Daltoni juht Ivo Kallasmaa on TULI ja selle eelkäija juhatuses olnud lausa üheksa aastat järjest. Liit on selle ajaga metsikult muutunud. Intervjuus annab Ivo aru ning meenutab, mis perioodil tehtud sai.

Kandideeri juhatusse

Jummel, sa oled TULI juhatuses olnud üheksa aastat. Miks nii kaua? 

Need ideed, millega kunagi juhatusse tulin, tuli ära teha. Kui mind esimest korda valiti, oli liidu nimeks ETKAL (Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit – toim.) ning liikmeid alla 30. Üheksa aastaga on lisandunud üle 100 uue liikme ning olnud kuus erinevat tegevjuhti. 

Kõik algas sellest, et käisin 2015. aastal Kuldmunal – üritusel, millest ma ei teadnud midagi. See oli vinge kogemus ja hakkasin mõtlema, miks meie turundussektorist nii vähe räägitakse? Teeme suuri asju, aga peidame end ise kuidagi ära.

Mis TULI-s selle ajaga muutunud on? 

Ütlesin kohe, et peaksime rohkem silma paistma ja kogukonnaga suhtlema. ETKALi koduleht oli tore ja informatiivne, aga minu arust on oluline, et turundus paistaks välja ning kõnetaks ka inimesi, kes tsunfti ei kuulu. Pakkusin välja, et on vaja uut atraktiivset kodulehte, kuhu uudiseid kirjutada. Sellist, mis sisaldaks kõike informatiivset turundajatele, aga köidaks ka teisi lugejaid. 

Minu suur eesmärk on olnud, et turundaja amet oleks väärtustatud, tööstus areneks ning saaksime tähelepanu. Turundajatel on tihti halb maine – arvatakse, et nad ainult raiskavad raha. Tegelikult on sektor praegu heal tasemel ja võimekus teha häid asju suur.

Kui juhatusega liitusin, oli turg suurtes muutustes. Juba olid tekkinud esimesed sotsiaalmeedia agentuurid, hoogu kogusid mõjuisikud. Olen alati seisnud selle eest, et peame turundajatena kogu aeg muutuma ja olema suunanäitajad, sest turg uueneb pidevalt. 

Tunnen uhkust, et Kuldmuna ja selle juhendid on kaasajastatud. Kui tulin, oli näiteks vaid üks PR-kategooria. Jabur ju. Nii suur sektor, aga üks auhind. PR-kategooriaid on nüüdseks kuus ja Kuldmuna enda kasv on olnud meeletu – 300 töö asemel saadetakse nüüd üle 1000. 

Tööd ja muutusi on olnud palju ning kõiki neid siin välja tuua on võimatu. Usun, et üheksa aasta jooksul TULI-sse panustatud tunde ei saa lugeda sadades, vaid tuhandetes. 

Kas see on ka põhjus, miks sa rohkem ei kandideeri? 

Pigem see, et hetkel on saavutatud etapp, millega olen rahul. Käivitasime muutused, mis nüüdseks on tehtud. Nüüd tuleb järgmisel vihasel vennal asja edasi ajada. Ma ei ütle, et mul on tuhin kadunud, lihtsalt on hea, kui keegi teise pilguga vaatab. Vahepeal peab natuke hinge tõmbama ja kõrvalt jälgima, et asjad edasi areneks. Veidike jabur tunne on, et olen üheksa aastat järjest juhatuses olnud, ega see Eesti Jalgpalli Liit pole. Ei taha päris Pohlak olla. 

Miks peaks TULI juhatusse kandideerima?

Selleks, et luua lisaväärtust ning aidata sektoril koos maailmaga edasi liikuda. Uutel juhatuse liikmetel peab olema ambitsiooni, et turul midagi paremini teha ning koos on seda lihtsam saavutada. TULI juhatused on alati üliaktiivsed ja siin pole inimesi, kes niisama istuvad. Kui kandideerid, peab sul olema mingi ambitsioon ja tükike, millega tahad tegeleda – olgu see seadus, järelkasv vms. 

Kas liigume praegu maailmaga samas tempos või paar sammu taga? 

Arvan, et endiselt taga. Kõik on väga hästi, aga ääremaana oleme mingites asjades maas puhtalt meie väiksuse tõttu. Meil pole selliseid kogemusi nagu suurriikide agentuuridel. Pole ressursse, millega maailmatasemel ideid teostada. 

Aga meil on ühtlane hea tase. Turul on suur konkurents ja see nõuab kõigilt parimaid lahendusi ja pingutust. 

Mis nippidega välismaa ust paotada, et jalga vahele saada? 

Võitsin esimese Kuldmuna rahvusvahelise kampaaniaga. Vaja on häid ideid, õigeid kliente ja ambitsioone. 

See kõik võtab aega. Pole nii, et koputad suure välismaa ettevõtte uksele ja ütled, et hakkad tegema. Vaja on koos väikeettevõtete ja start-up’idega kasvada. Vinge on see, et mitmed Eesti turundajad on rahvusvahelistes korporatsioonides tööl. Nende know-how on meie sektorile kindlasti väga hea. 

Nii et kannatust on vaja. 

Jah. Eesti ärid, kes tahavad välismaale laieneda, ei pea hakkama välisturgudelt loovpartnereid otsima – Eestis on olemas kõik oskused, mida vaja. Tänapäeval on see kõik lihtsam. Piire pole, ehita üles ja tee. 

TULI-l on ka oma roll mängida. Üks asi on EISi projekt, mis hetkel käib, aga teeme koostööd soomlaste ja lätlastega ning kuulume WFA-sse, mis on rahvusvaheline reklaamiliit. Oleme liikmetele andnud häid tööriistu ja kontakte. Tuleb ära kasutada seda, mida lauale pannakse. 

Meie liikmete esindajad käivad rahvusvahelistes žüriides ja liikmed saadavad võistlustele töid. Sellega on ka praegu väga hästi. Muutume järjest rahvusvahelisemaks. Tuleb lihtsalt pingutada ja lõpuks saame koore riisuda. 

Mis sa nüüd oma vaba ajaga peale hakkad? 

Oleme agentuuris alati arvanud, et peame ühiskondlikult aktiivsed olema. Olen olnud Sünnitusmajade Fondi nõukogus ja praegu olen Evecon Raju MMA liiga nõukogus, et ehitada Baltikumi parimat võitlusspordi sarja. Samuti teeme agentuuriga igal aastal kaasa mõnes heategevusprojektis.

Usun, et TULI tunnid saab endale Dalton. Keskeakriisi pole, Ironmani triatloni tegema ei lähe ja jään oma liistude juurde. 

Tahaksin lõpetuseks tänada kõiki TULI juhte ja juhatuse liikmeid, kellega nende üheksa aasta jooksul koos sõitnud olen. TULI on sel ajal juhtinud Lola Tehver, Signe Kõiv, Maarit Mäeveer, Liis Tippel, Anniken Haldna ja Kadi Aguraijuja.

Juhatuses on sel ajal koos Ivoga olnud Tõnu Kõva, Pärtel Vurma, Ken Matsalu, Annika Avikson, Joel Volkov, Magnus Lužkov, Jüri Luud, Tanel Lillepalu, Jaan Naaber, Patrik Kupenko, Taivi Koitla, Katre Uibomäe, Helen Roonet, Martin Rauam, Siim Nikopensius, Olga Peresild, Eha Talvist-Reinsalu, Katriin Hunt, Anneli Lepp, Kerttu Talvik, Urmas Lilleorg ja Kadri Michelson. 

Kandideeri juhatusse

Autor: Siim Kera, TULI

 

Kõik uudised