Emor on juba mõnda aega teinud taskuhäälinguid “Point” ja “Point+”. Mõlemast sarjast on internetiavarustesse paisatud mitmeid põnevaid intervjuusid. Jagame vestlusi ka TULI lehel.

Kommunikatsioonis ei ole tehisaru arengu tõttu enam oluline sisu maht, vaid see, milliseid lugusid tasub üldse rääkida, leidis „Point+“ uues osas kommunikatsioonibüroo Optimist Public asutaja ja partner Mari-Liis Ahven.

„AI on viimased aastad boominud (kiiresti arenenud) ja see maht on läinud nii suureks. Praegu ei ole küsimus mahu tootmises, vaid millist lugu me suudame rääkida ja kas see on jätkusuutlik järgmise aasta jooksul,“ ütles Ahven. USA ettevõtted on tema sõnul hakanud taas palkama storytellereid, kelle ülesanne on luua usaldust tekitavaid lugusid, mis kestaksid ja esindaksid brändi väärtust tervikuna. „Meie sektori tänane vastutus ongi luua sisu, mis annab maailmale midagi juurde, mis ei oleks lihtsalt vaht.“

Sama põhimõte kehtib ka suunamudijate kaasamisel. „Ei saa võtta nii, et sul on sada tuhat pluss followeri (jälgijat) ja sina nüüd mulle sobid. Pigem on küsimus väärtusskaalas ja kas sel on ka mingi mõju. Tuleb leida need, kes loovad usaldust, mitte ainult sisu,“ sõnas ta. „Tegelikult on nii, et igaüks ei peaks olema influencer, igaüks ei pea iga nädal tegema postitusi, ei persoonibrändina ega tavatarbijana, sest meil on infot megapalju. /…/ Lihtsalt nice to have contenti ei ole mõtet luua.“

Koostöös kliendiga peab agentuur olema Ahvena sõnul partner, kes julgeb öelda, mis on tegelikult vajalik. Ta tunnistas, et Optimist Public on loobunud ka klientidest, kes agentuuri nõu kuulda ei võta „Hea klient on see, kes võtab agentuuri kui oma meeskonna liiget, usaldab, kaasab ja saab aru ka agentuuri vastutusest. Me saame ja julgeme öelda välja ka ebapopulaarseid suundumusi. Sellised koostööd on väga edukad,“ märkis ta.

Kommunikatsioon peab olema kaasatud enne otsustamist

Ahvena sõnul peaks kommunikatsioonijuht või agentuur olema ettevõttes kaasatud juba otsuste algusjärgus, mitte siis, kui otsus on juba langetatud. „Siis me oleme juba hiljaks jäänud. Kommunikatsioon peab olema otsustusprotsesside, eesmärkide seadmise ja selle kujundamise juures. Kommunikatsioon ei ole ainult sõnade valik või narratiivide loomine, kommunikatsioon on mõju ja usalduse loomine ning see hakkab pihta otsustuse põhjus-tagajärg seosest. Nii et mida varem ettevõtete juhid usaldavad oma inimesi, seda paremaid tulemusi nad saavad.“

Muide, Ahven sai juba põhikoolis ühel üritusel vabatahtlikuna pressitööd nähes aru, et see on tema ala. „Siis ma läksin koju ja teatasin, et mina lähen ülikooli õppima kommunikatsiooni,“ ütles ta vanematele. Nii läkski. Pärast keskkooli õppis Ahven Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning hiljem Tallinna Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimist. Samuti on ta end täiendanud Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias.

Esimese erialase kogemuse sai Ahven Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis meediaspetsialistina. Hiljem on ta töötanud nii agentuuris kui ka IT- ja telekomisektoris ning advokaadibüroos, kuid jõudis lõpuks tagasi agentuurimaailma. „Mind innustab see, kui mul on kiire. Need in-house (ettevõttesisesed) kogemused ei olnud minu jaoks piisavalt kiired. Mul hakkab igav,“ sõnas ta.

Kas kommunikatsiooniagentuuridel on praegu parimad ajad? Millistele teemadele keskenduvad ettevõtted varasemast vähem ja mis muudab kommunikatsioonitöö stressirohkeks? Lisaks räägime, kuidas kasutada kampaanias ühiskondlikku valupunkti ning mille poolest erineb kommunikatsiooniõpe Tallinna ja Tartu Ülikoolis. Juttu tuleb ka suhtlemisest venekeelse kogukonnaga ja tandemjuhtimisest.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Autor: Emor

Kõik uudised