07.10.2022

Täna on viimane võimalus esitada töid Selge sõnumi konkursile

Juba kaheksandat korda kutsub Eesti Keele Instituut (EKI) üles märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad. Tööde esitamise tähtaeg on täna, 7. oktoobril.

Võistlusele võib esitada kodulehti, käsiraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infomaterjale, mille sõnumid on sisult ja vormilt selged ning mis lähtuvad kasutaja vajadustest.

Selge sõnumi auhinna kandidaate saab esitada aadressil eki.ee/selgesõnum. Töid hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge sõnumi edendaja.

Tööde esitamine on lihtne. Sisestada tuleb vaid lühike esitamise põhjendus ning laadida üles võistlustöö failid ja/või sisestada link, kus esitatud tööd näha saab.  

Töid oodatakse kuni 7. oktoobrini. Tulemused tehakse teatavaks ning selge sõnumi tunnusmärgised antakse üle 28. oktoobril toimuval tänuüritusel.

Miks on selge sõnum oluline?

Eesti Keele Instituudi (EKI) direktor Arvi Tavast juhib tähelepanu, et eriti keerukamatel teemadel ei ole sõnumi jõudmine lugejani kunagi garanteeritud, vaid selleks tuleb eraldi vaeva näha. „Sama teksti on võimalik mõista uskumatult erinevatel, mõnikord kirjutaja jaoks täiesti üllatavatel viisidel. Väljenduse selgus eeldab oma lugeja väga head tundmist ja tema ootustega arvestamist. Lihtne see ei ole, mis teebki siinse võistluse nii huvitavaks.“

Sel aastal on võistluse korraldamisega liitunud ning selge sõnumi liikumise edendamisse panustamas Turundajate Liit ning Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit.

Turundajate Liidu juhatuse liige Ivo Kallasmaa kinnitab, et just nende liidu liikmetel on võimalus panustada eesti keele maine kujundamisse ning on vastutus avaliku ruumi keelekasutuse ees. „Me näeme ja kuuleme iga päev enda ümber sadu erinevaid turundus- ja kommunikatsioonisõnumeid. Tänases infomüras tuleb kasutajani jõudmiseks olla nii vastutustundlik sõnumilooja kui ka tark infodisainer. Pikkade ja keeruliste mõistujuttude ning üledisainitud plakatite aeg on ümber. Sõnumid peavad olema üheselt arusaadavad, selged ja kasutajat arvestavad,” sõnab Kallasmaa.

“Oskus eesti keelt kasutada, õiget stiili tabada ja lugejale keerulisi teemasid huviäratavalt selgitada ei ole õnneks seotud ühe erialaga. Eelmiste aastate võistlused on näidanud, et heas eesti keeles sõnumeid võivad luua väga erinevate valdkondade professionaalid. Kommunikatsioonijuhtidel ja -spetsialistidel on organisatsioonide sõnumite loomisel kõige suurem vastutus, sestap julgustame meiegi kolleege head tööd märkama,” ütleb Krista Must, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu juhatuse liige.

Võistluse ja selge keele mõtteviisi patrooni õiguskantsler Ülle Madise sõnul annab selge sõnum tunnistust ütleja tarkusest ja julgusest ning austusest kuulaja vastu: „Ametnikukeel, eurožargoon ega kodeeritud jutt ei tekita mõistmist, pigem igavust ja umbusku. Olgu keerukamagi info edastamine meie kõigi jaoks rõõmustav ja haarav ülesanne“.

Aastate jooksul on võistlusele oma töid esitanud paljud avaliku sektori asutused ja eraettevõtted, kokku 576 tööd. Selge sõnumi edendajad on olnud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Riigikontroll, Politsei- ja Piirivalveamet ning Statistikaamet.

1950. aastatel ingliskeelsetes riikides juristide algatatud selge keele mõtteviis on nüüdseks levinud paljudesse riikidesse. USAs võeti 2010. aastal vastu selge kirjutamise seadus, mis kohustab valitsusasutusi dokumente selges keeles kirjutama. Maailma edukaimaks selge keele rakendajaks riigisüsteemis peetakse Rootsit, Soomes on selge keelega tegeldud alates 1980. aastatest. Norras on loodud neli selgekeelset mallseadust, mille põhjal koostatakse uusi seadusi.

Selge keel eraldi valdkonnana, mis ühendab keelehoolde, infodisaini, turunduse ja kommunikatsiooni põhimõtteid, sai alguse 2010. aastal Eesti Keele Instituudis. Selge keele mõtteviisi on propageeritud Eestis muu hulgas 2014. aastast korraldatava selge sõnumi võistluse kaudu.

2022. aasta võistlust korraldavad Eesti Keele Instituut, Turundajate Liit, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit, Eesti Keeletoimetajate Liit ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Vaata lähemalt: eki.ee/selgesõnum

Autor: Gerly Tuisk, EKI
Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised