Täna algas Pangaliidu pettuste tõkestamise kampaania „Petturil on mitu nägu“, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust erinevatest küber- ja telefonipettuste skeemidest ning meelde tuletada, et igas olukorras, mis puudutab raha, tuleks rahulikult järele mõelda ja võtta aega kontrollimiseks, mitte tegutseda ülepeakaela.

Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul ohustavad petturid enim vähese meediatarbimisega inimesi ning ka neid, kes ei ole ka sotsiaalmeedias kuigi aktiivsed. Seetõttu on väiksem tõenäosus, et pettuse äratundmiseks vajalik teadmine nendeni jõuab. „Loodame, et meie laiaulatuslik reklaamikampaania tuletab ohte meelde ja jõuab ka nende inimesteni, kes ei ole levinud petuskeemidest veel teadlikud,“ sõnas Talihärm.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei lange pettuste ohvriks valdavalt vaid eakad ja vene emakeelega inimesed – kannatanuid on erineva sissetuleku, hariduse ja vanusega inimeste seas ning ohvreid leidub kõikjal Eestis. Samuti on väga mitmekesiseks muutunud petturite profiil.

„Suuri kaotusi tekitavad investeerimispettused ning petukõned ja kirjad, mida tehakse nii pankade, politsei kui ka riigiasutuste nimel. Üha enam levivad pakipettused, annetama kutsuvad pettused ja armupettused. Samuti esineb filmilikke stsenaariume, kus inimestel palutakse sularaha petturitele toimetada või pakiautomaati panna,“ märkis Talihärm.

Aasta algusest aprilli lõpuni registreeris politsei 437 pettusejuhtumit, mille kahjusumma oli kokku ligi 3,4 miljonit eurot. Aasta tagasi samal ajal oli registreeritud pettusejuhtumeid 335 ja kahjusumma ulatus üle 2,2 miljoni euro. Tunamullu registreeris politsei samal ajal 341 pettusejuhtumit ja kahjusumma oli ligi 2,1 miljonit eurot.

„See statistika kajastab vaid politseis registreeritud juhtumeid, ent on alust arvata, et kõigist juhtumitest pangale ega ka politseile teada ei anta. Üsna palju juhtumeid suudavad ära hoida pankade pettuste tõkestamise tehnilised meetmed ja pangatöötajad, kes inimesi kahtlastest tehingutest loobuma veenavad,“ sõnas Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Veiko Kiik.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on pettused täna üks kõige massilisem ja inimesi laostav kuriteoliik. Olgu tegemist petukõne, lingiskeemi või investeerimiskelmusega, on nende taga suur üleilmne võrgustik, kus igal inimesel täita oma roll.

„Selle kõige valguses peame meeles pidama, et igasuguse kelmuseskeemi keskel on tavaline inimene, kellelt proovitakse võimalikult lihtsalt saada kätte kogu raha ja kõik säästud,“ rõhutas Tambre. „Seega me ei saa jääda lootma sellele, et keegi meie eest blokeerib kõned või tehingud – peame ise suurendama kriitilist mõtlemist, et õigel hetkel kiiresti reageerida. Mul on hea meel, et inimesed on aina teadlikumad kelmustest ning aitavad kaasa ka nende vähenemisele,“ lisas ta.

Kampaania tegi Division. „Kampaania visuaalsed materjalid näitavad pettureid koletisena, sest selline on ka nende loomus. Manipuleeriv, salakaval, ahistav ja halbade kavatsustega,“ selgitas kampaania visuaalset poolt selle loovjuht Daniel Erik Raidjõe. „Näitame pettureid käes hoidmas maske, sest nad võivad võtta ükskõik kelle näo või hääle. Ainult tähelepanelikkus, valvsus ja skeptitsism aitavad meil pettusi läbi näha,“ lisas ta.

Lisaks Pangaliidu liikmespankadele rahastavad kampaaniat „Petturil on mitu nägu“, ka sideettevõtted Telia, Elisa ja Tele2. Kampaania leiab aset kahes osas, millest esimene toimub 26. maist 22. juunini ja teine sügisel. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio-, trüki- ja sotsiaalmeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist. Loe lähemalt, kuidas pettust ära tunda ja ennast kaitsta veebilehelt: www.pettuseinfo.ee.

Autor: Eesti Pangaliit
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised