TULI TASKUHÄÄLING JA INTERVJUU | Eva Saar sponsorlusest: logode surnuaeda ei taha keegi ja turundajad on Eestis nii palju arenenud, et see enam ei köida
TULI taskuhäälingut külastas sel korral produtsent ning Baltimaade suurima džässfestivali Jazzkaar turundusjuht Eva Saar. Muidugi peatuti mainekal muusikaüritusel, kuid teemasid jagus kultuuriürituste turundamisest ja sponsorlusest kuni selleni, millist mõju avaldas koroona piletiostu harjumustele. Artiklist leiad nii taskuhäälingu kui ka mõned mõtted intervjuust kirjalikus vormis.
Kultuuriürituse turundamine on oluliselt teistsugune, kui on erasektori igapäevane turundamine. Tihti on erasektoril ja kohati ka avalikul sektoril raske mõista, et kultuuriüritusi ja kultuuriga seonduvat ei saa alati sellise tavapärase ärimudeli järgi korraldada, et piletitulu katab ära korralduskulud. Kultuuriürituste toimumise jaoks on vaja ikkagi päris palju väliseid partnereid kaasata. Kuidas sinu kogemus on olnud õigete partnerite leidmisel ja kas mõistmine ja suhtumine on läinud ajas paremaks?
Ma alustan täitsa suure ringiga su küsimusele vastamist. Esiteks, miks meil kultuurisektoris on toetuseid vaja? Hästi ausalt öeldes, siis enne COVIDi-aega oli Jazzkaare eelarve orienteeruvalt selline, et 40% oli piletitulu ja 30% eratoetajaid ja 30% avaliku sektori toetajaid. Vahel mingitel perioodidel oli piletitulu isegi rohkem, 45 või 50%, oleneb aastast.
Miks on tõesti niimoodi, et piletitulust ei saa oma kulusid kaetud, on see, et meil ja teistel kultuurisündmustel samamoodi on püstitatud teatud eesmärgid ja me peame Jazzkaare kontekstis seisma džässivaldkonna arengu eest Eestis ja tooma siia Euroopa ja Skandinaavia ja maailma ägedamaid džässitippe. Samas peame tutvustama Eesti džässartiste ja andma võimaluse Eesti ja välisartistide koostööks.
Reaalsus on selline, et kui sa pead seisma valdkonna arengu eest, siis sa ei saa tuua ainult neid artiste, keda on väga lihtne müüa ja kes täidavad suured saalid. Sa pead tegema ka seda, et Eesti artistid on suure lava peal, kuigi ta võib-olla ei müü saali välja. See on valdkonna arenguks vajalik, kui toome natukene raskemat džässi või pakume koostööprojekte ja tellime uut heliloomingut. Sa ei saa teha ainult kommertslikke valikuid, vaid pead tegema sisulisi ja programmilisi kvaliteedi ja kunstilisi valikuid. Sealt tulevadki nii-öelda käärid sisse, et miks meil neid toetuseid on vaja.
Reaalsus on see, et Jazzkaar ja paljud teised festivalid toimuvad siseruumides ja meie saalid ei ole kummist. Iga kord on meil artistid, kes müüvad väga hästi, keda võiks veel müüa paarsada piletit, vahel võiks 500 piletit veel müüa, aga lihtsalt ei mahu ära, sest sul on turvaeeskirjad, kui palju sa võid saali inimesi lasta. Sa ei saa lihtsalt müüa rohkem pileteid. […]
Lõpuks kasum tuleb ju massist. Et massi sellise nišitoote puhul nii väga lihtne ei ole saavutada, kuigi pean ütlema, et tegelikult Jazzkaarel on väga hästi läinud ja meil on väga-väga head publikunumbrid. […]
Anne (Erm – toim.) kokkuvõte on olnud see, et aastatega on läinud palju-palju lihtsamaks. Et kui ta kunagi alustas, siis tõesti oli, et ta võttis telefoniraamatu ette ja hakkas järjest firmasid läbi helistama. Meil seda täna ei ole. Sponsorluse puhul üldse kasum…Või mõlemale poole kõige parem väljapaistvus on siis, kui koostöö on pikaajaline, mitte ühekordsete sutsakutega. […]
Sa mainisid enne meie salvestus põgusalt ka seda, et viimase kolme aasta jooksul on muutunud piletimüük hästi palju nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Jah, tõesti, nii on, et enne COVIDi aega pileteid osteti päris palju ette. Inimesed ikkagi pikalt planeerisid ette ja kohe, kui piletid tulid müüki, tegelikult toimus selline väikene miniplahvatus. Siis läks rahulikumaks, kestis sellise laviinina, mis siis tõusis vahetult enne sündmust. Aga oli selline stabiilne voog ja alguses sellise suurem hüppega. COVIDi aeg tekitas tõesti selle, et inimesed ei julgenud enam pileteid osta ja kui vaatan Jazzkaare statistikat, siis 2022. aasta kevadel 40% piletitest osteti viimasel nädalal või samal päeval.
Ehk sa pead kontrollima, kas artist üldse jõuab Eestisse, kas sa ise oled terve, kas su kaaskond on terve ja kas sa saad sinna sündmusele minna. See on korraldamisest teinud olukorra, kus sa pead teistsuguseid valikuid tegema. Kui su organisatsioonil ei ole stabiilseid rahavooge, siis tegelikult ka turunduse mõttes ei saa väga suuri kulusid lubada kohe infoga välja tulles. Sul lihtsalt ei ole katet. […]
Autor: Taivi Koitla
Toimetas: Siim Kera
Saadet juhtis Taivi Koitla. Salvestus toimus Worklandi stuudios. Kuula täispikka saadet siit.