MINU ESIMENE KULDMUNA | Jaanus Tamme: ma ei muudaks selle töö juures mitte midagi, bränd peab olema ajatu, trendidest üle ning nägema alati värske välja
Sain esimese Kuldmuna aastal 2000. Uuuh, 23 aastat tagasi! See on minu jaoks erilise tähtsusega, kuna tegemist oli brändinguga, mis on siiani minu pärusmaa ja fookus, kirjutab disaner Jaanus Tamme.
Vähem tähtis pole ka seik, et see Kuldmuna oli Tanki – mille üks asutajatest ja omanikest ma toona olin – ajaloo kõige esimene Kuldmuna. Sealt algas Tanki tähelend! Tõe huvides tuleb mainida, et Hõbemunasid võitis Tank juba aasta varem.
Loomulikult ei saa kirjutamata jätta selle ajastu töökultuurist ja kuidas asju üldse tehti. Tööd köeti täiega, totaalse pühendumusega – tunde ei loetud ja kella ei vaadatud. Kõik pidi olema perfektne, mõtestatud ja mis peamine, kõik pidi õigeks ajaks valmis saama.
Floppy’l failid peal, lennati keskööl reprokeskusesse, et kiled (kui keegi veel mäletab, mis need on) hommikuks valmis jõuaks ja saaks töö trükki saata. Peale seda algas päeva või õigemini öö kõige magusam osa – töö iseendale. Ehk selle loo kontekstis, töö Kohvirecordsiga.
Kõik Kohvirecordsi tööd valmisid vahemikus kella ühest neljani öösel. Loomulikult oli kontori helisüsteem maksimumi peal, et oleks hea flow. Kui plaadikujundus valmis, sai helistatud mõnele sõbrale, et ringi hängida või disainiteemadel arutada. Tihti lõppes see uue päeva alguse ja jälle tööga.
Kontoris oli sel ajal suur baldahhiinvoodi. Just selleks, kui unetunde väheseks jäi. Järgmisel ööl ootas juba ees kas Rainer Jancise (Metro Luminal) plaadikujundus või mõni muu. Ühesõnaga oli raju andmine ja see kõik tundus sel ajal väga ok.
Sünd koostöös artistidega
See aeg oli disaineritele CD-kujunduste kuldajastu. Laual oli alati ees mitmeid plaadikujundusi. Kohvirecordsiga oli mul isiklik side läbi sõprade, kellega koos me kogu teemat arendasime, eesotsas Hannes Praksi ja Villem Valmega, kelle hiljem Tanki copy’ks kutsusin.
Positsioneering oli meil ambitsioonikas – olla samal level’il plaadifirmaga Warp Records, kuhu kuulusid nimed nagu Jimi Tenor, Brian Eno, Aphex Twin jpt. Strateegia oli promoda labelit ja luua tugev homogeenne visuaalne awareness, st kõik helikandjad pidid alluma Kohvirecordsi üldisele brändingule ja olema plaadipoes koheselt äratuntavad.
Kuna nii kõvasid nimesid nagu Warpil meil ei olnud, oli mõte promoda labelit, et mitte eraldi iga artisti brändinguks energiat kulutada. See oli alus ja nii saidki kõik artistid – Ramo Teder (Pastacas), Taavi Laatsit ja Hendrik Luuk (Uni/Galaktlan) – ühe umbrella alla koondatud. Hiljem kui Kohvirecords oli juba tuntuse saavutanud, lasime artistid brändi raamistikust välja, aga tunnetus jäi samaks (vt Galaktlan – Constance).
Plaadikujundused sündisid koostöös artistidega, kuulates nende muusikat ja hängides kodustuudios süntide taga. Meie strateegia õigustas end ja saime suht hea tuntuse ja nähtavuse Eestis ja seejärel Jaapanis.
Kohvirecordsi brändingust arenes välja idee brändida ära geomeetrilised kujundid: ring, ruut ja kolmnurk. Nende kujunditega Kohvirecordsi särke on senini tänaval näha. Kohvirecordsi selle ajastu plaadid ja särgid on nüüdseks rariteet. Ringi suutsin ma korralikult ära brändida Ropeye logona. See on praegusel hetkel oma nišis (innovation in sailing) üks tuntumaid kaubamärke maailmas.
Kas ma hetkel teeks seoses Kohvirecordsi brändinguga midagi teisiti? EI! Minu põhimõte on see, et bränd peab olema ajatu ja trendidest üle. Ma teen asju sama ajuga, millega 23 aastat tagasi, aga tunduvalt kogenumalt.
Minu ettevõtte Jaanus Tamme CREATIVE haare on jõudnud brändinguga praeguseks peamiselt Eestist väljapoole. Trendid muutuvad ajas, aga loodud bränd peab olema piisavalt tugev, sobituma trendidesse ja nägema igal ajal värske välja. Muidu jäädki re-brändigu küüsi ja lõpuks jõuad ikkagi algusesse tagasi. Vaata tänapäeva teisi brände, näiteks autotööstuse omi – kõik on back to the roots. Kui otsisin vanadest kaustadest välja Kohvirecordsi tööd, siis need oleks justkui eile tehtud.
Autor: Jaanus Tamme
Toimetas: Siim Kera, TULI
Minu esimene Kuldmuna on TULI lugudesari, kus Eesti reklaamiinimesed meenutavad esimest Kuldmuna konkursilt võidetud autasu.