E-maili turundus on üks tõhusamaid viise, kuidas saada tarbijaga otse kontakt ja luua usaldusväärne ja pikaajaline kliendisuhe. Aina tõusva trendina käivad uudiskirjadega kaasas emoji’d. Kõik ikka selleks, et sissetulevate kirjade seas paremini lugeja tähelepanu püüda. Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli väikeettevõtte näitel välja selgitada, kas ja kui tõhus on emoji kasutamine uudiskirja päises, kirjutab Karolin Linamäe.

Uudiskirja päis on nagu raamatu pealkiri, mida tarbija esimesena näeb, kui kiri postkasti jõuab. See on üks faktor, mis võib mõjutada kirja avamist ja tekitada piisavalt huvi. Kirja päis võib määrata, kas tarbija tajub seda rämpspostina või ei. Ligi 69% tarbijatest märgivad kirja rämspostiks puhtalt päise põhjal.

Kuigi uudiskirjade avamist võivad mõjutada peale pealkirja veel eri faktorid, on enamik nendest saatja kontrollitavad. Kontrollitavateks faktoriteks on päev ja kellaaeg, millal kiri saadetakse. Samuti saab hoida uudiskirja uudisväärtust alati samal tasemel, et kirja avamise protsent väga ei muutuks. Lisaks uudisväärtusele on oluline hoida sisu tihedust ja variatiivsust. See tähendab, et kirjad on üle nädala kas pildirohked või info- ja tekstirohked. Sellega saab vältida olukorda, mil kirjade korduv sisu väsitab lugejat.

Kontrollimatu muutuja on näiteks seade (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti), milles kiri avatakse, kellaaeg avamissituatsioon jne. Kuigi emoji’d on mõeldud kirjale tähelepanu tõmbamiseks ja avamismäära tõstmisek, on uuringud näidanud, et liigne emoji’de kasutus muudab kirja lugeja silmis rämpspostiks.

Kumb siis kokkuvõttes kasulikum on – kas saata kiri värviliste emojidega või jääda klassikalise mustvalge teksti juurde? Kuna uurimustöö viidi läbi väikeettevõtte lugejabaasil, seadis see minu töö metoodikale teatud piirangud, mille tõttu ühtset selget vastust ei selgunud. Sellegipoolest oli näha trendi, et emoji’dega kirja avamismäär oli paari protsendi võrra suurem. Samuti selgus ka see, et kui emoji’si on liiga palju – nagu näiteks pealkirja alguses ja lõpus – loob see soovitule vastupidise effekti ning kirja ei avata.

Hilisemal töö edasiarendamisel on võimalik rohkem keskenduda ja vaadelda erinevaid emoji’de asukohtasid uudiskirja päises ning kuidas erinevad emoji’de kasutamisviisid mõjutavad kirja avamismäära. Nõrgast mõjuefektist tulenevalt arvutati tulevaste uuringute tarbeks ning antud töö esialgsete järelduste kinnitamiseks G*power 3 analüüsi tööriista kasutades välja valim, millega antud uuringut korrata. Vastavalt arvutustele on mõjusamaks üldvalimi suuruseks 2184.

Kuna uudiskirjade koostamine oli minu töö igapäeva osa, nägin võimalust siduda aktuaalset teemat oma igapäevaste toimetustega – meie ettevõtte kasutab uudiskirja pealkirjades emoji’si, aga ei tea, kuidas lugeja tegelikult nendesse suhtub. Töö tulemusena hakkas ettevõte uudiskirjade pealkirjadew tihedamalt emoji’si kasutama, olles selle juures tähelepanelik, et emoji’si ei oleks rohkem kui kolm.

Kuigi emoji’de kasutust uudiskirjades võib tänapäeva kiirete muutuste kontekstis pidada juba pikalt jõus olevaks praktikaks, puudub antud teemal üldsusele kättesaadavaid akadeemilisi allikaid ning tihti ei tehta ka ettevõttesiseseid andmeid avalikkusele kättesaadavaks. Nägin võimalust trendi parandada ning teha väikeettevõtetele ja algajatele turundusentusiastidele kättesaadavaks informatsioon, mis aitab neil tõhustada oma e-kirja turundust ning sillutab tee sarnaste teemade, uuringute ja meetodite edasiarendusele.

Loe lõputööd Paku tudengile lõputöö teema

Autor: Karolin Linamäe

TULI avaldab suvel TLÜ BFMi reklaami ja suhtekorralduse bakalaureusekava parimaid lõputöid. Sekka satub üks töö ka Mainori veebidisaini ja digitaalgraafika õppekavast. Head lugemist!

Kõik uudised