PHD Estonia meediaagentuuri projektijuht Johanna Maria Mertsina sõnul muudavad rahvusvahelised kliendid tema töö põnevamaks, kuid tekivad ka erinevaid väljakutsed. Intervjuus TULI-le avaldab ta, kuidas läheneda erinevast kultuuriruumist klientidele.

Johanna, kui erinevalt sa lähened oma tööle, kui klient on Eestist või piiri tagant? 

Eks see on ikka erinev. Minu kogemuse põhjal tekib erinevus juba sellest, et välismaised kliendid on tavaliselt suuremad. Nad teevad koostööd üle maailma asuvate agentuuridega ja seega on neil väga paigas ootused ka minule ja meie agentuurile. 

Rahvusvahelise kliendiga suhtlus on selgepiirilisem ja konkreetsem ja meie mingis mõttes täidame nende väga selgeid ootuseid ning nägemust. Eesti klient ootab rohkem nii-öelda kaasa mõtlemist, värskeid ideid ja käehoidmist. Oodatakse nõuandeid ja ekspertiisi, uuritakse meie vaadet olukorrale – kokkuvõttes antakse meile vabamad käed. 

Kas võib öelda, et välismaise kliendiga saad sa rohkem teha seda, mis on päriselt su töö?

Ei, minu töö on ka nõustamine. Projektijuht suhtleb kliendiga ja annab meediaalast nõu – hoiab kliendisuhet üleval. Välismaise kliendiga ei ole see küll alati nii. Teisalt on töö nendega tihti tehniline, on palju raporteid ja analüüsivaid ülesandeid. 

Kas sinu kui projektijuhi jaoks on lihtsam töötada Eesti või piiritaguse kliendiga? 

Nii ja naa. Minu vaatepunktist on ilmselt ühest küljest lihtsam rahvusvahelise kliendiga, teisalt põnevam kohalikega. Rahvusvahelistel klientidel on konkreetsemad nõudmised. Küll aga võib seal juhtuda, et visioon muutub ebarealistlikuks ning seda ei saa meedias ellu viia. Näiteks võime märgata, et kliendi plaan pole kuluefektiivne, aga võib juhtuda, et seda on keeruline kliendile selgeks teha.

Kodumaisele kliendile on aga väljakutsuvam pakkuda pikka strateegiat, sest vahel puudub neil ülevaade oma turunduseelarvest ja üldistest plaanidest. Lihtsam on töötada, kui klient annab kätte ikkagi mingi suuna, mitte täiesti vabad käed.

Kust need sind puudutavad väliskliendid tulevad?

Üle maailma! Peamiselt Baltikumist, kuid on ka kliente Skandinaaviast, Poolast, Saksamaalt jne.

Enne intervjuud mainisid, et eestlased on oma suhtluses teistest vabamad. Minu jaoks kõlab see üllatavalt. Kas see on päriselt ka nii? 

Ma ei ütleks, et eestlased on kuidagi väga avatud, kuid suhelda on tõesti lihtsam. Ma ei tea, kas see on seepärast, et oleme samast rahvusest… Ma ei usu seda tegelikult. Küll aga kuulavad eestlased huviga ideid, mille taga pole näiteks väga tugevaid andmeid. 

Leedu ja Poola puhul on aga nii, et iga neile esitletud mõte peab olema väga tugevalt argumenteeritud. Seal ei ole kliendisuhtluses mingit familiaarsust, isegi, kui suhtlus on väga tihe. Alati tuleb öelda „tere“, mitte „tsau“. Lätlased on eestlastele juba sarnasemad, kuid leedulased hoiavad suhtluses tugevat korporatiivsust.

Üks asi on rääkida eestlastest, teine aga Eesti ettevõtetest. Meil on rahvusvahelisi ja väga ambitsioonikaid idusid, kus töötavad ja mida juhivad välismaalased. Meil on hulk venekeelseid ettevõtteid. Kas vaatamata paljurahvuslusele jääb ikkagi kumama teatav Eesti moodi töökultuur? 

Mul pole Eesti klientidega küll nii palju kogemust kui välismaistega, kuid ütleksin ikkagi, et mingid kindlad suhtlusvormid on ikka nähtaval. Kui meil on siin selline vabam õhkkond, siis näiteks Leedus jääb kohe silma tugev firmasisene hierarhia. Ettevõttes on väga selge, kes allub kellele. Ülemuse läheduses peab käituma teatud viisil, Eestis on kõik oma suhtluses kuidagi sarnasemal tasemel. Leedus peab rohkem mõtlema, mida ütled.

Kunagi olid sa ju noor projektijuht ja ei teadnud nendest asjadest suurt midagi. Kas selliste teadmiste omandamine käib läbi eksimuste?

Palju olen kõrvalt näinud ja tunnetanud. Tiimisiseselt jagame oma kogemusi. Kui töötasin ühes teises meediaagentuuris, siis sealt tulid välisklientidega suhtluses välja sarnased arusaamad. Aja jooksul on tekkinud teatav erinevate kultuuride tunnetamine.

Räägime siin sellest, et kolm Balti riiki võivad olla päris erinevad, aga maailma jaoks oleme kõik kokku üks pisikene turg.

Nõus. Kuigi eestlased ja lätlased on tegelikult ka klientidena üsna sarnased. Võimalik, et Läti puhul on märgata rohkem slaavi verd. Nad võivad olla jutukamad ja temperamentsemad. Leedulased on tõsisemad, akadeemilisemad ja konkreetsemad.

Jättes ettevõtete siseelu kõrvale, siis kas projektijuhina märkad Baltikumi piires suuri erinevusi tarbijakäitumises?

Käisin ühel huvitaval seminaril, kus toodi välja, mida eestlased, lätlased ja leedulased hindavad näiteks reklaami puhul. Eestis hinnatakse rohkem kvaliteeti ja ka toote keskkonnasõbralikkust, Lätis ja Leedus hinnatakse rohkem toote odavust ja kerget kättesaadavust. 

Kui rääkida kampaaniatest, siis Eestis on kõrgemas hinnas pikaajalised brändingukampaaniad. Lätis ja Leedus toob parema tulemuse kampaania, kus fookuses on mingi väga hea pakkumine. See püüab seal rohkem pilke. 

Mulle on jäänud mulje, et üha rohkem Eesti ettevõtteid peab oma koduturuks tervet Baltikumi, mitte ainult Eestit. Kas sul on sama tunne?

Ma arvan, et peamiselt peetakse koduturuks ikkagi Eestit. Küll nähakse üha enam, et Baltikum pakub laienemiseks häid võimalusi. Minu hinnangul ei ole veel tunnetust, et Baltikum oleks piisavalt ühtne ettevõtluskeskkond.

Kuid sinusuguste töös peab olema valmis, et tööpõld on kogu Baltikum?

Kindlasti. Suures osas on mu töö ingliskeelne. Algus oli tegelikult raske, sest inimesed on nii erinevad ja tekivad ikkagi keerulised olukorrad. Kogemusega olen üha rohkem hakanud tunnetama, kuidas klientidele ja inimestele läheneda. See teeb töö väga huvitavaks.

Autor: Kaarel Täll, TULI

Toimetas: Siim Kera, TULI

PHD Media Estonia on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 97 liiget.

Kõik uudised