2022. aastal võtsin koos häk agentuuriga ette pöörase hüppe pea ees tundmatusse – eksportida meie strateegilisi disaini- ja veebilahendusi Dubaisse. Kuigi hulljulge, tundus samm loogiline: suur turg, rahvusvaheline linn, peamiseks keeleks inglise keel, kõrged kvaliteediootused, sarnane ajavöönd. Paberil oli kõik timm, kirjutab häki juht Einar Tiimla.

Aga teooria ja praktika ei käi alati käsikäes. Ja vahel võib ka kogenud rallisõitja kurvi valesti rihtida ja räigelt matsu panna. Nii et terve külg sodi. #kraaviott

Meil oli juba enne kõrbesse sammude seadmist ekspordikogemus olemas

Me ei läinud sinna päris mütsiga lööma. Juba enne Dubai projekti oli meil arvestatav kogemus ekspordis. Olime tootnud reklaame Baltikumi ja Soome. Ühed reklaamid jõudsid eetrisse lausa Peruu ESPNi spordikanalis. Samuti loonud brändi- ja veebilahendusi globaalselt tegutsevatele ettevõtetele; teinud pakendidisaini, mis jõudis YouTube’is miljonite silmapaaride ette. Meie klientide seas on vaikuseruumide tootja Silen, kelle tooteid müüakse enam kui 60 riigis.

Aga kõik need projektid jõudsid meieni läbi ettevõtete Eesti peakontorite. Dubai oli meie jaoks esimene katse päriselt eksportida – ilma Eesti peakontori olemasoluta.

“The truth, well told”

Turunduse ülesanne on rääkida tõde – mõjuvalt, ilusalt, veenvalt. Siit saaks tõmmata paralleeli ka Dubai kogemusega. 

Väljastpoolt tundus kõik glämm: pildid kõrghoonetest, kaamelid, Burj Khalifa, õhtusöögid luksuslikes katusebaarides. Võis uskuma jääda, et kohale jõudes ootavad meid ees piimajõed ja pudrumäed. Ja need kõrghooned olidki muljetavaldavad ja toit vapustav, aga milline oli tegelik tunne? 

Ühel õhtul istusin rõdul, kust oli imeline vaade linnale. Aga tunne oli täiesti tühi. Sain aru, et see projekt võib läbi kukkuda ja kõik see vaev ja raha, mis sellesse investeerisime vastu taevast lennata. Et isegi meie kogemuse ja strateegilise rünnakuplaaniga ei olnud läbilöömine nii lihtne.

Hakkasin selle kohta parajasti postitust kirjutama, endal emotsioon kurgus, et kas tõesti lahkume sellisel noodil. Sel hetkel nägin Instagramis scrollides, et Regan Hillyer (jah, see manifesteerimise guru) peab Dubais sünnipäeva. Tema postitus andis mulle mingil kummalisel moel meelekindlust.

Kirjutasin talle ausalt nii nagu asjad olid, et olen keerulises kohas ja äriga ei lähe hästi. Üllataval kombel sain talt vastuseks paar toetavat sõnumit. Järgmisel hommikul ärkasin, võtsin end kokku ja töö läks edasi. 

Kohtumised, kohtumised, kohtumised

Töö tähendas valdavalt network’imist ja suhtlust. Sai meeletult klaase kokku löödud, et ekspattidest ettevõtjatega vennastuda. Meil olid ka kohalikud kohtumiste sebijad, kes kahjuks oma alal väga pädevad ei olnud. Potentsiaalne klient ei ilmunud paljudele kohtumistele kohale või lükkas kohtumist lõputult edasi.

Sellest hoolimata kohtusin inimestega päeval ja ööl. Tegin tasuta konsultatsioone ja kella üheni öösel Whatsappi kõnesid. Andsin endast kõik.

Kohtumised lõppesid üldjuhul vastusega ”võtame ühendust”. Keegi ühendust ei võtnud ega vastanud, kuna Eesti hind on liiga kõrge ja me ei olnud konstantselt kohapeal olemas. 

Ja nii see sõit käis … üles-alla nagu Ameerika mägedel. Päeval brändi presentatsioon, öösel iseendaga sisekaemus-mõtisklus, kas see kõik ikka tasub ära. Vahepeal agentuuri Eesti tööd ja tegemised.

Kõige valusam hetk? Siis, kui pidin inimesi koondama

See polnud lihtsalt üks ekspordiprojekt, mis tööle ei hakanud. Kogu see üritus viis ära ka koduturu ressursid. Kaotasime käivet ja kliente. Tuli teha raskeid otsuseid. Samal ajal, kui sotsiaalmeedia oli täis pilte, kuidas tuttavad Dubais head elu elavad, pidin mina Eestis selgitama, miks peame meeskonda koomale tõmbama.

Dubai vs. Eesti – numbrid ei räägi meie kasuks

Eesti firmadel on sealsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele teenust pakkudes hinna pärast meeletult raske konkureerida. Miks? 

Meie maksusüsteem sööb liiga palju raha ära…

Dubais on palgamaksud pea olematud, Eestis aga neelavad tööjõumaksud ja tulumaks suure osa brutopalgast. See annab Dubai ettevõtetele eelise pakkuda töötajatele paremat palka ja klientidele soodsamalt teenust. Sellise süsteemse eelisega on meie töö kvaliteedist hoolimata keeruline võistelda.

Dubai ekspordikatse lõpuks pidime lüüasaamist tunnistama.

Mis ma sellest läbikukkumisest õppisin? 

• Ela (või leia, kes agentuuri poolt elaks) kohapeal vähemalt 3 kuud järjest
  – kaugelt ei võida usaldust.
  
• Keegi ei müü sind paremini kui sa ise, aga uksed peavad avama tugevad kohalikud kontaktid.
  
• Kultuurilise tausta uurimisse ei tasu uppuda – näiteks Dubai puhul teed äri inimestega üle maailma, mitte ainult kohalikega.
• Ära jäta koduturgu hooletusse – eksport ei tohi tulla olemasoleva ärimudeli arvelt.
• Üks kõigi, kõik ühe eest – eksport on tiimiala, leia endale liitlased.
• Mina liitusin TULI ekspordigrupiga, et mitte enam ekspordi suunal üksi ponnistada.

Me crash’isime, aga kondid jäid terveks.

Lendasime täie hooga peale. Panime risu. Aga nagu kõik vähegi ettevõtluse või enesearenguga tegelevad inimesed teavad, on läbikukkumised suurimad õpetajad.

Ja nüüd, targema ja tugevamana, oleme valmis uuesti proovima. Mitte selleks, et glämmipilte postitada, vaid selleks, et Eesti loovus jõuaks ka maailmakaardile, meie siseringist välja. 

Osalen Turundajate Liidu poolt ellu kutsutud EIS-i ja Kredexi ühisrahastuse projektis TULIne eksport. Proovime uue strateegiaga, mõtestatult ja suurema jõuga TULI ekspordigrupiga välismaale pääseda, et Eesti turundusagentuure saadaks ka seal edu. 

Ühelt TULI kohtumiselt jäi kõrvu Anti Jürgensteini lause: “Koos oleme nagu keskmine Rootsi agentuur.” Kui kõik Eesti agentuurid kokku panna, siis meil ei ole veel piisavalt rahvusvaheliselt tunnustatud töid ja auhindu ega tööjõudu, et maailma esiagentuuridega rinda pista. Kui aga pead kokku paneme ja enda tugevused leiame, siis saame selles suunas kasvama hakata.

Eksport, me pole sinuga veel lõpparvet teinud!

Autor: Einar Tiimla, häk

Lugu ilmus esmalt häki blogis.

Kõik uudised