Mida pakub hea tööandja töötajale? Kas tasuta pitsa motiveerib inimest? Meie värske liikme Stebby turundusjuht Kristiina Tamm räägib, kas hüvesid saab liiga palju olla ning kuhu valdkond areneb.

SportID muutis oma nime Stebby’ks 2020. aastal. Mäletan, et mõned sõbrad ei saanud üldse aru, miks seda vaja oli. Kas praeguseks on inimesed harjunud või igatseb keegi veel SportID-d? 

Inimestele ei meeldi muutused. Mingil määral maadleme sellega siiani. Eriti just nende klientide osas, kes on meiega aegade algusest olnud. Vahel läheb keegi spaas või jõusaalis administraatori juurde ja küsib SportID soodustust. Õnneks on seda aina vähem ja teeme selleks tugevat tööd. 

SportID ei väljendanud enam ettevõtte olemust ning sellest sündiski Stebby ehk step by step. Meie teenused ja valikuvõimalused läksid nii laiaks. Mõistsime, et heaolu ei ole ainult sport, vaid igale inimesele tähendab heaolu midagi erinevat. Meie teenustele lisandusid toitumiskavad, spaa, füsioterapeudid, massaažid jne. 

Nüüd on meil lisaks füüsilisele tervisele ka vaimse tervise teenused, muuhulgas näiteks kogemusnõustajad. Ühiskonnas on kiirelt juurdunud arusaam, et heaolu ei ole ainult füüsiline tervis, vaid ka vaimne. Need kaks on omavahel selges seoses. Üritame inimesteni viia terviklikku heaolu. 

Turunduses on ka teie põhisõnum, et mida parem on inimese vaimne heaolu, seda efektiivsem töötaja ta on. 

Absoluutselt. Meie eesmärk on rääkida laiemalt tööandja vaatest ning tagada võimalikult terve töötajaskond.  Hiljuti lisandus meie platvormile ka ravikindlustuse haldamine. Tööandja saab olla kindel, et töötaja saab parimat ravi ning tuge, et tulla paremini tagasi. Töötaja heaollu investeeritud euro toob kuni kuus eurot tagasi. Peame tegema teavitustööd, et see pole kulu, vaid investeering. 

Eestis toetab meid maksuseadus. Erisoodustusena ei maksustata tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis.  Samas näeme aina rohkem, et osad ettevõtted on nõus ka maksu maksma, sest nad on tundnud töötaja puudumist või vaimset kukkumist. Lihtsam on ennetada, kui tagajärgedega tegeleda. Murdeline hetk on selles vallas tegelikult juba toimunud.

Igal töötajal on ju riiklik ravikindlustus olemas. Mida teie juurde pakute? 

On olemas, aga uudistest ja mujalt on kuulda, et eriarsti ooteajad on väga pikad, vaktsiine jms tuleb omast taskust maksta. Vahel ju on nii, et elad tervislikult, aga kui midagi juhtub, pead väga pikalt operatsiooni järjekorras olemas. Pigem lähevad Eestis ravijärjekorrad veel pikemaks. Meie poolt pakutava lahendusega saavad töötajad vajaminevat abi oluliselt kiiremini.

Eestis kasvab ravikindlustuse turg suhteliselt kiiresti ja seepärast tõime oma platvormile koostöös IIZI ja ERGO-ga tervisekindlustuse, mida saab läbi meie platvormi hallata. See teeb ettevõttele protsessi oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. 

Me oleme mõne aasta ka Lätis ja Leedus tegutsenud. Seal on veidi erinevad maksuseadused ja tavad. Näiteks Lätis on tööandja ravikindlustus juba 20 aastat must have. See on ka üks põhjus, miks selle Eestisse tõime. Muideks, Lätis on meil suureks kliendiks Air Baltic, kes on meie platvormil üle 2000 töötajaga. 

Tean, et osad ettevõtted pakuvad ravikindlustust, kust saab siis ka näiteks tasuta hambaravi, mis Eestis on muidu päris kallis. Kas see trend liigub sinna, et vahetad töökohta ja saad – natuke liialdades – tööandjalt uued hambad? 

Tööandja roll töötaja tervises ja üldises heaolus aina tõuseb. Kui räägime näiteks põhjanaabritest, siis seal on inimeste tervelt elatud aastate arv suurem. Nad on nii vaimselt kui ka füüsiliselt paremas korras. Baltikumil on ses suunas veel minna.

Riiklik hambaravihüvitis on põhimõtteliselt olematu ja hambaravi on ka meie platvormilt saadavates kindlustuspakettides. Hüved algasid kunagi pihta kontorilõunatega ja nüüd liigume rohkem elukvaliteeti mõjutavate asjadeni. Nii see trend liigub. 

Jah, kunagi piisas sellest, et sai tööl külmkapist limonaadi võtta, nüüd on see ilmselt asendunud ingverishot’tide ja smuutidega. Stebby tundub samuti praeguseks kohustuslik hüve. Kuhu see valdkond veel areneb? 

Oi, juudas, you name it, they have it! Erinevatest riikidest on väga palju näiteid tuua, aga jõuame ikka ühte punkti – kõik hüved, mida pakutakse, sõltuvad tugevasti kohalikust maksuseadusest. Osades riikides pakutakse toidutalonge, mõnes kompenseeritakse transporti, on ka huvitavaid jalgratta kompensatsioone. Meie liigume Põhjamaade suunas, kus esikohal on tervis ja heaolu.

Olen teinud ühe nädalakese tööd reklaamiagentuuri Havase Taani kontorist. Mind üllatas, et iga päev oli lõuna ajal catering – Eestis pole sellist asja näinud. See polnud vist küll täitsa tasuta, töötajad maksid palgast mingi osa, aga mitte kõike. Tundus kõige muu kõrval hea ka tiimitunde tekitaja. 

Eks nii töötajate ootused kasvavadki. Sellise lõuna korraldamise taga on ilmselt mitu põhjust. Ilmselt on see tervislikum kui see, mida inimene kiirelt kaasa haaraks. Teiseks, nagu välja tõid, on oluline koos aega veeta, see mõjutab sotsiaalset ja vaimset heaolu. Kolmandaks, võib-olla säästsid töötajad väärtuslikku aega, mida nad muidu kulutaksid transpordile kaugematesse lõunakohvikutesse.

On ka ettevõtteid, kes kasutavad tasuta toidukordi negatiivsemalt. Tean välismaalt juhtumeid, kus töötajatele tuuakse näiteks neljapäeva õhtul kell 8 kontorisse pitsat. See peaks siis motiveerima kauem tööl olema ja ületunde tegema. 

Olen päris palju näinud meeme sisuga, et tööandja lahendus igale tööl valitsevale kriisile on … tasuta pitsa! 

Kui alguses mõtlesime kõik, et lahe, pakutakse tasuta pitsat, siis praeguseks oleme jõudnud mõistmiseni, et tasuta pitsa on plaaster millelegi katkisele. Tööandja justkui ei võta inimest inimesena. Ta ei paku talle midagi, mis aitaks päriselt elukvaliteeti tõsta, vaid ta tahab pitsakujulise plaastri peale panna. Reaalsuses ei mõjuta see töötaja elukvaliteeti kuidagi positiivsemas suunas. 

Kas töötaja hüvesid saab ühel hetkel liiga palju olla? Kai Realo ütles sügiseses intervjuus: “arvan, et nagu majandus käib sinusoidi pidi, siis teatud korrektuurid tulevad ka sellele, et hoiame käest kinni ja teeme ainult energiaringe. Ühel hetkel jääb meil lihtsalt töö tegemata. See pendel on jõudnud üsna teise äärmusesse, kus tööl käiakse ainult külmkapist limpsi võtmas ja kolleegidega chit-chattimas.” Ta vastas küll üldisele juhtimisfilosoofia küsimusele, kuid otsapidi on siin ikkagi töötaja hüved seotud. 

(Naerab – toim.). Kai on väga lahe! Ma saan hästi aru, mida ta mõtleb, aga see on lihtne ja ekstreemne näide mündi ühelt poolelt. 

Ma ei usu, et võib üleküllastust olla, aga kõige efektiivsust tuleb mõõta. Nii nagu mõõdetakse erinevate ärisuundade efektiivsust, tuleb ka HR-i tasemel teada, mis on hüvede tulemuslikkus. Neid otsuseid ei saa teha puhtalt kõhutunde pealt. Kui nähakse suuremat väärtust, on mõtet asja teha. Kui väärtust pole, pole mõtet teha. 

Ehk kui energiaringid teevad töötajad efektiivsemaks ja õnnelikumaks, siis jumal, neid tuleb teha! Aga see on ettevõtte küsimus, kuidas hüvesid analüüsida ja hinnata. 

Kui kõik pakuvad Stebby’t, siis ühel hetkel te ei ole enam tööandjatele konkurentsieelis. Ehk kui muutute nn kohustuslikuks, siis kas mõned ettevõtted ei hakka mõtlema, et kõigil on Stebby, me peame midagi uut nuputama!? Idufirmad on ju need, kes alati üritavad uuendada. Pika jutu lõpuks: kas teie edu võib teile ühel hetkel saatuslikuks saada?

Ega me ei stagneeru. Kogu aeg käib tugev töö. Uurime, mida innoveerida ja erinevatele turgudele pakkuda. Sellist ärimudelit ja võrgustikku on üsna keeruline üles ehitada, oleme toonud kokku väga palju erinevaid teenusepakkujaid.

Tahame, et Stebby suudaks luua suurt väärtust nii ettevõtetele kui ka töötajatele, nii et tööandjal ei saaks tekkida põhjust selle ära võtmiseks. Inimestel on mugav, kui nad saavad kõik ühest kohast. Aga eks peame trendidega kaasas käima ja ise uuenduslikud olema, et keegi meie positsiooni ei ohustaks.

Stebby ei ole ju ainult ettevõtetele. Meie juures saavad konto teha ka need, kes parasjagu ei tööta firmas, mis Stebby’t pakub. Meil on hea väärtuspakkumine – kasutajasõbralikkus, mugavus, tagasiside jne. Ise teeme nalja, et oleme justkui heaoluteenuste Wolt või Bolt Food. 

Endalegi üllatuseks lugesin teie kodulehelt, et pakute teenust ka eraisikutele.

See ei ole äriliselt ega turunduslikult meie põhifookus olnud. Sa pole ainus ja kindlasti mitte viimane, kes seda märkab. Meie suund on olnud tugevalt B2B-l, kuid B2C tavakasutajal on Stebbys sama kasutajamugavus; suured soodustused, mida kohapealt ei leia; valikuvabadus ja ülevaade oma tervisest. See on justkui tervislik rahakott, kuhu iga kuu koguda ja südamerahuga enese hüvangusse investeerida. 

Kas ka turunduslikult on teie fookus olnud põhiliselt B2B-l? 

Mitte päris. B2B on suur osa, aga ise ütleme, et meie turundustiimi põhifookus on B2B2C. Me lähme töötaja ehk lõppkasutaja tasandile. Tahame olla suunanäitajaks inimese heaolu teel. Tahame inimesi harida, et heaolu ei tähenda ainult jõusaalist käimist, vaid see on tervik, mis võib iga indiviidi jaoks tähendada täiesti erinevat asja.

Meie jaoks on väljakutse saada inimesi kompensatsiooni omal viisil kasutama. Peame harima, mis võimalusi pakume ning jagama kasulikku sisu õigesti söömisest, magamisest ja liigutamisest. 

Miks TULI-ga liitusite? 

Seepärast, et õige aeg oli juba eile! Oleme sellele pikalt mõelnud ja tunneme, et TULI aitab meie missioonile kõlapinda juurde saada. Räägime väga olulistel teemadel, mis puudutavad iga inimest.

Samuti tahame turundajatega mõtteid vahetada, suhelda ning osaleda diskussioonidel. Näeme Stebby’s Eesti inimeste tervisekäitumisest põhjalikku läbilõiget ja tahaksime terviseteemadel rääkimisel arvamusliidrina kanda kinnitada. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised