Havas viis koostöös TULIga läbi veebinari Baltimaade tarbijauuringust ning üheks põhiteemaks oli inimeste tehisaru kasutus. Kui aprillis kasutas tehisaru keelemudelite rakendusi u kaks kolmandikku täisealistest eestimaalastest, siis viimase küsitluse järgi on AI kasutamine kasvanud ligi kolme neljandikuni. Eesti edestab veidi lõunanaabreid Lätit ja Leedut.

Üldiselt on tehisaru levinuimad kasutuskohad: 

• info otsimine, teemade mõistmine ja kokkuvõtete tegemine (58% AI-kasutajaist);
• tekstide kirjutamine, toimetamine ja tõlkimine (43%); 
• terviseteemalised nõuanded (42%).

AI on muutmas tarbija „funnelit“

Turunduse vaatest on oluline, et vana hea Google’i otsing on endiselt ligi pooltele Eesti, Läti ja Leedu inimestele esimene lähtekoht, kust toodete ja teenuste kohta info otsimist alustada. Samas on ettevõtete kodulehtede kõrvale jõudsalt trügimas tehisaru, kust üha enam inimesi alustab teabe otsimist. 

Võrreldes kevadega on Eestis ettevõtete veebilehtedelt infokogumise alustajate osakaal langenud ning AI on mõju laiendanud. Võib oletada, et tarbija ei delegeeri „funneli“ algfaasi tehisarule niivõrd Google’i otsingu arvelt, mis on loomult AI-põhine eelvaliku hõlbustaja, vaid pigem ettevõtete omakanalite arvelt. 

Seega nagu juba mõnda aega räägitakse, on ettevõtetel soovitav oma veebikanalid muuta ka AI jaoks paremini leitavaks ja loetavaks. 

AI-soovitustele järgnevast faasist annab aimu, et üleilmse uuringu „The EY Global AI Sentiment Survey“ põhjal kasutab 10% inimestest AI-agente enda eest ostude tegemiseks. Ehk võib ennustada, et tulevikus hakkavad tarbijad ka „funneli“ tootevaliku lõppfaasi järk-järgult ära delegeerima.

AI-otsinguid veavad kolm kategooriat

Havas uuris Eesti tarbijate AI-kasutust info otsimisel eraldi 20 toote- ja teenuse valdkonnas, ning selgelt eritusid kolm, mille puhul tehisarule tuginemine on teistest levinum. Need on:

• Ravimid ja tervisetooted;
• Reisimine;
• Tehnoloogiatooted  (arvutid, nutiseadmed jmt).

See on mõistetav, sest need teemad puudutavad kõiki ja samal ajal eeldavad rohkem selgitust, võrdlust ja eksperditeadmist, mistõttu tehisaru panus on soovitusfaasis suurema väärtusega.

Näiteks iga neljas eestimaalane on kasutanud AI-d ravimite ja tervisetoodete kohta info otsimiseks, ja 6% on teinud AI soovitustele tuginedes valiku või ostuotsuse konkreetse ravimi või tervisetoote osas. Havasi uuringute juhi Mauri Söödi oletusel võib tervishoiu rahastusmurede tõttu saada AI-kasutus pakkujate poolt üheks lahenduseks ja loodetavasti mitte pelgalt kuluefektiivsuse, vaid veel paremate ning personaalsemate teenuste loomisel.

Mida turundaja siit kaasa võiks võtta?

• Tasub testida, kuidas tehisaru sinu kategoorias infot vahendab ja brände soovitab. Küsi eri AI-tööriistadelt samu küsimusi, mida võiks tarbija küsida. Kuna otsingut alustatakse üha sagedamini AI-st, on tähtis, kas ja kuidas sinu bränd vastustesse jõuab.
• Oluline on üle vaadata, kas brändi veebisisu on AI jaoks piisavalt selge ja kasutatav. Toodete, teenuste, eeliste, hindade jms kohta käiv info peaks olema veebis esitatud nii, et seda oleks lihtne leida, mõista ja edasi vahendada.
• AI ei ole pelgalt sisuloome ja tööefektiivsuse tööriist. Tehisaru mõju ulatub järjest enam ka tarbija otsustusprotsessi, mistõttu puudutab see ka SEO-t, veebi, analüütikat, meediat ja klienditeekonna juhtimist.

Havas koondab Eestis, Lätis ja Leedus meediaagentuure, reklaami loovagentuure ning pakub sotsiaalmeedia ja uuringute teenuseid. Osana üleilmsest võrgustikust ja pidevalt uuenedes on meie eesmärk aidata brändidel kasvada luues brändide ning inimeste vahelisi tähenduslikke suhteid.

Autor: Havas
Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised