19.11.2026

CASE STUDY | Kuidas riigieelarve disainiauhindadele jõudis?

Riigieelarve ei kõla just materjalina, millega disainiauhindu võita. Sajad leheküljed seletuskirja, tabelid ja tuhanded numbrid ei kõneta igapäevaselt kedagi väljaspool finantssektorit.

Kuidas riigieelarvet ilusaks teha? Visuaal: Kaisa Uik ja Kertu Liisa Lepik

Riigieelarve peab olema tööriist, mis aitab nii valitsusel, riigikogul kui ka kodanikel näha tervikpilti: millised on meie eesmärgid ja kuidas me neid rahastame. 

Eestis koostatakse riigieelarvet 2020. aastast tegevuspõhisena. Selle mõte on siduda raha eesmärkide ja tulemustega, mitte näidata ainult seda, kui palju kulub näiteks tööjõule, toetustele või majandamiskuludele.

Samas ei ole riigieelarve ülesehitusega kunagi päriselt rahul kõik selle kasutajad. Ootused on erinevad ja kohati vastandlikud: üks tahab näha rohkem majanduslikku sisu, teine eesmärke ja tulemusi, kolmas jõuda kiiresti just teda huvitava numbrini. Ka kasutajaintervjuud on näidanud, et eri kasutajarühmade ootused eelarveinfole erinevad.

Mõni aasta tagasi otsustas rahandusministeerium teenusedisaini põhimõtetest lähtudes proovida, mis juhtub, kui vaadata riigieelarvet mitte ainult finantsdokumendi, vaid ka disainiülesandena.

Koostöö disaineritega algas EKA LAETUS programmis. Eesti Kunstiakadeemia infodisaini aine raames töötasid graafilise disaini ning tööstus- ja digitootedisaini tudengid välja juhtlaua prototüüpe, kuidas riigieelarve infot kasutajale selgemalt esitada. 

Riigieelarve ükslehed sündisid programmis osalenud tudengitega koostöös eraldi projektina. Rahandusministeeriumil oli olemas algne nägemus olulistest andmestikest ja nende põhjal loodi uus visuaalne lahendus.

500 lehekülge ükslehtedele

Disainiülesanne kõlab alguspunktis peaaegu võimatuna: võtta riigieelarve enam kui 500-leheküljelisest seletuskirjast välja kõige olulisem ja mahutada see onepager’i formaati. Mitte lihtsalt kokku pakkida, vaid teha arusaadavaks ja ministeeriumide ning tulemusvaldkondade lõikes omavahel võrreldavaks.

02 riigieelarve
Visuaal: Kaisa Uik ja Kertu Liisa Lepik

Ükslehed on mõeldud eelkõige riigikogus kasutamiseks, et suurest infohulgast oleks võimalik kiiremini leida otsustamiseks olulist. Samal ajal kasutavad neid nii riigiametnikud kui avalikkus. Ka rahvusvaheliselt on need tooted saanud väga positiivse tagasiside ja mitmed riigid kaaluvad sarnaseid lahendusi. Ükslehed on kättesaadavad nii eesti kui inglise keeles.

Ühe kujundusülesande sees tuleb seega korraga lahendada mitu vastuolu: kuidas lihtsustada ilma lihtsakoeliseks muutmata, kuidas valida ilma olulist kaotamata ja kuidas anda kuivale finantsinfole iseloom nii, et alles jääks selle tõsiseltvõetavus? Kuidas aidata numbrirägastikust kiirelt olulist sõnumit kandev signaal üles leida?

Ükslehtede puhul ei olnud kõige keerulisem ülesanne leida õigeid värve või kujundeid. Raske osa tuli enne kujundamist: mida näidata ja mida mitte?

“500+ leheküljest said kompaktsed ja lihtsasti arusaadavad ükslehed koostöös ministeeriumiga: otsustasime etteantud info põhjal, mida visuaalselt rõhutada ja esile tuua. Joonised läbisid mitmeid iteratsioone, kuni jõudsime lahenduseni, kus graafikute vorm illustreerib sisu ning mille struktuuri saab rakendada erineva infohulgaga ükslehtedele,” selgitasid disainerid Kaisa Uik ja Kertu Liisa Lepik.

03 riigieelarve
Visuaal: Kaisa Uik ja Kertu Liisa Lepik


See disain viis lõpuks kahe nominatsioonini Eesti Disainiauhindadel: riigieelarve ükslehed, mille disainisid Uik ja Lepik, jõudsid nii graafilise kommunikatsiooni kui ka disaini abil muutuse loomise kategoorias hõbedani. Kulda kummaski kategoorias välja ei antud, mistõttu oli hõbe mõlemas kategoorias kõrgeim tunnustus.

„Muutus disaini abil“ kategoorias hinnatakse mitte lihtsalt head väljanägemist, vaid seda, kas disaini rakendamine on toonud organisatsioonile või teenusele päriselt tajutava ja tõendatava muutuse. Riigieelarve ükslehtedest on saanud iga-aastase eelarveprotsessi töövahend.

Žürii liige Dan Mikkin kirjeldas töö tugevust nii: „Ükslehed täitsid selgelt oma eesmärki – täpne sihtrühm (riigikogulased), arusaamine nende tähelepanuskoobist, keerulise info võimalikult kättesaadavaks tegemine. Tulemuseks oli hästi visualiseeritud infograafika: loetav ja prioriseeritud. Tunduvalt parem kui leheküljetäied halli teksti ja tabeleid. Kaaskirja väitel ka tõhus, aitas püstitatud eesmärki saavutada. Minu jaoks selle kategooria tšempion.“

04 riigieelarve
Visuaal: Kaisa Uik ja Kertu Liisa Lepik

Kõige raskem osa pole kujundamine

Riigieelarve ei muutu disainiga lihtsaks. Selle taga on endiselt sajad leheküljed, tuhanded numbrid ning terve süsteem omavahel seotud otsuseid.

Aga lihtsaks saab teha sellesse infohulka sisenemise.

Ka Eesti Disainiauhindade žürii liige Tuuli Laumets tõi esile just selle, et tegemist pole üksiku efektse infograafikaga, vaid tervikliku süsteemiga: „Selge infograafiline keel, läbimõeldud tüpograafiline hierarhia ja tasakaalustatud värvikasutus loovad terviku, mis on ühtaegu informatiivne ja visuaalselt ligipääsetav.“ Laumetsa sõnul seisnes töö tugevus selles, et eri valdkondade andmeid saab esitada üheselt mõistetaval ja võrreldaval kujul.

05 riigieelarve
Visuaal: Kaisa Uik ja Kertu Liisa Lepik

Ükslehtede disainiauhinnad on selles mõttes tore tunnustus mitte ainult visuaalsele tulemusele ja avasektori koostööle disaineritega, vaid ka laiemale muutusele. Disain ei tule enam lõpus valmis informatsiooni kaunistama. See aitab otsustada, kuidas informatsioon üldse inimeseni jõuab.

Reklaamiminutitena: lisaks koostööle disaineritega on rahandusministeerium selle suvise uudistootena välja arendanud riigieelarve labori, mis võimaldab igal huvilisel enda riigieelarve koostada. Seda on agaralt kasutanud näiteks poliitikud arvamusfestivaliks ette valmistades ja ka ajakirjanikud mõistmaks, kui kerge või raske on eelarve tasakaalu viia.

Autor: Anna-Liisa Villmann, Rahandusministeerium

Kõik uudised

TULIs on üle saja liikme. Liitu sinagi Eesti suurima turunduskogukonnaga!

Loe siit, mis hüvesid TULI liikmed naudivad.

TULIst lähemalt