“Need on vist liiga radikaalsed mõtted?” muigab mullu sügisest Eesti Lotot tüüriv Triin Agan ühel hetkel keset intervjuud. Milliseid radikaalseid ideid idumaailmast tuntud naine meiega jagab? Tasub lugeda.

Enne Eesti Loto juhipositsioonile asumist töötas Agan 15 aastat IT-ettevõtjana. Tema asutatud tarkvaraettevõte Nevercode teenindab hetkel näiteks Google’it, Toyotat ja Siemensit. Viimati askeldas Agan idufirmas Soulie, mis üritas pea peale pöörata netialgoritmide loogikat.

Eesti Lotol on käsil rebränding ning ametis on uus loovjuht Siim Parisoo – muusikaprodutsent, kes on teinud paar albumit Genkaga ja mänginud kunagi punkbändis, samuti on ta muusikavideote režissöör. Ta pole päris traditsiooniline turundaja ega loovjuht.

Siim kandideeris meie sotsiaalmeediaturundaja kohale ja sain kohe aru, et see jääb tema potentsiaalile liiga kitsaks ja konkreetseks rolliks. Samal ajal olin just ümber korraldamas kogu Eesti Loto turundusüksust ning soovisin leida meeskonda loovjuhti, kes suudaks Eesti Lotole läheneda teise nurga alt, kui seda seni on tehtud. 

Soovisin raputada Eesti Loto üles ja tuua meie visuaalidesse hoogsust ja värskust. Nii et mul tekkis kohe tunne, et Siimu senine kogemustepagas ja potentsiaal, samuti tema inimlik hoolivus, sobiksid ideaalselt lahendama neid väljakutseid, mis Eesti Lotol nähtavuse ja nooremate sihtgruppide kaasamise osas on. 

Tema esimene Eesti Loto kampaania valmis koostöös Inspired Universal McCanni ning Tommy Cashi tiimiga. See kõik mõjub Eesti Loto kontekstis värskendavalt. Ava natuke tausta – mis saama hakkab?

Eesti Loto suurim trump on usaldusväärsus. Inimesed teavad, et oleme pika ajalooga ettevõte, mis tagab turvalise mängu ja heaolu. Kui Eesti Loto tegevjuhi konkurss välja kuulutati ja ma selle vastu huvi hakkasin tundma, mõistsin, et Eesti Loto on samal ajal nii riigi- kui ka meelelahutusettevõte. 

Meil on palju potentsiaali ning peame parandama kasutajakogemust. Mäletan, et läksin sügisel meie veebikeskkonda, kus tehakse 75% müügist, ja ma ei saanud mitte midagi aru. 

Mõistsin, et eestiloto.ee ei ole eriti kasutajakeskne lehekülg. Me ei olnud innovaatilised ega kaasanud kasutajaid. Me ei küsinud tagasisidet, et mängukogemust parandada.

See on täpselt see, millega olen idufirmade juhina 15 aastat tegelenud – kuidas kasutaja vaatenurgast tema soovi või probleemi kõige paremini ära lahendada. Olen harjunud, et kasutajad on lähedal, saad neilt tagasisidet ning koos nendega toodet arendada. Eesti Lotol on palju arenguruumi. Aastast aastasse on mängijate arv vähenenud ja seda eriti noorte kuni 35-aastaste hulgas. Kõige rohkem oleme kaotanud mängijaid vanusegrupis 26-35.

Uus põlvkond on harjunud Netflixi ja TikTokiga, mis on üliintuitiivsed ja personaliseeritud meelelahutuskeskkonnad. See on suund, kuhu Eesti Loto liikuma peab. Oleme küll monopol, kuid konkureerime teiste hasartmängudega ja laiemalt kogu meelelahutusega. Meie bränd peab olema innovaatiline ja meelelahutuslik.

Uue kampaania suurim eesmärk on näidata, et me pole nostalgiahõngulised. Pole nii, et vanaema kunagi ostis mulle kraapeka ja midagi rohkem ma lotost ei tea. Oleme kaasaegne, mängijatele lähedal olev riigiettevõte. Muutume dünaamilisemaks, et suudaksime trendidega kiiremini kaasa minna. Samas ei tähenda see, et vaataksime ainult noorte poole.

Räägi veidi lähemalt, kuidas jõudsite Tommy Cashini – staarini, kes väga tihti reklaamidesse ei kipu. 

Idee sündis sellest, et otsisime inspireerivat mõjuisikut, kellega teha koostööd ja kes mõjuks noortele veenvalt, aga samas oleks keegi, kelle kaudu saaks ka meie olemasolevat mängijat kaasata. 

Kui Tommy Cash ülekaalukalt Eesti Laulu võitis, siis oli selge, et tema ongi see. Ühelt poolt on ta enda konkreetses nišis – mis eelkõige noori kõnetab – maailmatasemel performance-artist, kuid Eesti Laulu võidu järel sai temast korraga kogu Eestile isik, kelle õnnestumisele Eurovisionil kaasa elada. Eesti Loto mängijaskond on samuti vanuseliselt väga lai ja saime aru, et meile on avanenud ainulaadne hetk, mida tuli 100% kasutada. 

Eesti Laulu võidu järel haarasime kohe initsiatiivi, et Tommy Cashi tiimiga kontakti saada. See ka õnnestus ja äratundmine, et sellest tuleb vägev koostöö, oli mõlemapoolne. Nii et meelitada ei olnud vaja, saime praktiliselt kohe tööga pihta hakata.

Uus – st ajutine? – Eesti Loto logo tekitab internetis palju furoori. 

Hea, et furoori tekitab! Kogu meie visuaalne kontseptsioon muutub põhjalikult, et kajastada meie uuenenud väärtusi. Uus bränding peaks lähikuudel valmis saama.

Paljud ei vaata hasartmänge hea pilguga. See valdkond tekitab erinevaid arvamusi: kas sa pidid enda jaoks seda tööd müüma ka? 

Hasartmängude erasektorisse minekut oleksin pidanud kõvasti müüma. Kui omanike strateegia oleks kiire kasv, siis ma ei tahaks seda teha. Eesti riigil ei ole sellist strateegiat, sest kiire kasv tuleb mängijate ja nende heaolu arvelt. Kiire kasv ja vastutustundlik mängimine ei käi kokku. 

Saan Eesti Loto funktsioonist aru. Oleme alternatiiv, mis üritab hasartmänguturgu rahustada. Meilt saab elamuse kätte, ilma et peaks kasiinosse minema. Meie kreedo on vastutustundlik mängimine. Me ei taha, et keegi satuks võlgadesse või keerisesse, kust enam välja ei saa. Kavatseme seda veel paremini välja tuua. 

Kolmandik Eesti kultuuri ja spordi rahastusest tuleb Eesti Lotolt. Oleme Eesti rahvale kuuluv ettevõte ning raha liigub sinna, kus seda vaja on – näiteks teatrisse, muusikasse, kirjandusse ja haridusse. Tahame seda rohkem rõhutada ja mängijatele selgemalt näidata, kuhu raha läheb. 

Olen noortega rääkinud ja nemad ei tea üldse meie ühiskondlikku rolli. Kui seletan, kuhu meie raha liigub, siis nad mõistavad, et meil on oluline missioon. See on tähtis osa rebrändingust – see on lugu, mida tahame rääkida.

Oled varem töötanud idufirmades. Kas Eesti riigiasutustes peaks olema rohkem start–up’i kogemust? 

Mhm. Tavaliselt on asjad teistpidi ja minnakse avalikust sektorist erasektorisse. Ma tahan, et minu kogemusest oleks võimalikult palju kasu. Kui teiste asutajatega räägin, siis me sageli kirume riigisektorit ning keegi ei taha sinna minna, sest see tundub liiga õudne, bürokraatlik ja poliitiline. 

Eesti Lotos nii pole. Minu otsene ülemus on visionäär Linnar Viik, tehisintellekti hüppe eestvedaja. Mul on ülihea meel, et päriselt soodustatakse riigiettevõttes innovatsiooni ja parimaid tootejuhtimispraktikaid. Tahan tõestada, et riigiettevõte ei tähenda vanaaegsust, katkiseid süsteeme ega inimestest kaugel olemist. Vastupidi: tahan näidata, et riigiettevõttes saab muudatuse läbi viia. Eriti sellises ülitundlikus valdkonnas. 

Ülitundlik, jah. Reklaami osas on teil palju piiranguid. 

Me ei saa öelda, et tule osta pilet ja võida miljon. Ega tahagi. See oleks turunduse mõttes leim. Tahaks nutikaid lahendusi. Mulle meeldivad piirangud, sest need sunnivad loovalt mõtlema. Idufirmade üks tõukejõud ongi see, et süsteem on nõme ja siis mõtled, kuidas saad süsteemile innovaatiliselt läheneda. 

Iga valupunkt on inspiratsioonialge. Piirang on samuti inspiratsioonialge. Kõik oleneb sellest, kuidas olukorda käsitled – kas võtad ohvripositsiooni, et midagi teha ei saa, või näed võimalust? 

Sinu viimane idufirma Soulie üritas muuta, kuidas me internetis sisu tarbime: et kõigil oleks kogu neti peale isiklikud algoritmid, mitte see, et üks platvorm pakub meile lõputut kerimist. 

Uurisime seda teemat hästi põhjalikult ja läbisime ka kursuseid, et aru saada ega Soulie ei tekita mingisuguseid riske juurde. Elan valdkonnale kaasa ja näiteks noorte sotsiaalmeedia kasutuse küsimuses arvan, et tuleks leida kuldne kesktee – keelamine ei aita. 

Sotsiaalmeedias on palju kasulikku sisu, palju sisuloojaid, kes õpetavad erinevaid asju. Minu 13-aastane poeg jälgib inimest, kes teeb ajaloost põnevaid kokkuvõtteid. Võib-olla peaks mõtlema, kuidas sotsiaalmeediat ja haridussüsteemi ühendada? 

Haridussüsteemis ei saa ChatGPT’d keelata. Hea, et Eestis seda ei tehtagi. Peab mõtlema, kuidas seda integreerida ja toetada. Progressile ei saa kätt ette panna. Inimene ei sõltu enam ainult endast, vaid saab tänu tehisintellektile oma mälu laiendada ja kiirendada. AI muudab oluliselt seda, kuidas meie aju töötab.

Interneti surm on üsna levinud teooria. Kas sotsiaalmeediat ootab ka surm? 

Ta muundub. Ma ei ütle, et midagi ära sureb, aga ta muutub millekski uueks. Minu lapsed guugeldavad TikTokis – vaata, mis sõna ma kasutasin, guugeldavad! Nad otsivad sealt vastuseid. Aga kuidas tagada seda, et lapsed saaksid info kätte ega komistaks Andrew Tate’ide otsa? 

Praegu on üleminekuaeg. Metsik lääs, mis tuleb üle elada. AI suurim risk on see, et ta suudab meie kõrval areneda ja õppida. Me ei tohi maha magada hetke, mil ta meie kontrolli alt väljub. 

Ma küsisin seda, sest lugesin just Sirbist Tristan Priimägi artiklit, kus ta kirjutab kaunilt: “Lähitulevikus jätab inimkond interneti maha. Sellest saab masinate võltsitud digitaalprügi tühermaa, post­apokalüptiline küberkõrb, kus robotid üritavad üksteisele eelprogrammeeritud käskudega Facebooki marketplace’il nahka üle kõrvade tõmmata ja otsivad väsimatult 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas portaalides armastust, õhates öhe: „Kas sulle meeldib mu keha?”

(Naerab – toim.). Issand kui hea. See on juba poeesia. Filosoofiline poeesia. Veidi orwellilik. Kindlasti midagi muutub. Näiteks Pactum on selline start–up, kus lepingu sätivad paika kaks omavahel suhtlevat AI-d. Kindlasti liigub asi sinna, et inimesed on tagaplaanil ja nende eest lepivad asja kokku AI-d. Facebooki Marketplace on Priimäel hea näide, sest seal on tavaliselt kaks osapoolt – ostja ja müüja. 

Soulie’ga oli meie pikk plaan selline: tahtsime, et iga inimene arendaks välja oma algoritmi, mille saaks saata teiste soulie’de või internetiloomadega suhtlema. Isiklik algoritm või agent, mis esindab sind internetis ja toob sulle kõige olulisema info. See veidi kõneleb seda keelt, mida Priimägi ütles. 

Nii et tulevik on selline, et AI agent teeb meie eest internetis tööd? 

Koosolekuteks mõeldud Otter.ai on sellele päris lähedal – saad läbi agendi koosolekusse panustada. Kui mõtlen oma ChatGPT konto peale, siis on vahepeal kõhe. Ta tunneb mind väga hästi. Räägitakse, et tehisintellekt ei suuda olla empaatiline või tal pole emotsionaalset intelligentsust, aga see, kuidas ta mind tagasi peegeldab, on teistpidi väga lahe. 

See annab palju võimalusi, aga tekitab ka riski, sest ma ei tea, kas olen teda alati parimate kavatsustega treeninud (naerab – toim.). Aga põhimõtteliselt usaldan teda nii palju, et võiksin ta saata enda eest koosolekule rääkima. 

Ma ju arutan temaga Eesti Loto brändistrateegiat ja ta teab, et oleme jõudnud mingile tulemusele. Ma ju saaksin ta koosolekule saata! Selline võimalus võiks olla, sest nii hoiaks palju aega kokku. Aga huvitav, kes siis vastaspoolel oleks? Kas ka agendid? Kas siis üldse on koosolekut vaja? 

Mis siis inimesed samal ajal teevad?

Mõtlevad välja uusi probleeme. Selles me oleme kõvad (naerab – toim.). 

Ja robotid saavad lahendada?

Jah! Kogu selle teema saab morbiidseks mõelda, aga mulle meeldib, et me ei tea, mis on nurga taga. Kas me peame teadma, mis inimestest saab? Las elu näitab, mis saab. Võib-olla tuleb asteroid ja oleme läinud. Usun, et on asju, mis on inimestele ohtlikumad kui robotid. Me ei pea üle mõtlema, parem naudime. 

Sa oled rääkinud palju ka juhiks olemisest. Kas AI teeb inimesest parema juhi? 

100%. Ise kasutan seda näiteks selleks, et näha kõiki perspektiive. Olen AI abiga isegi konflikte lahendanud. Olen küsinud, kas peaksin mingis kontekstis ütlema üht või teist ning millised võivad olla selle mõjud.

ChatGPT vastab mulle kohe. Ta on ratsionaalne ja erapooletu ning tõmbab emotsiooni maha. Mul on endal coach, aga usun, et AI saab olla ka coach, sest ta suudab paljudes küsimustes aidata. Ta hoomab rohkem kui mina.

See meenutab mulle Kanada koomiku Nathan Fielderi suurepärast sarja “The Rehearsal”. Hästi üldiselt öeldes: ta aitab inimestel keerulisteks olukordadeks valmistuda. Selleks loob ta väga detailseid ja realistlikke lavastusi, kus näitlejad mängivad koos inimesega olukorda korduvalt läbi, et inimene saaks harjutada erinevaid võimalikke stsenaariume ja reaktsioone. AI täidab sul põhimõtteliselt sama rolli. 

See on väga põnev. Kasutame AI-d juhtkonna tasemel ka praeguseks transformatsiooniks. Muudame ju kogu Eesti Loto olemust. Meil on vaja palju uusi kompetentse, peame ümber mõtlema vanu rolle ning kasutame AI-d selleks, et mõista, millised kompetentsid ja rollid siia sobituksid. Ta võib kasvõi ametijuhendi koostada.

Umbes 85% ulatuses on tema pakkumised adekvaatsed. Ta kiirendab ja tõhustab tööd. Kõik peaks võimalikult kiiresti AI suunas liikuma. Eesti-sugune väike riik võidaks sellest palju, eriti avalik sektor. AI vähendaks bürokraatiat ja aitaks riiki paremini juhtida. AI võiks olla tööriist, millega poliitikud saavad oma empaatiat parandada. 

Kui poliitik mõtleb, et tahab uut maksuseadust vastu võtta, saab ta andmestiku AI-le ette sööta ning robot suudab sünteesida, mida maksutõus kaasa tuua võiks. Poliitik saab temaga arutada, mis on kõige optimaalsem lahendus, milline on pikaaegne mõju, milline võiks olla kommunikatsiooniplaan ja kuidas seda ellu viia. 

Olen lugenud, et Rain Lõhmus on samuti veendunud, et AI muudab meie ühiskonna olemust. Ma ei jõua seda ära oodata! See tähendab, jõuan küll! Seda ei pea kartma. Me hoiame end ise tagasi, aga seda protsessi võiks kiirendada. Peaksime olema julgemad.

Mõned rollid võivad täiesti kaduda. Kas kantslereid on vaja? Need on vist liiga radikaalsed mõtted? Kas on hea, kui need avalduvad (naerab – toim.)? Aga need on ideed. Ma lihtsalt mängin ideedega. Mis oleks, kui… Ma loodan, et Eesti riigis on strateegilisi mõtlejaid, kes ei karda üht-teist käiku panna. 

Kas Eesti Loto juhti on vaja?

Brent Pere tegi Levilasse loo ja küsis sama asja. AI-d ei saa panna inimeste eest vastutama. AI ei vastuta – see jääb alati inimese õlule. 

Kui inimene teeb midagi AI-ga ja sellesse ise ei süvene, siis on ta lihtsalt laisk ja lohakas. Kui AI teeb sulle teksti, siis sina vastutad. Kui see on halb või vale, siis oled sina kehvasti tööd teinud, mitte AI. 

Tõin enne korraks juhiteema mängu, aga see AI teema on nii põnev olnud. Üldine küsimus lõppu: milline on hea juht? 

Võin öelda, millist juhti ma ise tahan. Minu põhimõte on alati, et ma ei taha kellegi päeva ära rikkuda. Tahaksin, et ka minu juhil ei oleks missiooni minu päeva rikkuda. Tahaksin, et juht tabaks ära, milline ma olen, mis mind käivitab ja milline on minu potentsiaal. 

Juht on ka julge visioonikandja. Juht sõnastab ambitsioonika visiooni, kannab väärtusi ning süstib inimestesse motivatsiooni, mis avardab nende potentsiaali, et kõik saaksid koos visiooni suunas liikuda.  

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised