05.04.2022

INTERVJUU | Kuldmuna audio- ja videožürii juht Kadi Freja Felt: koroonakriis mõjus loovusele hästi

Kuldmuna 2022 konkursi audio- ja videožüriid juhib Kadi Freja Felt, kes on pärit legendaarsest filmiperekonnast: tema vanaisa Raimund väntas Nõukogude aja kassahitte, isa Ivo on omakorda vaba Eesti üks hinnatumaid produtsente. Kadi on seni keskendunud reklaamfilmide tootmisele ning juhib ettevõtet Get Shot Films.

Produtsent Kadi Freja Felt.

Kadi, kas kunagi oli õhus üldse mingi võimalus, et sinust ei saa filmiinimest?

Lapsest saati oli väike kõhutunne, et kuidagi tee mind filminduse juurde viib. Keskkooli ajal tekkis küll kahtlus, mille tulemusena otsustasin, et ma ei lähe filmi õppima. Otsustasin akadeemilisema Tartu Ülikooli ja ajaloo kasuks, millega jäin väga rahule. Pärast lõpetamist jõudsin põgusalt töötada ka turismivaldkonnas, aga kui ringiga tagasi filminduseni jõudsin, oli selge – siin mulle meeldib, need on minu veregrupiga inimesed. Film on olnud minu ümber kogu elu ja see kõik tundus lihtsalt hästi loogiline.

Kui keeruline oli lõpuks saada Eesti filmiskeenes jalg ukse vahele?

Kui aus olla, siis oli mu esimene päris töökoht filminduses ju perekonna ettevõttes. Tööle saada ei olnud seega sedavõrd keeruline, küll aga oli võib-olla algul keerulisem end kehtestada ja pädevust tõestada, et keegi ei arvaks, et olen lihtsalt tutvuste kaudu uksest sisse astunud. Ja ilma filmihariduseta. Kokkuvõttes olen ringkonda püsima jäänud ja küllap on midagi siin õigesti läinud.

Mida sa tahaksid selles ringkonnas saavutada? Mõnel kunstiga tegeleval inimesel on kindel siht, mõnel pole üldse. Kuidas sul?

Olen pigem see, kes on ja avastab. Töötasin viis aastat filmistuudio reklaamiosakonnas ja seejärel tundsin esimest otsustamise kohta: kas proovida teha mõnda mängufilmi ehk nii-öelda päris filmi või jääda reklaamide juurde. Reklaam on täispika mängufilmiga võrreldes ikka üks pisikene ja kompaktne töö. Otsustasin tol hetkel, et oma iseloomuga sobin pigem kokku kiirete ja lühikeste projektidega ja usun, et see otsus pädeb veel mõnda aega. Ühe filmiinimese jaoks on see üsna kardinaalne samm. Kuigi ei välista, et kunagi tulevikus võiksin toota ka mitte kommertssisuga filme.

Kui rääkida reklaamfilmist ja ettevõtlusest, siis lihtne on sõnastada lühiajalisemaid eesmärke. Näiteks plaanime koroonaviiruse kiuste laiendada eksporditurgu ja minu kolleegide käe all on meie majas tootmises ka esimesed dokumentaal- ja lühifilmid.

Kuidas Eesti reklaamfilmil läheb?

Oleks patt nuriseda. Pärast covidi paanikat põrkas turundusvaldkond kiiresti tagasi. Üldisemalt vaadates on paaril viimasel aastal ju läinud Eesti ettevõtlusel hästi ning reklaamfilmi tootmine käib sellega kaasas. Kui klientidel on ressurssi, et tellida turunduskampaaniaid, mille osana nähakse ka reklaamfilme, siis on meil järelikult võimalus oma tööd teha.

Kas tuleviku ees ebakindlust pole?

Julgen arvata, et igal ettevõtte juhil on tuleviku ees teatav ebakindlus, eriti vaadates täna maailmas toimuvat. Kui üldisemad teemad kõrvale jätta, siis tunnen praegu, et meie tillukeses reklaamfilmi skeenes ei ole Eesti siseselt põhjust lähituleviku osas muretseda. Ligi kümme aastat on räägitud digimeedia pealetulekust, turunduseelarvete jagunemisest uute eri kanalite vahel ja telereklaami taandumisest. Oma kogemusest võin öelda, et telereklaam ei ole veel niipea kadumas ja tema koht reklaamikampaania kõige mahukama ja tihti ka kandvama osana on igati säilinud.

Koroonaviiruse pandeemia algusest on möödunud veidi üle kahe aasta. Kuidas sulle tundub, kuidas see mõjutas reklaamfilmidega kaasas käivat loovust?

Kahe aasta eest tühistati kõik meie projektid sisuliselt päeva pealt ning ootamatult oli käes palju vaba aega. Kui vaadata meie tiimide „loovjuhte“ ehk režissööre, tundub, et paus mõjus loovusele inspireerivalt. Ma ei tea, kas sama kehtis ka reklaamiagentuuride puhul, aga režissöörid said igapäevaste reklaamitööde vahele aega, et nuputada, milliseid teisi filmiprojekte nad luua tahaksid. Tekkis aega, et ennast ja oma ideid edasi arendada. 

Näiteks võtsime 2020. aasta kevadel ette lühifilmi nimega „Descent“, mille kutsus ellu režissöör Helen Takkin. Heleni idee oli teha sümbolistlik film depressiooni vastu võitlemisest ja pean tunnistama, et igapäevatöö kõrvalt on tavaliselt väga raske leida aega teistsuguste projektidega tegelemiseks. Sellest kasvas välja aga südameprojekt, mille tootsime täielikult oma kuludega: kogu võttemeeskond ja näitlejad töötasid näiteks tasuta. Film oli lõpuks ootamatult edukas, seda märgati ja saime auhindu mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt ja festivalidelt. Seega kasvas covidi kevadest meie jaoks välja ka midagi positiivset ja teistsugust.

Kas oled viimase aasta jooksul näinud mõnelt konkurendilt nii head reklaamfilmi, et endal tekkis kohe kade meel?

Kogu aeg, meil tehakse väga häid töid! Eestis on põnev fenomen, kuidas ollakse valmis nägema vaeva ja töid teostatakse leidlikult täiesti erinevate eelarvetega. Mõned siin toodetud reklaamid võib oma tasemelt panna vabalt ühele pulgale välismaiste klippidega – ja siin toodetakse neid murdosaga välisprojektide eelarvest. Eestis tehakse väga head asja etteantud võimaluste piires…ja tihti ka üle selle.

Lisan veel, et teiste tehtud häid töid nähes pole kadedus kindlasti õige sõna. Pigem tunnen uhkust, kui meie väikeses kogukonnas luuakse midagi uut ja ägedat. Oma rolli mängib kindlasti ka see, et produktsioonifirmad töötavad koos vabakutseliste filmitegijatega ning nii oleme tegelikult kõik nagu üks tiim. Ei saa ju olla kade operaatori või režissööri peale, kes tootis teise produktsioonifirmaga midagi erilist, sest nad on samal ajal meie operaator ja režissöör ka. Läbi selle hoiab kogu skeene omavahel mõnusalt kokku. 

Kas see väike ja omavahel läbipõimunud reklaamfilmi skeene täidab Eesti turu üldse ära? Või ootate järelkasvu ja uusi produktsioonifirmasid?

Järelkasvu ootame väga, et värskendada pilti ja ideid. Kui turgu vaadata, siis ma ei usu, et inimeste arvus saaks meie sektor väga palju kasvada. Selleks oleks vaja, et nõudlus teeks järsu hüppe.

Mida otsib ja hindab Kuldmuna töödes audio ja video žürii? 

Arvan, et meie žürii on ikkagi rohkem filmiinimeste nägu. Ehk siis tegu on rohkem filmiinimese vaatega reklaamile kui reklaamiinimese vaatega filmile. Hindame loomulikult ka reklaamklipi funktsionaalsust kampaanias, aga esmalt näeme reklaami kui väikest filmikest. Lisaks kunstilisele ja loovale poolele on olulisel kohal ka tehniline lahendus ning teostus: kuidas mõjub reklaamklipp üldise audiovisuaalse teosena. Kuna žürii on teist aastat järjest koostatud filmiinimese poolt, siis ilmselt jäävad žüriile silma mõned nüansid, mida võib-olla agentuurid esimese hooga ei märka. Loodan, et sellega anname võistlustöödele hea lisamõõtme.

Hindate muuhulgas ka raadioreklaami. Kui palju ise raadiot kuulad?

Hea küsimus. Minu raadio on muidugi R2, kus reklaami ei kuule. Küll aga toodame ise igapäevaselt kampaaniate osana raadioreklaame, kusjuures raadioreklaami puhul tuleb loovidee alati agentuurist valmiskujul, mida meie tiim tavajuhul enam ei muuda. Mõtlesin pikalt, kes peaks žürii liikmete seas olema, et seda reklaamiliiki professionaalselt hinnata. Lõpuks saime kokku hea meeskonna: loovjuhid, kes raadioklippe loovad, ja produtsendid, kes neid tehniliselt teostavad.

Raadioreklaam on päris keeruline valdkond, kus eristuda viisil, et see oleks kunstiliselt väga hästi lahendatud. Nõustud?

Ütlesid välja täpselt minu mõtte. Kindlasti on huvitav kuulata, milliseid lahendusi on viimase aasta jooksul leiutatud.

Millest lähtusid žüriid koostades?

See oli põnev protsess. Žüriis on peaaegu pooleks filmitegijad ning agentuuri või kliendi esindajad. Kõigil on eelnevalt suur kokkupuude reklaamfilmiga. Žüriis on kaks Eesti režissööri, kes on oma valdkonna täielikud tipud – nad annavad hea filmitegija pilgu. Nii filmi kui ka foto teostaja suunda esindab videograaf, kes toodab teistsugust sisu kui näiteks meie ettevõte – ta annab ühe tahu juurde.

Agentuuridest on pardal kogenud projektijuht ja loovjuht, kes on mõlemad reklaamfilmi tootmisega aastate jooksul väga palju kokku puutunud. Kliendi esindaja kutsusime Boltist, mis on põnev, sest neil on ettevõtte sees sisuliselt oma turgudeülene loovagentuur. Kokku sai lahe punt hea maitsega inimesi, kellel on väga palju kogemust.

Audio- ja videožürii:

  • Kadi Freja Felt – produtsent, Get Shot Films
  • Nikolay Vanchev – loovjuht, Bolt
  • Sven Luka – loovjuht, Imagine
  • Helen Takkin – režissöör
  • Arun Tamm – režissöör
  • Madis Tüür – produtsent, Münchhausen
  • Aleksandr Kovaljonok – videograaf/AD, Age Creative
  • Maris Teder – projektijuht, Velvet

Mida hinnatakse?

  • Online reklaamfilm
  • Telereklaamfilm
  • Raadioreklaam
  • Filmi meisterlikkus
  • Meisterlikkus: Foto
  • Meisterlikkus: Animatsioon

 

Kaarel Täll, TULI

Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Loe rohkem: www.kuldmuna.ee

Kõik uudised