupangaks, Eesti “Welcome to Estoniast” maailma parimaks digiühiskonnaks, Estateguru väikesest ühisrahastusplatvormist rahvusvaheliseks fintechiks. Mulle meeldib midagi uut luua (mida repositsioneerimised ka on) ja mulle meeldib organisatsioone ning funktsioone üles ehitada. Samal ajal on mu enda areng mulle täpselt sama oluline. Ja kui mingil põhjusel ma ise enam edasi areneda ei saa või on väärtuste konflikt, siis ongi lõppkokkuvõttes kõige parem ise midagi nullist üles ehitada. Pean ise seda visiooni looma ja strateegilisi otsuseid vastu võtma. 

Eelmise aasta augusti lõpus tegin Lyfery brändi workshopi (nime tegelikult siis veel ei olnud) ja siis tegin ka sisemise otsuse liituda. Inimesed on minu jaoks kõige tähtsamad ja need olid just need õiged inimesed, kellega koos esimest korda elus proovida midagi ise nullist üles ehitada.

Lyfery originaalidee on Mihkel Mandrelt, töötasime koos Hansapangas. Hansapank on minu jaoks tänaseni kindlasti üks karjääri highlighte. Meil oli tolle aja kohta väga rahvusvaheline seltskond, kõik olid ülimalt professionaalid. Meil ei olnud pseudoprobleeme ja iga päev mõtlesin, et vau, ma saan selliste inimestega koos töötada. Natuke imelik oli mõelda, et kas tõesti on nii äge? See oli tore aeg.

Millised on Lyfery edasised plaanid?

Mihkel ja Madis Tapupere on juuni lõpus Zürichis kohtumas Tenity kiirendi meeskonnaga. Oleme TOP 25 seas nende programmis. Valmistume ka pre-seed roundiks. MVP tahame neljandas kvartalis välja tuua. Tegemist on elustiili ja tervisekäitumist toetava elukindlustusega. 

Aga kuidas siiani läinud on?

Meil on olemas eelregistreerujad, tugev meeskond, elukindlustusselts ja terviseteenuse pakkujad on välja valitud ja lepingud sõlmimisel. Aga otseloomulikult on tänases turusituatsioonis kõik kordades keerulisem ja kõik liigub kordades aeglasemalt, kui paar aastat tagasi.

Tänaseks on mul kõik säästud kulutatud, nii et ise freelancin ja olen võtnud adviseri rolli Lyferys. Tegelikult olen ehk oma elu teises suuremas muutuste laines ja ise ka päris lõpuni ei tea, kuhu teekond edasi viib. Hoian kõik uksed lahti ja otsustan südame järgi.

Sa oled üpris aktiivne. Kui muidu inimestel aega ei ole, siis tundub, et sul on aega. Või leiad aja. Kuidas õigem oleks öelda?

Aega ei ole kunagi üle. Pigem on aega alati puudu. Olen üksinda üles kasvatanud kaks last oma karjääriga paralleelselt. Ühel hetkel, kui avastad, et armastad kõike oma elus, siis need piirid kaovad ja aega ei ole vaja leida. Sa lihtsalt teedki ainult seda, mida armastad. Ja see omakorda teeb seda, et su lapsed ei süüdista sind milleski, sest nad tajuvad sinu sügavat armastust ja kohalolu. Nad ei oska pahased ega armukadedad olla, kui on kogenud sügavat kohalolu ja jäägitut armastust. Siis nad suudavad mõnda aega täiesti üksi ka hakkama saada. Ja loomulikult tähendab see jäägitut jagamist ja lõputut rääkimist erinevatel teemadel. 

Mul ei ole sellist kontseptsiooni nagu aja jagamine. Ja mul ei ole eraldi tööpäevi ja puhkepäevi. Väga sageli olen kõige efektiivsem just nädalavahetustel. Teen kõike, mis täidab minu südant armastusega. Iga erilist hetke elus tuleb tähistada. Mida rohkem võtad aega neid hetki tähele panna ja tähistada, seda rohkem neid sinu ellu ka tuleb. Käin palju näitustel, teatris, kontsertidel, fännan Sharon Eyali ja Diana Kralli, mul on kihvtid sõbrad erinevatest valdkondadest jne. Teen igal hommikul viie tiibetlase harjutusi, mida olen teinud juba viimased 15 aastat. 

Kõik eespool mainitu loob mõnusa harmoonilise terviku. See kõik on tulnud läbi väga suure valu. Kahjuks on nii, et mugavustsoonis ei juhtu mitte miski.

Turundusvaldkonnas oled toimetanud enam kui 25 aastat. Mis su kogemus ütleb – kas on drastilisi muutusi võrreldes algusaastatega turundusmaailmas?

No eks Porteri Five Forces mudel ikka töötab, välja tuli see 1979. aastal. Korraliku turu positsioneeringut välja töötamata ei ole võimalik head turundust teha. Põhitõed jäävad paika, sest turundus ei ole mitte midagi eraldiseisvat, see on osa ärist. 

Ma näen, et kõik liigub sinnapoole, et sõnum ja sisu peab paigas olema. Sõnal on jõud. Päriselt. AI aitab meid, aga et edukaks saada, ei saa ainult AI-le lootma jääda. See on kunst, kuidas siduda oma äriprotsessid ja turundus, et ta kõnetaks ja kannaks seda sisu edasi. Kõik muutub ja liigub nii kiiresti. Kui sõnumid ja väärtused on paigas, siis selle pealt on lihtne muudatusi teha ning uue situatsiooniga kohaneda. Sellepärast mulle meeldibki start-up sektor. Seal väljendub loomingulisus selles, kuidas data pealt uut äri luua. 

Massimeedia on mulle isiklikult väga igavaks muutunud. Inimesed on hoopis kuskil mujal, kõik on väga killustunud ja fragmenteerunud. See teebki asja väga põnevaks, milliste sõnumite ja kanalitega need sinu äri jaoks õiged inimesed üles leida ja nad brändisaadikuteks muuta. 

Start-up sektoris toimetavad turundajad saavad kogemuse 5 aastaga, mille mina sain 15 aastaga. Seal on kõik nii kontsentreeritud ja pead kohe kogu ärist pildi ette saama, vastasel juhul pole võimalik toimetada. Põhimõtteliselt teed iga päev äriotsuseid. 

Väga soovitan grit. koolitusi kõigile. Karola Karlson võtab seal nii lihtsate lausetega kõik põhitõed kokku ja kõik põhilised probleemid, milles tavaliselt turundust süüdistatakse, aga juurpõhjus on reeglina hoopis kuskil mujal. Kõik kehtib ka tavaettevõtete puhul.

On sul mingeid naljakaid seikasid ka minuga jagada? Või sootuks ebaõnnestumisi?

(Mõtleb ja naerab – toim.). Mu Hansapanga tiimis oli turundusspetsialist, kes õppis iseseisvalt erinevaid kujundusprogramme ja talle meeldis ka neid reaalselt oma töös rakendada. Protsessi järgi olid lõplikud failid need, mille nii tõlk kui ka toimetaja olid kinnitanud. Turundusspetsialist võttis need lõplikud venekeelsed Wordi failid ja hakkas kujundusprogrammis töötlema. 

Selle tulemusena muutus üks täht ühes sõnas ja kogu kiri sai hoopis uue värvingu. Tavalisest lausest sai pisut erilisem lause ehk “ühine nüüd pensionisambaga või muidu situ ennast täis”. Priit Põldoja ja Erkki Raasuke said kõnesid ka Leedust… Ja lisaks olime ka Ärapanijas. Tagantjärele väga naljakas, aga tol hetkel nii väga mitte.

ETV-s oli ka päris palju igasugu naljakaid olukordi. Esimesena tuleb meelde see, kui tegime brändiklipid, mis võitsid väga palju auhindu (Kuldmuna, Kyiv Grand Prix, New York Festivalil üks finalistidest). Tolle aja kohta olid nad ikka päris julged ja pidin väga lugupeetud inimestele kirjalikult vastama, miks me laseme tele-eetris isale putru näkku visata ja näiteks ühele Hildale pidin vastama, et see Hilda, kes on teleklipis, ei suhestu mitte kuidagi päriselu Hildadega. 

Mis oled nende aastatega enim enda kohta õppinud?

Et olen jätkuvalt naiivne. Usun paremasse homsesse ja headusesse. Usun inimestesse. Mõnikord mõtlen, et äkki see on mingi haigus. Et ma ei saagi kunagi suureks ja targaks. 

Tean seda, et inimesed ja usk armastusse on mulle kõige tähtsamad. Ja seda, et kui ei tee kompromisse oma väärtustega, mis iganes juhtub vahepeal, siis in the end,  you are the winner. Tean, et suudan peaaegu kõike. Tahaks öelda kõike, aga tean, et ei suuda kõike. Mulle meeldis Latitude59 programmis kõige enam Nicolas Dubreili öeldu – only the weather and the ice will decide. Ei karda mitte midagi ega mitte kedagi. 

Mu tütar Teresa ütles emadepäeval, et ma olen absoluutselt kõik need emad sellel pildil. Seega – veidi annet mul vist ikka on erinevate rollide jaoks (naerab – toim.).

Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised